Tehnoloogiaõpetuse ainekava

Tehnoloogiaõpetuse ainekava

Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Tehnoloogiaõpetusega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:

1) omandab tehnoloogilise kirjaoskuse, sh arendab tehnoloogilisi teadmisi ja oskusi ning tunneb rahulolu ja innustust praktilisest eneseteostusest;

2) oskab seostada inimest ja ümbritsevat elukeskkonda ning analüüsida tehnoloogia mõjusid keskkonnale;

3) lahendab loovalt ülesandeid, valdab ideede kujustamise oskust ja on esemete valmistamisel leidlik;

4) arvestab tehnoloogiaga seotud eetilisi, esteetilisi ja jätkusuutlikke tõekspidamisi; 18

5) julgeb katsetada, väärtustab ettevõtlikkust, sõbralikkust, koostööoskust ja töötahet ning mõistab, miks on erinevad oskused ja hoiakud igapäevaelus ning tulevases tööelus olulised;

6) omandab teadmisi ja oskusi, käsitsedes erinevaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise;

7) suudab loovalt rakendada teoreetilisi teadmisi praktiliste ülesannete lahendamisel;

8) järgib tööprotsessis ohutuid ja ergonoomilisi töövõtteid ning kõlbelisi käitumisnorme;

9) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;

10) mõistab, kuidas tingib tehnoloogia areng muutused maailmas, sh inimeste töötamisvõimalustes

11) omab ülevaadet tehnoloogiavaldkonnaga seotud ametitest, tunnetab oma võimeid, huvi ja sobivust edasisteks õpinguteks ja oskab teha karjääriotsuseid, väärtustab kultuuripärimust.

Tehnoloogiaõpetuse õppeaine kirjeldus

Tehnoloogiaõpetuses on rõhuasetus nüüdisaegsel tehnoloogilisel mõtteviisil, töömaailmas vajalike väärtushoiakute ja -hinnangute kujundamisel. Säästvat arengut arvestades omandavad õpilased oskused tulla toime tänapäeva kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas. Õpitakse mõistma ning hindama tehnika ja tehnoloogia olemust ning selle osa ühiskonna arengus. Õpitakse siduma mõttetööd ja käelist tegevust ning mõistma koolis õpitava seoseid elukeskkonnaga. Aineõpetuse rikastamiseks kasutatakse paikkonnas pakutavaid võimalusi.

Õppesisu on põimitud praktiliste probleemide lahendamisega, eseme kavandamine ja valmistamine tunnis hõlmab kogu arendustsüklit idee loomisest toote esitluseni.

II ja III kooliastmes koosneb õpetuse sisu viiest osaoskusest ühe kooliastme piires:

1) tehnoloogia igapäevaelus,

2) disain ja joonestamine,

3) materjalide töötlemine,

4) kodundus vahetatud õpperühmades,

5) projektitööd.

Tehnoloogiaõpetuses:

Õppes teadvustatakse nüüdisaegse tehnoloogia mõtteviise, ideaale ja väärtusi.

Säästvat arengut arvestades omandavad õpilased oskused toime tulla tänapäeva kiiresti muutuvas tehnoloogiamaailmas.

Õpitakse mõistma ning analüüsima tehnika ja tehnoloogia olemust ning selle osa ühiskonna arengus.

Õpe suunab siduma mõttetööd ja käelist tegevust ning mõistma koolis õpitava seoseid elukeskkonnaga.

Õppeaine osade järjestuse õppeaasta jooksul planeerib ja korraldab aineõpetaja koostöös käsitöö ja kodunduse õpetajaga. Õppeaine mitmekülgsuse huvides vahetatakse käsitöö ja kodunduse ning tehnoloogiaõpetuse õpperühmi.

Analüüsitakse inimeste tarbijakäitumist, väärtustatakse keskkonnasäästlikku, oma õigusi ning kohustusi teadvat tarbijat.

Otsitakse seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel.

Tuuakse esile seosed õppeainete ning eluvaldkondade vahel, samuti nende rakenduslikud väljundid. Nii tekib õpilastel terviklik mõistmine ülesandest või tootest. Oluline on, et õpilased mõistaksid, kuidas toimib tehnoloogia, ning saaksid ise osaleda õpilaspärase tehnoloogia, sh töötava eseme loomisel. Eelnimetatu lähtub õpilaste ealisest arengutasemest ja on neile arusaadaval tasemel. Seejuures arvestatakse õpilaste erinevaid võimeid ja huve ning toetatakse nende omaalgatust ja õpimotivatsiooni. Õppeaines rõhutatakse leiutajameelse tegevuse olulisust ning kujundatakse noorte tööalaseid käitumis- ja väärtushoiakuid.

Eesmärk on, et õpilased omandaksid keskkonnasäästlikkust ja kohalikke traditsioone väärtustavad ning eetilised tõekspidamised.

Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgi II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;

2) joonestab joonist ja disainib lihtsaid esemeid;

3) tunneb enam kasutatavaid materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;

4) teab lihtsamaid töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;

5) valmistab lihtsaid esemeid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);

6) esitleb ideed, joonist või eset;

7) teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

8) väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid hoiakuid ja käitumistavasid;

9) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.

Tehnoloogiaõpetuse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

Tehnoloogia ning Käsitöö ja kodunduse ainekavad on 4. klassis ühendatud

ühtseks ainekavaks, millest kumbki moodustab 50% ainemahust.

4. KLASS (35 tundi)

4. klassi õpilane:

1. mõistab tehnoloogia olemust

2. tunneb põhilisi materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;

3. teab põhilisi töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;

4. valmistab lihtsaid tooteid;

5. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

6. järgib väljakujunenud tööalaseid väärtus- ja käitumishoiakuid;

Tehnoloogia igapäevaelus (29 tundi)

Tehnoloogia olemus. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Süsteemid, protsessid ja ressursid.

Tehnoloogia ja teadused. Tehnoloogia, indiviid ja keskkond. Struktuurid ja konstruktsioonid.

Transpordivahendid. Energiaallikad.

Õpitulemused

Õpilane:

1. mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;

2. toob näiteid süsteemide, protsesside ja ressursside kohta;

3. loob seoseid tehnoloogia arengu ja teadussaavutuste vahel;

4. seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega;

5. iseloomustab ja võrdleb erinevaid transpordivahendeid ning energiaallikaid;

6. kirjeldab ratta ja energia kasutamist ajaloos ning nüüdisajal;

7. kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale;

8. kirjeldab tehniliste seadmete ja tehnika arenguloo kujunemist.

Disain ja joonestamine

Eskiis. Lihtsa toote kavandamine. Jooned ja nende tähendused. Mõõtmed ja mõõtkava.

Piltkujutis ja vaated. Disain. Disaini elemendid. Probleemide lahendamine. Toote viimistlemine.

Insenerid ja Leiutamine.

Õpitulemused

Õpilane:

1. disainib lihtsaid tooteid, kasutades selleks ettenähtud materjale;

2. koostab kolmvaate lihtsast detailist;

3. märkab probleeme ja pakub neile omanäolisi lahendusi;

4. osaleb õpilasepäraselt uudse tehnoloogilise protsessi loomises, mis on seotud materjalide valiku ja otstarbeka töötlusviisi leidmisega;

5. mõistab leiutiste osatähtsust tehnoloogia arengus, teab inseneri elukutse iseärasust ja leiutajate olulisemaid saavutusi.

Materjalid ja nende töötlemine

Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid jne) ja nende omadused.

Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja masinad).

Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puur- ja treipink. Materjalide liited.

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

Õpitulemused

Õpilane:

1. tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemise viise;

2. valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;

3. suudab valmistada jõukohaseid liiteid;

4. valmistab lihtsa toote;

5. analüüsib ja hindab loodud toodet, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;

6. annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile oma hinnangu;

7. mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööoskuseid;

8. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

9. väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;

10. kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.

Projektitööd (6 tundi)

Õppesisu

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille korral õpilased saavad vabalt valida

õpperühma.

Projektitööd võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest.

Õpilane saab valida kahe samaaegse teema vahel. Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.

Materjalide ja nende töötlemise süvendatud õpetamine.

Õpitulemused

Õpilane:

1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;

2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;

3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannete ning probleemide lahendeid;

4. valmistab üksi või koostöös teistega ülesande või projekti lahenduse;

5. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;

6. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;

7. väärtustab töö tegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet.

5. KLASS (70tundi)

5. klassi õpilane:

1. mõistab ja selgitab tehnoloogia olemust ning väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse

2. vajalikkust igapäevaelus;

3. iseloomustab kodus, olmes, harrastustes ja paikkonnas kasutatavaid lihtsaid tehnoloogilisi süsteeme ja protsesse ning ressursse;

4. planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;

5. joonestab joonist ja disainib lihtsaid tooteid;

6. tunneb põhilisi materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;

7. teab põhilisi töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;

8. valmistab lihtsaid tooteid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);

9. esitleb ideed, joonist või toodet;

10. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

11. väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid väärtus- ja käitumishoiakuid;

12. tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.

Tehnoloogia igapäevaelus 46 tundi

Õppesisu

Tehnoloogia olemus. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Süsteemid, protsessid ja

ressursid. Tehnoloogia ja teadused. Tehnoloogia, indiviid ja keskkond. Struktuurid ja

konstruktsioonid. Transpordivahendid. Energiaallikad.

Õpitulemused

Õpilane:

1. mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust

2. igapäevaelus;

3. toob näiteid süsteemide, protsesside ja ressursside kohta;

4. loob seoseid tehnoloogia arengu ja teadussaavutuste vahel;

5. seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega;

6. iseloomustab ja võrdleb erinevaid transpordivahendeid ning energiaallikaid;

7. kirjeldab ratta ja energia kasutamist ajaloos ning nüüdisajal;

8. kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale;

9. valmistab töötavaid mudeleid praktilise tööna;

10. kirjeldab tehniliste seadmete ja tehnika arenguloo kujunemist ning selle olulisemaid

11. saavutusi.

Disain ja joonestamine

Õppesisu

Eskiis. Lihtsa toote kavandamine. Tehniline joonis. Jooned ja nende tähendused. Mõõtmed ja mõõtkava. Piltkujutis ja vaated. Lihtsa mõõtmestatud tehnilise joonise koostamine ja selle esitlemine.

Disain. Disaini elemendid. Probleemide lahendamine. Toote viimistlemine. Insenerid ja leiutamine.

Õpitulemused

Õpilane:

1. selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda esitleda;

2. koostab kolmvaate lihtsast detailist;

3. teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente;

4. disainib lihtsaid tooteid, kasutades selleks ettenähtud materjale;

5. märkab probleeme ja pakub neile omanäolisi lahendusi;

6. osaleb õpilasepäraselt uudse tehnoloogilise protsessi loomises, mis on seotud materjalide valiku ja otstarbeka töötlusviisi leidmisega;

7. mõistab leiutiste osatähtsust tehnoloogia arengus, teab inseneri elukutse iseärasust ja leiutajate olulisemaid saavutusi.

Materjalid ja nende töötlemine

Õppesisu

Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid jne) ja nende omadused.

Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja masinad).

Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puur- ja treipink. Materjalide liited.

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

Õpitulemused

Õpilane:

1. tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemise viise;

2. valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;

3. suudab valmistada jõukohaseid liiteid;

4. valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid (sh mänguasju);

5. kasutab õppetöös puur- ja treipinki;

6. analüüsib ja hindab loodud toodet, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;

7. annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile oma hinnangu;

8. mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööoskuseid;

9. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

10. väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;

11. kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.

Projektitööd (16 tundi)

Õppesisu

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille korral õpilased saavad vabalt valida õpperühma.

Projektitööd võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest. Õpilane saab

valida kahe samaaegse teema vahel. Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.

Õpitulemused

Õpilane:

1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;

2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;

3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannete ning probleemide lahendeid;

4. valmistab üksi või koostöös teistega ülesande või projekti lahenduse;

5. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;

6. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;

7. väärtustab töö tegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet.

Kodundus (8 tundi)

Rühmade vahetus

Õppesisu

Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toiduainete säilitamine. Hügieeninõuded köögis töötades. Jäätmete sortimine. Retsepti kasutamine, mõõtühikud. Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine. Võileibade ja salatite valmistamine. Makaroniroad ja pudrud.

Magustoidud. Külmad ja kuumad joogid. Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad võimalused.

Puhastus- ja korrastustööd. Rõivaste ja jalanõude hooldamine. Tarbijainfo (pakendiinfo, kasutusjuhend jm). Teadlik ja säästlik tarbimine.

Õpitulemused

Õpilane:

1. teab ja väärtustab tervisliku toitumise põhialuseid;

2. tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;

3. teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;

4. teeb põhilisi korrastustöid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;

5. katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest;

6. teab jäätmete käsitlemise ja keskkonnahoiu põhilisi nõudeid.

6. KLASS (70 tundi)

6. klassi õpilane:

1. mõistab ja selgitab tehnoloogia olemust ning väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse

2. vajalikkust igapäevaelus;

3. iseloomustab kodus, olmes, harrastustes ja paikkonnas kasutatavaid lihtsaid tehnoloogilisi süsteeme ja protsesse ning ressursse;

4. planeerib tööd ja lahendab sellega seotud ülesandeid;

5. joonestab joonist ja disainib lihtsaid tooteid;

6. tunneb põhilisi materjale ja nende omadusi ning kasutab neid töös otstarbekalt;

7. teab põhilisi töövahendeid ja töötlemisviise ning oskab neid töös kasutada;

8. valmistab lihtsaid tooteid (nt mänguasi, paat, liikuv auto jne);

9. esitleb ideed, joonist või toodet;

10. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

11. väärtustab ning järgib väljakujunenud tööalaseid väärtus- ja käitumishoiakuid;

12. tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite.

Tehnoloogia igapäevaelus (46 tundi)

Õppesisu

Tehnoloogia olemus. Tehnoloogiline kirjaoskus ja selle vajalikkus. Süsteemid, protsessid ja

ressursid. Tehnoloogia ja teadused. Tehnoloogia, indiviid ja keskkond. Struktuurid ja

konstruktsioonid. Transpordivahendid. Energiaallikad.

Õpitulemused

Õpilane:

1. mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;

2. toob näiteid süsteemide, protsesside ja ressursside kohta;

3. loob seoseid tehnoloogia arengu ja teadussaavutuste vahel;

4. seostab tehnoloogiaõpetust teiste õppeainetega ja eluvaldkondadega;

5. iseloomustab ja võrdleb erinevaid transpordivahendeid ning energiaallikaid;

6. kirjeldab ratta ja energia kasutamist ajaloos ning nüüdisajal;

7. kirjeldab inimtegevuse ja tehnoloogia mõju keskkonnale;

8. valmistab töötavaid mudeleid praktilise tööna;

9. kirjeldab tehniliste seadmete ja tehnika arenguloo kujunemist ning selle olulisemaid saavutusi.

Disain ja joonestamine

Õppesisu

Disain. Disaini elemendid. Probleemide lahendamine. Toote viimistlemine. Insenerid ja leiutamine.

Õpitulemused

Õpilane:

1. selgitab joonte tähendust joonisel, oskab joonestada jõukohast tehnilist joonist ning seda esitleda;

2. koostab kolmvaate lihtsast detailist;

3. teab ja kasutab õpiülesannetes disaini elemente;

4. disainib lihtsaid tooteid, kasutades selleks ettenähtud materjale;

5. märkab probleeme ja pakub neile omanäolisi lahendusi;

6. osaleb õpilasepäraselt uudse tehnoloogilise protsessi loomises, mis on seotud materjalide valiku ja otstarbeka töötlusviisi leidmisega;

7. mõistab leiutiste osatähtsust tehnoloogia arengus, teab inseneri elukutse iseärasust ja leiutajate olulisemaid saavutusi.

Materjalid ja nende töötlemine

Õppesisu

Materjalide liigid (puit, metall, plastid, elektroonika komponendid jne) ja nende omadused.

Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ning töövahendid (tööriistad ja masinad).

Levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Puur- ja treipink. Materjalide liited.

Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

Õpitulemused

Õpilane:

1. tunneb põhilisi materjale, nende olulisemaid omadusi ja töötlemise viise;

2. valib ja kasutab eesmärgipäraselt erinevaid töötlusviise, töövahendeid ja materjale;

3. suudab valmistada jõukohaseid liiteid;

4. valmistab mitmesuguseid lihtsaid tooteid (sh mänguasju);

5. kasutab õppetöös puur- ja treipinki;

6. analüüsib ja hindab loodud toodet, sh esteetilisest ja rakenduslikust küljest;

7. annab tehtud ülesande või toote kvaliteedile oma hinnangu;

8. mõistab ja arvestab kaaslaste erinevaid tööoskuseid;

9. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;

10. väärtustab ja kasutab tervisele ohutuid tööviise;

11. kasutab materjale säästlikult ning leiab võimalusi nende korduskasutuseks.

Projektitööd (16 tundi)

Õppesisu

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille korral õpilased saavad vabalt valida õpperühma.

Projektitööd võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest. Õpilane saab valida kahe samaaegse teema vahel. Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.

Õpitulemused

Õpilane:

1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;

2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;

3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannete ning probleemide lahendeid;

4. valmistab üksi või koostöös teistega ülesande või projekti lahenduse;

5. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;

6. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;

7. väärtustab töö tegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet.

Kodundus (8 tundi)

Rühmade vahetus

Õppesisu

Magustoidud. Külmad ja kuumad joogid. Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad võimalused.

Puhastus- ja korrastustööd. Rõivaste ja jalanõude hooldamine. Tarbijainfo (pakendiinfo, kasutusjuhend jm). Teadlik ja säästlik tarbimine.

Õpitulemused

Õpilane:

1. teab ja väärtustab tervisliku toitumise põhialuseid;

2. tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;

3. teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;

4. teeb põhilisi korrastustöid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;

5. katab lauda ning peab kinni üldtuntud lauakommetest;

6. teab jäätmete käsitlemise ja keskkonnahoiu põhilisi nõudeid.

Tehnoloogiaõpetuse õppe- ja kasvatuseesmärgi III kooliastmes

9. klassi lõpetaja:

1) valib eseme valmistamiseks sobivad materjalid, töövahendid ja töötlemisviisid, hangib ning kasutab vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja internetist;

2) käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ja materjale ning mõistab ohutu töötamise olulisust, sh seoseid tervise ja karjäärivõimaluste vahel;

3) kasutab ressursse keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult ning mõistab, kuidas rakendada omandatud oskusi nii igapäeva- kui ka tulevases tööelus;

4) pakub välja ideid, rakendab neid loovalt esemeid valmistades ja täiustades ning mõistab enda osaluse tähtsust;

5) analüüsib eseme valmistamise protsessi ning omandab uusi teadmisi;

6) esitleb eset, hindab tulemuse kvaliteeti;

7) valmistab esemeid, teadvustab ja rakendab tehnoloogilisi ning loodusteaduste võimalusi praktilistes tegevustes;

8) kujundab positiivseid väärtushinnanguid ja kõlbelisi tööharjumusi, hindab ning väldib võimalikke ohte töös;

9) teeb tervislikke toiduvalikuid, väärtustab tervislikku eluviisi ning toimib vastutustundliku tarbijana.

Tehnoloogiaõpetuse õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes

7. KLASS

7. klassi õpilane:

1. valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise ning kasutab selle kohta vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja internetist;

2. käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ning materjale,

3. kasutab ressursse keskkonda säästvalt ning jätkusuutlikult;

4. genereerib ideid, rakendab neid loovalt tooteid luues ja täiustades ning mõistab iseenda osaluse tähtsust tehnoloogiat kasutades;

5. mõistab tehnoloogilise protsessi ajal asetleidvaid muutusi;

6. hindab tulemuse kvaliteeti;

7. teadvustab ja rakendab loodusteaduste võimalusi praktilistes tegevustes;

8. kujundab oma positiivsed väärtushinnangud;

9. väldib ning hindab võimalikke ohte töös;

10. teeb tervislikke toiduvalikuid, väärtustab tervislikke eluviise ning toimib vastutustundliku tarbijana.

Tehnoloogia igapäevaelus (46 tundi)

Õppesisu

Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Põllumajandus-, meditsini- ja biotehnoloogia.

Ressursside säästlik tarbimine. Töömaailm ja töö planeerimine. Tooraine ja tootmine.

Tehnoloogilise maailma tulevikuperspektiivid.

Õpitulemused

Õpilane:

1. kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;

2. mõistab iseenda osaluse olulisust tehnoloogilistes protsessides tulevikus ja vastutust nende eetilise kujundamise eest;

3. kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, teab nende seadmete ohutut käsitsemist;

4. teab mõningaid põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia kasutusvõimalusi;

5. teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult;

6. oskab oma tegevust planeerida;

7. iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi, kirjeldab selle toimimist ning terviklikkust;

8. teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju ning analüüsib tehnoloogia uuenduslikke arenguväljavaateid.

Disain ja joonestamine

Õppesisu

Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine.

Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Ornamentika. Toodete disainimine arvutiga.

Joonise vormistamine ja esitlemine. Skeemid. Leppelisused ja tähised tehnilistel joonistel.

Ristlõiked ja lõiked. Koostejoonis.

Õpitulemused

Õpilane:

1. planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korral arvutiga;

2. lahendab probleemülesandeid,

3. teab ja kasutab toodete erinevaid viimistluse võimalusi;

4. teab ja kasutab pinnakatete omadusi ja kasutusvõimalusi;

5. arvestab ergonoomia ja ornamentika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada;

6. loeb skeeme;

7. joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.

Materjalid ja nende töötlemine

Õppesisu

Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist. Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja mehhanismid.

Arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused. Optimaalse töötlusviisi valimine. Toodete liitevõimaluste kasutamine. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

Õpitulemused

Õpilane:

1. leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning internetist;

2. analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi, sünteesib uusi teadmisi;

3. kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid, valib sobivaima töötlusviisi;

4. tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;

5. valmistab omanäolisi tooteid, tunneb ja kasutab mitmeid liitevõimalusi;

6. kujundab välja oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused;

7. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning töövahendeid.

Projektitööd (16 tundi)

Õppesisu

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille korral õpilased saavad vabalt valida õpperühma. Valikteemad ja projektid võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest. Õpilane saab valida kahe samaaegse teema vahel. Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.

Töö valik lähtub uue tehnoloogia võimaluste rakendamisest.(5.3.)

Õpitulemused

Õpilane:

1. organiseerib paindlikult ühistööd, planeerib ajakava ja oskab jaotada tööülesandeid;

2. teeb ülesandeid täites aktiivselt koostööd kaasõpilastega;

3. suhtleb töö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega (nt meili teel jne), et saada vajalikku infot, seda analüüsida, kriitiliselt hinnata ja tõlgendada;

4. valmistab üksi või koostöös teistega ülesandele või projektile lahenduse;

5. väärtustab töö tegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet;

6. mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate seaduste ja normidega.

Kodundus (8 tundi)

Rühmade vahetusena.

Õppesisu

Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toitumisteave meedias – analüüs ja hinnangud. Aedviljatoidud ja supid. Kala- ja lihatoidud. Käitumine peolauas. Puhastusvahendid ja nende omadused. Kodumasinad. Looduslikud ja sünteetilised tekstiilmaterjalid, nende valiku ning sobivuse põhimõtted rõivastuses ja sisekujunduses. Hooldusmärgid. Tarbija õigused ja kohustused. Kokkuhoiuvõimalused ja kulude analüüs.

Õpitulemused

Õpilane:

1. teeb tervislikke toiduvalikuid ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;

2. kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;

3. valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;

4. kalkuleerib toidu maksumust;

5. tuleb toime koduse majapidamisega ning käitub teadliku tarbijana.

8. KLASS

8. klassi õpilane:

1. valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ja töötlemisviise ning kasutab selle kohta vajalikku teavet ainealasest kirjandusest ja internetist;

2. käsitseb ohutult käsi- ja elektrilisi tööriistu ning materjale,

3. kasutab ressursse keskkonda säästvalt ning jätkusuutlikult;

4. genereerib ideid, rakendab neid loovalt tooteid luues ja täiustades ning mõistab iseenda osaluse tähtsust tehnoloogiat kasutades;

5. mõistab tehnoloogilise protsessi ajal asetleidvaid muutusi ning oskab neid selgitada ja põhjendada;

6. analüüsib toote valmistamise protsessi ning sünteesib uusi teadmisi;

7. hindab tulemuse kvaliteeti ja toote rakendamise tõhusust, esitleb toodet;

8. valmistab tooteid, teadvustab ja rakendab loodusteaduste võimalusi praktilistes tegevustes;

9. kirjeldab tehnoloogilise maailma saavutusi ja oma rolli tuleviku töömaailmas;

10. kujundab oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused, väldib ning hindab võimalikke ohte töös;

11. teeb tervislikke toiduvalikuid, väärtustab tervislikke eluviise ning toimib vastutustundliku tarbijana.

Tehnoloogia igapäevaelus (46 tundi)

Õppesisu

Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia. Põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia.

Ressursside säästlik tarbimine. Töömaailm ja töö planeerimine. Tooraine ja tootmine.

Tehnoloogilise maailma tulevikuperspektiivid.

Õpitulemused

Õpilane:

1. kirjeldab ja analüüsib inimtegevuse mõju loodusele ning keskkonnale;

2. mõistab iseenda osaluse olulisust tehnoloogilistes protsessides tulevikus ja vastutust nende eetilise kujundamise eest;

3. kasutab info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendeid, teab nende seadmete üldist tööpõhimõtet ning ohutut käsitsemist;

4. teab mõningaid põllumajandus-, meditsiini- ja biotehnoloogia kasutusvõimalusi;

5. teadvustab ressursside piiratud hulka ning tarbib ressursse säästvalt ja jätkusuutlikult;

6. oskab oma tegevust planeerida, orienteerub töömaailmas ja teab oma eelistusi eneseteostuseks sobiva elukutse/ameti valikul;

7. iseloomustab tänapäevast tootmisprotsessi, kirjeldab selle toimimist ning terviklikkust;

8. teadvustab tehnoloogia ja inimese vastastikust mõju ning analüüsib tehnoloogi uuenduslikke arenguväljavaateid.

Disain ja joonestamine

Õppesisu

Leiutamine ja uuenduslikkus. Tehnilist taipu arendavate ja probleemülesannete lahendamine.

Viimistlemine ja pinnakatted. Ergonoomia. Ornamentika. Toodete disainimine arvutiga.

Joonise vormistamine ja esitlemine. Skeemid. Leppelisused ja tähised tehnilistel joonistel.

Ristlõiked ja lõiked. Koostejoonis. Ehitusjoonised.

Õpitulemused

Õpilane:

1. planeerib ülesande ja disainib toote ning esitleb seda võimaluse korral arvutiga;

2. lahendab probleemülesandeid,

3. teab ja kasutab toodete erinevaid viimistluse võimalusi;

4. teab ja kasutab pinnakatete omadusi ja kasutusvõimalusi;

5. arvestab ergonoomia ja ornamentika põhireegleid ning oskab neid töös rakendada;

6. loeb skeeme, lihtsat kooste- ja ehitusjoonist;

7. joonestab jõukohast tehnilist joonist, vormistab ja esitleb joonist või skeemi.

Materjalid ja nende töötlemine

Õppesisu

Materjalide ja nende töötlemise kohta teabe hankimise võimalused kirjandusest ning internetist.

Tänapäevased materjalide töötlemise viisid. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Masinad ja

mehhanismid.

Arvuti ja materjalide töötlemise ühildamise võimalused (CNC-tööpingid). Optimaalse töötlusviisi valimine. Toodete liitevõimaluste kasutamine. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.

Õpitulemused

Õpilane:

1. leiab teavet materjalide, nende omaduste ja töötlemise kohta, hangib ja kasutab ainealast teavet kirjandusest ning internetist;

2. analüüsib materjalide omadusi, töötlemise viise ning kasutamise võimalusi, sünteesib uusi teadmisi;

3. kasutab toodet valmistades mitmesuguseid töövahendeid, võimaluse korral CNC-tööpinki,

4. valib sobivaima töötlusviisi;

5. tunneb ja kasutab töötlemisel masinaid ning mehhanisme;

6. valmistab omanäolisi tooteid, tunneb ja kasutab mitmeid liitevõimalusi;

7. kujundab välja oma positiivsed väärtushinnangud ja kõlbelised tööharjumused;

8. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid, kasutab ohutult masinaid ning töövahendeid.

Projektitööd (16 tundi)

Õppesisu

Igal õppeaastal on ainekavas üks õppeosa, mille korral õpilased saavad vabalt valida õpperühma.

Valikteemad ja projektid võivad olla nii käsitööst, kodundusest kui ka tehnoloogiaõpetusest.

Õpilane saab valida kahe samaaegse teema vahel. Valikteemad võivad olla nt ehistööd, mudelism jne.(5.3)

Õpitulemused

Õpilane:

1. organiseerib paindlikult ühistööd, planeerib ajakava ja oskab jaotada tööülesandeid;

2. teeb ülesandeid täites aktiivselt koostööd kaasõpilastega;

3. suhtleb töö asjus vajaduse korral kooliväliste institutsioonidega (nt meili teel jne), et saada

4. vajalikku infot, seda analüüsida, kriitiliselt hinnata ja tõlgendada;

5. valmistab üksi või koostöös teistega ülesandele või projektile lahenduse;

6. väärtustab töö tegemist, sh selle uurimist ja omandatud tagasisidet;

7. mõistab info kriitilise hindamise vajalikkust ning kasutab infot kooskõlas kehtivate seaduste ja normidega.

Kodundus (8 tundi)

Rühmade vahetus

Õppesisu

Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad.

Toitumisteave meedias – analüüs ja hinnangud. Aedviljatoidud ja supid. Kala- ja lihatoidud.

Küpsetised ja vormiroad. Käitumine peolauas, kohvikus, restoranis. Puhastusvahendid ja nende omadused. Kodumasinad. Ruumide kujundamine, mööbel ja kunst kodus. Looduslikud ja sünteetilised tekstiilmaterjalid, nende valiku ning sobivuse põhimõtted rõivastuses ja sisekujunduses. Hooldusmärgid. Tarbija õigused ja kohustused. Kokkuhoiuvõimalused ja kulude analüüs.

Õpitulemused

Õpilane:

1. teeb tervislikke toiduvalikuid ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;

2. kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;

3. valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;

4. kalkuleerib toidu maksumust;

5. tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana.

9. KLASS

9. klassi õpilane: