Ainevaldkonna pädevus
Põhikoolis on kunstivaldkonna õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane kunstipädevus: suutlikkus mõista kultuuride mitmekesisust, arutleda kunsti ja muusika teemadel; väärtustada lähiümbruse, Eesti ja maailma kultuuripärandit; näha eri ajastute ja nüüdisaja kultuuri suhet; kasutada kunsti ja muusika väljendusvahendeid isiklikuks ja kollektiivseks loominguliseks tegevuseks, väärtustada enda ja kaaslaste loomingut.
Kunstivaldkonna ainete õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) on omandanud loovtegevuse ja eneseväljenduse kogemusi, tunnetab oma loomingulisi võimeid ning väärtustab isikupäraseid ja keskkonnasäästlikke lahendusi;
2) kasutab loovtöödes mitmekesiseid visuaalseid ja muusikalisi väljendusvahendeid, arutleb eakohaste kultuuriliste sõnumite ja väärtushinnangute üle; oskab kujundada oma arvamust ning väljendada kunsti abil oma emotsioone;
3) väärtustab kultuuri ja inimese loovust, osaleb nii individuaal- kui koostööprojektides ning hindab lahenduste otsimist ja loovat mõtlemist;
4) märkab ja väärtustab kultuuritraditsioone ning maailmakultuuri mitmekesisust, mõistab muusika ja kunsti osatähtsust nüüdisaegses ühiskonnas, aktsepteerib erinevaid kultuurinähtusi;
5) väärtustab ja hoiab Eesti ning siin elavate rahvusvähemuste kultuur, tunneb vastutust kultuuritraditsioonide säilimise eest, seostab kultuuri ning teaduse ja tehnoloogia arengut nii minevikus kui ka tänapäeval;
6) omab ülevaadet muusikaga seonduvatest elukutsest, ametitest ja edasiõppimise võimalustest.
Ainevaldkonna õppeained ja nende maht
Kunstiainete valdkonda kuuluvad kunst ja muusika, mis on kohustuslikud kõikides põhikooliastmeis ja –klassides (1.–9. kl).
Muusikas ja kunstis taotletavate õpitulemuste ja õppesisu koostamisel on aluseks võetud arvestuslik nädalatundide jagunemine kooliastmeti ja aineti järgnevalt:
I kooliaste
Kunst – 4, 5 nädalatundi
1.klassis 1,5 tundi
2. klassis 1,5 tundi
3. klassis 1,5 tundi
Muusika - 6 nädalatundi
1.klassis 2 tundi, 2. klassis 2 tundi, 3. klassis 2 tundi; süvendatud õppega b-klassides 9 tundi nädalas.
II kooliaste
Kunst – 3 nädalatundi
4.klassis 1 tund, 5.klassis 1 tund, 6.klassis 1 tund nädalas.
Muusika – 4 nädalatundi
4.klassis 2 tundi, 5.klassis 2 tundi, 6.klassis 1 tund; süvendatud õppega b-klassides 8 tundi nädalas.
III kooliaste
Kunst – 3 nädalatundi
7. klassis 1 tund, 8. klassis 1 tund, 9. klassis 1 tund nädalas.
Muusika - 3 nädalatundi
7. klassis 1 tund, 8. klassis 1 tund, 9. klassis 1 tund nädalas.
Keila Kooli õppekava tunnijaotusplaanis on toodud lisaks riikliku õppekava kohustuslikele tundidele lisatunnid muusikas 1.-4. klassini ja 6.klassis. Lisatundidega ei kaasne riiklikus õppekavas esitatud õpitulemustele ja õppesisule täiendavaid õpitulemusi ja õppesisu. Lisatunnid võimaldavad aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.
Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Kunstide valdkonna aineid põhikoolis ühendab tähelepanu loovuse ja eneseväljendusoskuse arenemisele ning tervikliku maailmapildi kujunemisele. Kunstidega tegelemise kaudu saadakse teadmisi erinevate väljendusvahendite ja kultuuride kohta, õpitakse tundma ennast ning mõtestatakse kunstide rolli ühiskonnas.
Loomise, esitamise, teoste interpreteerimise ja analüüsimise kaudu õpitakse tundma traditsioonilisi ning nüüdisaegseid kunste, nende sisu, vorme ja tähendusi, kujundatakse mõistmist ning kriitikameelt. Arendatakse mõtlemise paindlikkust ning avatust kultuurilistele ja individuaalsetele erinevustele, mis toetab toimetulekut kiiresti muutuvas ja mitmekultuurilises maailmas.
Praktiline kunstidega tegelemine arendab õpilase tundemaailma, intuitiivset ja loovat mõtlemist. Kunstidel on oluline osa igapäevaelu rikastava ning emotsionaalselt tasakaalustava harrastusena. Kunstitegevused tasakaalustavad teiste ainete valdavalt verbaalset ning analüütilist mõtlemist, lisades kujundliku, sünteesiva ja intuitiivse poole. Selle tulemus on terviklik mõtlemine, mis võimaldab läheneda loovalt probleemidele ning väärtustada erinevaid lahendusi ja lahendite mitmetahulisust. Kunstidega tegelemine avaldab positiivset mõju kõikide ainete õppimisele.
Kunstiainete sisus, tegevustes ja taotlustes on ühised järgmised aspektid:
1) teadmised kunstidest (analüüs);
2) erinevate kunstide seostamine (süntees);
3) ainealane (verbaalne) keel;
4) loominguline eneseväljendus (loomine, esitamine);
5) kunstiloomingu vastuvõtmine (kommunikatsioon, kriitika);
6) oma-, kohaliku ja maailmakultuuri väärtustamine (mitmekultuurilisus);
7) kultuuriväärtuste kaitsmine (jätkusuutlikkus).
Muusikast lähtuvalt arendatakse õpilaste väljendumisoskust kujutava kunsti vahendeid kasutades (muusikapala illustreerimine), väljenduma korrektses emakeeles (muusikapala põhjal loo jutustamine või kirjutamine), julgustatakse väljendama ideid üksi ja rühmas toimuvates muusikategevustes (rütmi ja meloodiate loomine ning –kaardid).
Üldpädevuste kujundamise võimalusi
Kunstivaldkond võimaldab kujundada kõiki üldpädevusi igapäevases õppetöös nii teooria kui ka praktiliste tegevuste kaudu. Pädevustes eristatava nelja omavahel seotud komponendi - teadmiste, oskuste, väärtushoiakute ja -hinnangute - kujundamisel on kandev roll õpetajal, kes loob oma väärtushinnangute ja enesekehtestamisoskusega sobiliku õpikeskkonna ning mõjutab õpilaste väärtushinnanguid ja käitumist. Üldpädevuste kujundamisel on oluline kooli ning kodu koostöö.
Kultuuri- ja väärtuspädevus. Muusika ja kunst rõhutavad kultuuriteadmisi ja ühisel kultuuripärandil põhinevat kultuuriruumi õppija identiteedi osana. Tegevustes väärtustatakse individuaalset ning kultuurilist mitmekesisust. Käsitletavate teemade, analüüsitavate kunstiteoste ja -sündmuste kaudu toetatakse eetiliste ja esteetiliste väärtushoiakute kujunemist. Praktiline loominguline tegevus ja selle üle arutlemine õpetavad teadvustama muusikat ja kunsti eneseväljenduse vahendina, hindama erinevaid ideid, seisukohti ja probleemilahendusi ning austama autorsust. Kasvatatakse teadlikku ja kriitilist suhtumist erinevatesse infokanalitesse.
Sotsiaalne ja kodanikupädevus. Uurimuslikud ja praktilised rühmatööd, loovtööd, arutlused ja esitlused, ühismusitseerimine, ühistes kunstiprojektides ning valdkondlikes ja valdkondadeülestes õppeprojektides osalemine kujundavad koostöövalmidust ning aitavad väärtustavad üksteise toetamist. Kultuurisündmustel osalemine aitab kujundada kultuurilist ühtsustunnet. Kunstiteoste üle arutledes harjuvad õpilased oma seisukohti kaitsma ja teiste arvamustest lugu pidama. Kunstiained juhivad teadlikult ja jätkusuutlikult tegutsema inimeste loodud ruumilistes ning virtuaalsetes keskkondades.
Enesemääratluspädevus. Pidev tagasiside andmine ja eneseanalüüsi oskuse arendamine aitavad tundma õppida oma huve ja võimeid ning kujundada positiivset minapilti. Kultuuriliste ja sotsiaalsete teemade käsitlemine (vaadeldavad kultuurinähtused, teoste ainestik ning sõnumid jne) aitab kujundada personaalset, sotsiaalset ja kultuurilist identiteeti.
Õpipädevus. Kunstides kujundatakse õpipädevust eriilmeliste ülesannete, õppemeetodite ja töövormide rakendamise kaudu, mis võimaldavad õpilastel teadvustada ning kasutada oma õpistiili. Nii individuaalselt kui ka rühmas lahendatavad uurimis- ja probleemülesanded eeldavad info hankimist, selle analüüsimist ja tõlgendamist ning õpitu kasutamist uudsetes olukordades. Õpilased saavad ise jõukohaseid ülesandeid luua, oma valikute sobivust kontrollida, uusi oskusi katsetada ning järjekindlalt harjutada. Pidev tagasiside ja eneseanalüüs aitavad järjest suurendada õppija rolli oma õpitegevuse juhtijana.
Suhtluspädevus. Kunstiainetes on tähtsal kohal muusika- ja kunstiteostest, -stiilidest, -ajastutest jms rääkimine, kasutades kirjelduseks nii korrektset emakeelt kui ka ainespetsiifilist terminoloogiat. Loomingu esitlemine ning aruteludes erinevate seisukohtade võrdlemine ja kaitsmine toetavad väljendusoskuse kujunemist ning ainealase oskussõnavara kasutamist. Muusika- ja kunstiteemaliste referatiivsete ning loovtööde koostamine eeldab oskust mõista teabetekste ning mõistmist ning suunab kasutama mitmesuguseid info esitamise viise (tekst, joonis, skeem, tabel, graafik jms). Kunstides tutvutakse muusika kui kommunikatsioonivahendiga, õppides tundma sellele eriomast mitteverbaalset keelt ning „tõlkides” sõnumeid ühest keelest teise.
Ettevõtlikkuspädevus. Vajalike oskuste kujunemist toetavad individuaal- ja rühmatöö, uurimuslikud ning probleemipõhised ülesanded ja õpitava sidumine nüüdisaegse igapäevaeluga. Kunstiainetes väärtustatakse uuenduslikke ning loovaid lahendusi. Praktiline loovtegevus annab võimaluse katsetada erinevaid ideede väljendamise ja esitlemise võimalusi, valides leidlikult sobivaid meetodeid ning rõhutades oma tugevaid külgi. Õpitakse tegevust planeerima ja analüüsima, vastutama tööde lõpetamise ja tulemuse eest. Tutvutakse ka valdkonnaga seotud elukutsete ning institutsioonidega.
Matemaatika-, loodusteaduste ja tehnoloogiapädevus. Kunstiainetes rakendatavate ülesannete lahendamiseks tuleb sõnastada probleeme, arutleda lahendusteede üle, põhjendada valikuid ja analüüsida tulemusi. Õpitakse kasutama ainealast terminoloogiat (kompositsioon, struktuur, rütm jne), võrdlema ja liigitama erinevate nähtuste tunnuseid ning kasutama sümboleid. Muusika- ja kunstiterminoloogias kasutatakse matemaatika ja tehnoloogia sõnavara ja mõisteid. Loomeülesandeid täites õpitakse kasutama tehnoloogiavahendeid ning innovaatilisi lahendusi, mõistma teaduse ja tehnoloogia rolli muusika arengus.
Digipädevus. Kiiresti muutuvas ühiskonnas uuenevaid tehnoloogiaid saab rakendada ka kunstiainete õppimisel: hankida ja säilitada infot, hinnata selle adekvaatsust; osaleda digitaalses sisuloomes (tekstide, piltide, multimeediumide loomisel), seda ainete õpetuslike ja kasvatuslike eesmärkide saavutamisel kasutada; teha koostööd erinevates digikeskkondades; olles teadlik nendes peituvatest ohtudest.
Kunstiainete lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
Nüüdisaegne kultuur on interdistsiplinaarne. Muusika on tihedalt seotud kõigi inimtegevuse valdkondade ning oma ajastu mõtteviisidega. Teiste ainevaldkondadega suhestumine on muusika õppeaine loomulik osa ning valdkondadeüleseks lõiminguks on palju võimalusi.
Eri kultuuridega tutvutakse paljudes teiste valdkondade õppeainetes (keel ja kirjandus, võõrkeeled, ajalugu ja ühiskonnaõpetus, geograafia, käsitöö ja tehnoloogia, kehaline kasvatus) ning kujundatakse väärtushoiakuid ja teadvustatakse maailma kultuurilist mitmekesisust. Kunstiainetes keskendutakse võrreldes teiste õppeainetega kontsentreeritumalt kultuuridevahelise dialoogi mõtestamisele ja loovuse kasutamisele nüüdisühiskonna innovatsiooni allikana.
Mitmetes õppeaines - keeltes ja kirjanduses, matemaatikas, tehnoloogias, kehalises kasvatuses - kasutatakse muusika ja kunstiga kattuvaid mõisteid (nt kompositsioon, vorm, mõõdud, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon, liikumine, dünaamika jms).
Kunstiainetes toetutakse teistes õppeainetes omandatud teadmistele, samas süvendatakse ja rakendatakse neid teadmisi praktilistes tegevustes, mille kaudu kujundatakse arusaama, et teadmised ja pädevused on omavahel seotud ja igapäevaelus rakendatavad. Ainevaldkondade piire ületavad õppeprojektid võimaldavad lõimida muusikat teiste ainevaldkondadega ja kujundada pädevusi.
Keel ja kirjandus sh võõrkeeled. Arendatakse suulist ja kirjalikku eneseväljendusoskust, diktsiooni, funktsionaalset lugemisoskust ning infokanalite kasutamise oskust ja vaadeldakse eri ajastute ja kultuuride lugusid muusikas ja kujutavas kunstis, teatri- ja filmikunstis. Laulude kaudu tutvutakse paljude luuletajate loominguga. Rahvalaulud edastavad meile kunagi kasutatud keelt, keelevorme ja sõnavara. Kasutatakse kunstiainetega kattuvaid mõisteid (nt kompositsioon, struktuur, rütm, plaan, stiil, variatsioon, improvisatsioon, dünaamika jm).
Matemaatika. Arendatakse seoste loomise oskust ja loogilist mõtlemist (matemaatiline keel, struktuur, võrdlus, liitmine-lahutamine, loogika, mälu, loendamine, murrud, paralleelsus, põhjendus- ja seostusoskus, sümbolid ja meetodid; muusikas noodivältused, relatiivsed astmed ja kolmkõla järgarvudena, taktimõõt, rütm), samuti matemaatiliste sümbolite, kujundite ning mõistete tundmist.
Loodusained. Teadvustatakse inimese kuulmis- ja nägemismeele füsioloogilist eripära (looduse häälte jäljendamine), õpitakse tundma looduskeskkonda (loodusliku materjali kasutamine musitseerimisel) ja selle eluvormide mitmekesisust ning helide, valguse ja värvide omadusi (kõrgus, tugevus, tämber, liikumine, võnkumine, elekter, müra). Ühised teemad on elus- ja eluta loodus, loodusnähtused ja -hääled, aastaajad, kalendritähtpäevad, inimese meeled ja avastamine, organismid ja elupaigad, ilm ja inimene.
Sotsiaalained. Vaadeldakse inimese suhteid teiste inimeste ja inimrühmadega (mina, kodu ja perekond, viisakas ja sõbralik käitumine, enesehinnang, enesekontroll, aktiivne kuulamine, empaatia, konfliktide lahendamine, vastutustunne, inimõigused, pärilikkus) ning erinevate kultuuride kommete ja pärimustega, kunsti ning kultuuri rolli ja muutumist ajaloo eri etappidel (rahvused, riigid, tavad).
Tehnoloogia. Arendatakse käelist tegevust (muusikas pillide, eelkõige rütmipillide meisterdamine, paberist noodijoonestiku lõikamine ja alusele kleepimine ning selle kasutamine astmetöös) ning loovat mõtlemist, oskust innovaatilisi ideid kavandada ja praktikas ellu viia (loomisprotsess, tehnoloogiad ja tehnikad).
Kehakultuur. Arendatakse kehatunnetust (õige kehahoid laulmisel), tähelepanu, motoorikat, reageerimiskiirust ja koordinatsiooni (kehapill). Väga heaks liikumisvõimaluseks on õpitavad ring- ja laulumängud ja muusikaline liikumine. I kooliastmes õpib laps liikuma muusikapala karakterit jäljendades ja erinevaid loovülesandeid täites.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
Kunstiaineid on võimalik seostada kõigi läbivate teemadega, kuigi mõnega on seotus tugevam. Õppekava läbivaid teemasid peetakse silmas valdkonna õppeainete eesmärgiseade puhul, õpitulemuste ning õppesisu kavandamisel lähtuvalt kooliastmest ning õppeaine spetsiifikast.
Väärtused ja kõlblus. Kultuuriline identiteet. Õppesisus ja -tegevustes tutvutakse kohaliku, Eesti ja maailma kultuuripärandiga, teadvustatakse kultuuri rolli igapäevaelus, pärandkultuuri arenemist tänapäevases globaliseeruvas maailmas. Kujundatakse avatud ja lugupidavat suhtumist nii erinevatesse kultuuritraditsioonidesse kui ka kaasaja kultuurinähtustesse. Väärtustatakse uute ideede ning isiklike kogemuste ja emotsioonide loomingulist väljendamist. Õpilasi suunatakse osalema ühiseid väärtusi kujundavatel kultuurisündmustel (muuseumid, kontserdid ja etendused). Tähtis on noorte endi osalemine/esinemine laulupidudel ning kunsti- ja muusikaüritustel.
Teemaga Elukestev õpe ja karjääri planeerimine seondub kunstiainetes oma võimete ja huvide teadvustamisega, nii ainealaste kui ka üldisemate mõtlemis- ning tegutsemisstrateegiate omandamisega, mille kaudu kujundatakse iseseisva õppimise ja tegutsemise oskus, mis on oluline alus elukestva õppe harjumuste ning hoiakute omandamisel. Erinevate õppevormide kaudu arendatakse õpilaste suhtlus- ja koostööoskusi, mis on olulised tulevases tööelus. Tutvutakse muusika ja kunsti mitmekülgsete väljunditega igapäevaelus, nendega seotud ametite ja elukutsetega, võimaldatakse vahetult kokku puutuda töömaailmaga, nt külastades loomeettevõtteid. Õpilastele tutvustatakse kunstidega seotud erialasid ja edasiõppimise võimalusi.
Läbiv teema Tehnoloogia ja innovatsioon on kunstiainetes seotud praktiliste loovtegevustega, mille kaudu kasutatakse erinevaid oskusi ja vahendeid ning leiutatakse ja katsetatakse uusi võimalusi, toetades pidevalt muutuvas tehnoloogilises elu-, õpi- ja töökeskkonnas toimetuleva inimese kujunemist.
Eelnevaga haakub samuti läbiva teema Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus lõimimine kunstiainete õppesse - julgustatakse kujundama ja väljendama oma seisukohti ühiskonnas toimuvate protsesside kohta ning ideesid katsetama ja ellu viima.
Keskkond ja jätkusuutlik areng. Teabekeskkond hõlmab mitmekülgseid oskusi nagu info leidmine, helilise ja visuaalse kommunikatsiooni väljendusvahendid, keskkonna heliline ja visuaalne kujundamine. Tutvutakse andmebaasidega, meediakeskkonna võimaluste ja ohtudega ning autorikaitse küsimustega. Teadvustatakse ümbritsevat loodus- või tehiskeskkonda loomingu allikana ja õpitakse keskkonda säästma. Väärtustatakse pärandkultuuri ning rahvuskultuuri jätkusuutlikku arengut. Osatakse näha võimalusi taaskasutuseks, analüüsitakse tehiskeskkonna objekte ökoloogilisest, esteetilisest ja eetilisest vaatepunktist.
Tervis ja ohutus. Kunstiainetes teadvustatakse nendega tegelemise emotsionaalselt tasakaalustavat ja teraapilist mõju inimorganismile. Kujutavas kunstis kasutatakse materjale, töövahendeid ja instrumente, mille juures tuleb järgida ohutuse ja otstarbekuse printsiipe.
Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
1) lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, õppesisust ja oodatavatest õpitulemustest ning toetatakse lõimingut teiste õppeainete ja läbivate teemadega;
2) taotletakse, et õpilase õpikoormus (sh kodutööde maht) on mõõdukas, jaotub õppeaasta jooksul ühtlaselt ning jätab piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda;
3) võimaldatakse õpilasel õppida individuaalselt ning koos teistega, kasutades erinevaid õppemeetodeid ning arvestades õpilaste erinevaid õpistiile, et toetada õpilaste kujunemist aktiivseteks ning iseseisvateks õppijateks;
4) kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad õpilaste huvisid ning suurendavad õpimotivatsiooni, arvestades sealjuures õpilaste individuaalsust ja konkreetse klassi võimekust;
5) rakendatakse nii traditsioonilisi kui ka tänapäevaseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja -vahendeid;
6) kasutatakse mitmekesist õpikeskkonda: loodus- ja linnakeskkond, arvuti/multimeediaklass, virtuaalkeskkond jne; käiakse õppekäikudel, kontsertidel, teatrites, muuseumides, stuudiotes, muusikakoolides, looduses, näitustel, raamatukogudes jne;
7) kasutatakse mitmekesist ja tänapäevast õppemetoodikat;
8) seostatakse õppesisu näidetega nii Eesti kui ka maailma kunstist ja rahvakultuurist;
9) leitakse tunnivälise loomingulise tegevuse võimalusi (koorilaul, solistid, ansamblid, orkestrid jms).
Hindamise alused
Muusika õpetamisel ja pädevuste hindamisel lähtutakse iga õpilase võimetekohasest arengust ja õpitulemuste saavutatusest. Hindamise aluseks on põhikooli riikliku õppekava üldosas sätestatu, põhikooli riiklikus õppekavas esitatud õpitulemused.
Muusikas on hindamise eesmärk toetada õpilase arengut, innustada õpilasi isikupäraste ideede ja loovate lahenduste leidmisel ning suunata neid sihikindlalt õppima; suunata õpilaste enesehinnangu kujunemist, tekitada muusika- ja kultuurihuvi ning luua alus elukestvale muusikaharrastusele, suunata ja toetada õpilast haridustee valikul kunstide. Hindamine annab tagasisidet õpilase individuaalse arengu kohta ning on lähtekohaks järgneva õppe kavandamisel; annab tagasisidet õpilase õppeedukusest teistele osapooletele (õpetaja, lapsevanem, juhtkond).
Hindamisel lähtutakse muusikas taotletavatest pädevustest, mille keskmes on
1) õpilaste muusikaliste võimete areng,
2) teadmiste ja oskuste rakendamine musitseerimisel;
3) isikupärane lähenemine loovülesannete lahendamisel.
Hindamisel väärtustakse õpilaste teoreetilisi teadmisi, püüdlikkust ja osalemist õppeprotsessis ning pingutust tulemuste elluviimisel. Hindamisel on oluline tunnustada lahenduste erinevusi ja väärtustada õpilaste isikupära.
Õpitulemuste hindamise vormid peavad olema mitmekesised, õpilaste arengut motiveerivad ja vastavuses nende õpitulemustega. Õpitulemusi hinnatakse numbriliste hinnetega ning sõnaliste hinnangute abil. Numbrilisele hindamisele lisandub suuline tagasiside. Nii sõnaliste hinnangute kui ka numbrilise hindamise puhul peavad õpilased teadma, mida ja millal hinnatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Õpetajapoolsed suulised sõnalised hinnangud ning numbrilised hinded peavad motiveerima õpilaste arengut muusika õppeaines.
Hindamisel kasutatakse kujundavat ja kokkuvõtvat hindamist, lähtudes püstitatud õppeülesandest ning kehtiva õppekava sisust ja eesmärkidest.
Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead.
Muusika õpetamisel hinnatakse õpilase teadmiste ja oskuste rakendamist arvestades ainekavas taotletavaid õpitulemusi ning õppe- ja kasvatuseesmärke muusikaliste osaoskuste lõikes järgnevalt:
1) laulmine – aktiivne osavõtt ühislaulmisest, õpitulemustes nimetatud ühislauluvara omandamine;
2) pillimäng – musitseerimine kaasmängudes rühmas ja/või üksi;
3) omalooming – lihtsa kaasmängu, ostinato või liikumise loomine, ideede välja- pakkumine ning teostamine, loomingulisus;
4) muusika kuulamine ja muusikalugu, õppekäigud – muusika üle arutlemine, muusikateoste analüüsimine ning oma seisukohtade põhjendamine, osalemine kirjalikes ja suulistes aruteludes;
5) tunnist osavõtu aktiivsus – aktiivne osalemine tunni eri osades;
6) tunniväline muusikaline tegevus – osalemine koolikooris, orkestris, ansamblis, esinemine kooliüritustel, kooli esindamine konkurssidel/võistlustel, sh muusikaolümpiaadil (neid punkte arvestatakse õppetegevuse osana koondhindamisel).
Täismahus hindamiskord on nähtav kooli kodulehel.
Keila Koolis antakse I ja II klassis sõnaline hinnang, alates III klassist toimub hindamine viiepallisüsteemis.
Kunsti õpetamisel juhindutakse õpilaste hindamisel kooliastmeti alljärgnevast.
I kooliastmes hinnatakse:
1) oskust kasutada kunstimõisteid ning teadmisi lähiümbruse kunsti- ja kultuuriobjektidest;
2) oskust kasutada loovtöödes erinevaid töövõtteid ja tehnikaid, käsitsedes materjale otstarbekalt ja töövahendeid ohutult;
3) loovat, isikupärast ja säästlikku tegutsemist individuaal- või rühmatöös;
4) oskust väärtustada ja analüüsida enda ja kaaslaste kunstitöid, arutleda erinevate kunstinähtuste üle.
II kooliastmes hinnatakse:
1) teadmisi ja oskust arutleda visuaalse kunstiinfoga seonduvate nähtuste üle, kasutades kunstimõisteid, teadmisi lähiümbruse kunsti- ja kultuuriobjektidest;
2) osalemist loovas tööprotsessis, kasutades eneseväljenduseks erinevaid kunstitehnikaid ja -materjale;
3) oskust kavandada ning kujutada nii vaatluse kui ka ideede põhjal;
4) loovat, sihipärast ja säästlikku tegutsemist individuaal- ja rühmatöödes;
5) oskust väärtustada ja analüüsida disainiobjekte, enda ja kaaslaste kunstitöid, arutleda erinevate kunstinähtuste üle ümbritsevas.
III kooliastmes hinnatakse:
1) teadmisi Eesti ja maailma kunstikultuurist;
2) oskust kasutada kunstimõisteid ja teadmisi ümbritseva visuaalkultuuri, maailma kultuuripärandi ning nüüdiskunsti teemadel arutledes;
3) teadliku kunstialase ja kriitilise mõtlemise arengut, mis väljendub mitmekesiste loovülesannete lahendamises iseseisvalt või rühmatööna, enda ja kaaslaste kunstitööde analüüsimises;
4) teadmisi, oskusi ja ideid kasutada erinevaid kunstitehnikad, seostada ning esitada oma kunstiloomingut ka tehnoloogiavahendite abiga;
5) oskust lahendada disainiülesandeid eesmärgipäraselt, rakendada kahe- ja kolmemõõtmelist kavandamist ja maketeerimist.
Füüsiline õpikeskkond
Kool korraldab kunstiainete õpet klassis, kus on selleks vajalikud tingimused ja vahendid.
Muusikas:
1) muusikalisteks tegevusteks, sh rühmatööks ja liikumiseks vajalik pind;
2) fono- ja videoteegi (CD, DVD, VHS), DATA-projektori kasutamise võimalus;
3) vajalikud vahendid: naturaalklaver ja klaveritool, süntesaator, muusikakeskus, noodijoonestikuga tahvel, noodipuldid, rändnoot, astmetabel, klaviatuuritabel, internetiühenduse ja helikaardiga arvuti ning noodistusprogramm ja MIDI salvestusprogramm;
4) Orffi instrumentaarium (rütmi- ja plaatpillid), plokkflöödid või 6-keelsed väikekandled, akustilised kitarrid.
Kunstis:
1) individuaalseks ja rühmatööks vajalik pind;
2) 500luksise päevavalgusspektriga valgustus tööpinnal ning vesi/kanalisatsioon;
3) reguleeritava kõrgusega molbertid või lauad koos joonistusalustega ning tööde kuivatamise, hoiustamise ja eksponeerimise võimalused ning projektsioonitehnika;
4) vajalikud töövahendid ja materjalid;
5) kunstiraamatud, ajakirjad ja teatmeteosed;
6) DATA-projektori, foto- ja videokaamerate, skanneri ja printeri kasutamise võimalus ning internetiühendus.