Ainevaldkonna pädevus
Kehalise kasvatuse õpetamise eesmärgiks põhikoolis on kujundada õpilastes eakohane kehakultuuripädevus, mis aitab väärtustada kehalist aktiivsust ja tervislikku eluviisi elustiili osana ning oskust anda hinnangut kehalisele vormisolekule, valmisolekut harrastada sobivat spordiala või liikumisviisi. Suhtuda sallivalt kaaslastesse, järgida ausa mängu reegleid ning väärtustada koostööd sportimisel ja liikumisel.
Kehalise kasvatuse õpetamise kaudu taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
• Mõistab kehalise aktiivsuse tähtsust oma tervisele ja töövõimele ning regulaarse liikumisharrastuse vajalikkust.
• Soovib olla terve ja rühikas.
• Valdab põhiteadmisi ja -oskusi, et harrastada liikumist iseseisvalt sise- ja välistingimustes.
• Liigub/spordib ohutus- ja hügieeninõudeid järgides ning teab, kuidas käituda sportimisel juhtudavõivates ohuolukordades.
• Tunneb liikumisest/sportimisest rõõmu ning on valmis uusi liikumisoskusi õppima ja liikumist iseseisvalt harrastama.
• Tunneb ausa mängu põhimõtteid, on koostöövalmis ning liigub/spordib oma kaaslasi austades, kokkulepitud reegleid/võistlusmäärusi järgides ja keskkonda hoides.
• Omandab põhikooli ainekavasse kuuluvate spordialade/liikumisviiside tehnika.
• Jälgib oma kehalist vormisolekut, teab, kuidas parandada töövõimet regulaarse treeninguga.
• Tunneb huvi Eestis ning maailmas toimuvate spordi-, liikumis- ja tantsuürituste vastu.
• Väärtustab Eesti tantsupidude traditsiooni.
Ainevaldkonna õppeained ja nende maht
Kehalises kasvatuses taotletavate õpitulemuste ja aineõppe sisu koostamisel on aluseks arvestuslik nädalatundide jagunemine kooliastmeti.
I kooliaste – 8 nädalatundi
II kooliaste – 8 nädalatundi
III kooliaste – 6 nädalatundi
Ainevaldkonna kirjeldus ja valdkonnasisene lõiming
Kehaline kasvatus toetab:
• Õpilasi tervist väärtustava eluviisi kujundamisel, loob aluse õpilaste iseseisvale liikumisharrastusele, soodustab huvi spordi- ja tantsusündmuste vastu, innustab võistlusi ja üritusi jälgima ning neis osalema.
• Toetab õpilase nii kehalist/liigutuslikku kui ka kõlbelist, sotsiaalset ja esteetilist arengut ning tema kujunemist terviklikuks isiksuseks.
• Õpilase kehalist vormisolekut jälgima ning seda regulaarselt harjutades ning uusi teadmisi ja oskusi hankides parandama.
• Kaaslasi austava, koostööd ning ausa mängu põhimõtteid väärtustav liikumise ja sportimise kujundamist.
• Õpilase sotsiaalset ning kõlbelist arengut.
• Õpilaste kujunemist hea tervise ja töövõimega isiksusteks.
• Õpilaste mitmekülgset arengut ning võimaldavad neil leida endale jõukohane, turvaline ja tervislik liikumisharrastus.
• Põhialadena kuuluvad põhikooli kehalise kasvatuse ainekavva kuus spordiala: võimlemine, kergejõustik, liikumis- ja sportmängud (korv-, võrk- ja jalgpall), tantsuline liikumine, suusatamine, orienteerumine. I kooliastmes läbivad õpilased ujumise algõpetuse kursuse.
Üldpädevuste kujundamise võimalusi
Võtmeisik koolis on õpetaja, kes läbi oma isikliku eeskuju loob väärtuspõhise õpikeskkonna.
Kultuuri- ja väärtuspädevuse ülesanne:
• Kujundada õpilastes arusaam, et tervist tuleb kaitsta ja tugevdada, mis aitab õpilastel teha põhjendatud valikuid tervisekäitumises.
• Kujundada austust looduse ning inimeste loodud materiaalsete väärtuste vastu, mis soodustab keskkonda säästvat liikumist/sportimist.
• Kujundada abivalmis ja sõbralik suhtumine kaaslastesse ning ausa mängu põhimõtete järgimine sportlikes tegevustes toetavad kõlbelise isiksuse küpsemist.
Sotsiaalse ja kodanikupädevuse ülesanne:
• Kujundada koostööoskusi, sest liikudes/sportides õpetab inimeste erinevusi aktsepteerima, neid suhtlemisel arvestama, ent ka ennast kehtestama.
• Kujundada viisakat, tähelepanelikku, abivalmis ja sallivat suhtumist kaaslastesse.
Enesemääratluspädevuse ülesanne:
• Kujundada oskust hinnata enda kehalisi võimeid ning valmisolekut neid arendada, samuti suutlikkust jälgida ja kontrollida oma käitumist, järgida tervislikku eluviisi ning vältida ohuolukordi.
Õpipädevuse ülesanne:
• Kujundada õpilastes oskus analüüsida ja hinnata enda liigutusoskusi ja kehalisi võimeid ning kavandada meetmeid, kuidas neid täiustada.
• Tekitada huvi liikumise/sportimise vastu ning luua võimalused uute liikumisviiside õppimiseks.
Suhtluspädevuse ülesanne:
• Õpetada kasutama spordi ning tantsu oskussõnavara, arendada eneseväljendusoskust ning lugeda/mõista teabe- ja tarbetekste.
Matemaatika-, loodusteaduste- ja tehnoloogiaalane pädevuste ülesanne:
• Õpetada analüüsima, kehalise töövõime näitajate ja sporditulemuste dünaamikat, tervisespordiga seotud teavet ja tegema tõenduspõhiseid otsuseid. Õpetada kasutama tehnoloogilisi abivahendeid.
Ettevõtlikkuspädevuse ülesanne:
• Õpetada oskusi näha probleeme ja leida neile lahendusi, seada eesmärke, genereerida ideid ning leida sobivaid vahendeid ja meetodeid, kuidas neid teostada. Kavandama tegevusi ning tegutsema sihipäraselt, selleks et tugevdada tervist ja parandada töövõimet. Toimetuleku oskust ja riskijulgust.
Kehalise kasvatuse lõimingu võimalusi teiste ainevaldkondadega
• Keel ja kirjandus, sh võõrkeeled: Sporti ja tervist käsitlevate eriotstarbeliste ja eriliigiliste tekstide (nt võistlusprotokollid, spordiuudised, terviseteave jne) lugemise ja kuulamise kaudu arendatakse oskust mõista nii suulist kui ka kirjalikku teksti. Kujundatakse oskust väljendada ennast selgelt ja asjakohaselt, kasutades kohaseid keelevahendeid ja ainealast terminoloogiat. Spordi- ja terviseteemaliste võõrkeelsete tekstide lugemine toetab võõrkeelte omandamist.
• Matemaatika: Kõikide kehalise kasvatuse osaoskuste arendamisel rakendatakse matemaatikas omandatud oskusi (arvutamine, loendamine, võrdlemine, mõõtmine) ja mõisteid (geomeetrilised kujundid, mõõtühikud, koordinaadid).
• Loodusained: Kehalise kasvatuse kaudu kinnistuvad teadmised ja oskused, mis on omandatud inimeseõpetuses, bioloogias, füüsikas ja geograafias.
• Sotsiaalained: Kehalises kasvatuses omandatud teadmised rahvuslikust ning rahvusvahelisest liikumis- ja spordikultuurist avardavad õpilaste silmaringi. Tervisliku eluviisi omaksvõtmine aitab õpilastel kujuneda aktiivseteks ning vastutustundlikeks kodanikeks.
• Tehnoloogia: Teaduse ja tehnika saavutused on rakendatavad erinevatel spordialadel/liikumisviisidel (spordialade tehnika, spordivarustus ja -vahendid) ning tervisliku toitumise põhitõdede järgimisel.
• Kunst ja muusika: Õpilaste tähelepanu juhitakse spordi ja kehakultuuri kujutamis- ning avaldumisvõimalustele kujutavas kunstis ja muusikas, spordialade/liikumisviiside, sh tantsu isikupärasele ja loomingulisele käsitlusele. Samuti kujundatakse valmisolekut leida ülesannetele uusi ja omanäolisi lahendusi ning oskust märgata ilu ümbritsevas elukeskkonnas.
Läbivate teemade rakendamise võimalusi
• Tervis ja ohutus: Tervislikuks eluviisiks vajalike teadmiste, arusaamade, oskuste ja kogemuste omandamist toetatakse nii aineõppes kui ka tunnivälises tegevuses, samuti füüsilise ja sotsiaalse õpikeskkonna loomise kaudu.
• Elukestev õpe ja karjääri planeerimine: Innustatakse õpilasi olema terve ning kandma muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas hoolt oma töövõime suurendamise eest. Kujundatakse arusaama, kuidas mõjutab inimese füüsiline tervis tema edasist tööelu. Õppetegevus võimaldab õpilastel tutvuda tervise ja kehakultuuri valdkonnaga seotud töömaailmaga. Võimekuse ja huvi ilmnemise korral mõne spordiala ja/või liikumisharrastuse vastu suunatakse õpilasi sellega süvendatult tegelema. Õpilastele tutvustatakse ainevaldkonnaga seotud erialasid, elukutseid, ameteid ja edasiõppimise võimalusi.
• Keskkond ja jätkusuutlik areng: Looduses harrastatavate spordialadega tegelemine aitab väärtustada keskkonda ning kujundada õpilastest keskkonnateadliku liikumise järgijad.
• Kodanikualgatus ja ettevõtlikkus: Innustatakse õpilasi organiseerima tunniväliseid liikumisharrastuslikke tegevusi (omaalgatuslikud spordi- ja tantsuüritused, võistlused, õpilaste juhendusel tegutsevad liikumis- ja treeningrühmad jm).
• Kultuuriline identiteet: Õpetatakse tundma spordialasid/liikumisviise, mis kuuluvad rahvuslikku ja teiste maade liikumiskultuuri ning aitavad õpilastel kujuneda kultuuriteadlikeks, omakultuuri ja kultuurilist mitmekesisust väärtustavateks ühiskonnaliikmeteks. Kultuurilise identiteedi kujundamisel on oluline väärtustada Eesti tantsupidude traditsiooni ja osaleda tantsupidudel.
• Teabekeskkond ning tehnoloogia ja innovatsioon: Õpetatakse kasutama spordiinfot hankima erinevatest teabeallikatest, sh internetist.
• Väärtused ja kõlblus: Õpetatakse järgima ülimat aadet – ausa mängu põhimõtteid, sportlikus tegevuses kehtivate reeglite mõistmist ja nende järgimine toetab õpilaste kujunemist kõlbelisteks isiksusteks.
Õppetegevuse kavandamine ja korraldamine
Õppetegevust kavandades ja korraldades:
• Lähtutakse õppekava alusväärtustest, üldpädevustest, õppeaine eesmärkidest, taotletavatest õpitulemustest, õppesisust ning toetatakse lõimimist teiste õppeainete ja läbivate teemadega.
• Taotletakse, et õpilase õpikoormus on mõõdukas, jaotub õppeaasta jooksul ühtlaselt ning jätab õpilasele piisavalt aega puhata ja huvialadega tegelda.
• Võimaldatakse õppida üksi ning koos teistega, et toetada õpilase kujunemist aktiivseks ning iseseisvaks õppijaks.
• Kasutatakse diferentseeritud õppeülesandeid, mille sisu ja raskusaste toetavad individualiseeritud käsitlust ning suurendavad õpimotivatsiooni.
• Laiendatakse õpikeskkonda (looduskeskkond, kooliõu, osavõtt spordivõistlustest ja/või tantsuüritustest võistlejana/pealtvaatajana/abilisena, spordi- ja/või tantsuürituste jälgimine erinevate meediakanalite vahendusel).
• Kasutatakse mitmekesist õppemetoodikat, sh aktiivõpet (rollimängud, arutelud, projektõpe, spordi-, liikumis- ja terviseteemaliste materjalide lugemine, III kooliastmes ka loetu analüüsimine, õpimapi ja uurimistöö koostamine jm).
• Tagatakse turvaline praktiline harjutamine tundides ning organiseeritud liikumine ja mängimine tunnivälise tegevusena, III kooliastmes ka iseseisev praktiline harjutamine.
• Ergutatakse I kooliastme õpilasi oma tegevust/sooritust kommenteerima ning kaaslase tegevust objektiivselt kirjeldama, II kooliastmes innustatakse õpilasi osalema sooritusjärgses arutelus, III kooliastmes sooritusjärgsetes suulistes aruannetes/ vestlustes.
• Ergutatakse õpilasi kontrollharjutusi sooritama, tulemusi koguma ja võrdlema, II–III kooliastmes ka enda kehalisi võimeid kontrollima ning tulemustele hinnangut andma.
• Rakendatakse nüüdisaegseid info- ja kommunikatsioonitehnoloogiatel põhinevaid õpikeskkondi ning õppematerjale ja –vahendeid.
• Kohandatakse õppesisu ja õpitulemusi vastavalt konkreetse klassi õpilaste võimekusele.
Hindamise alused
Ainekavas on kirjeldatud õppeaine õpitulemused kooliastmete kaupa kahel tasandil: üldised õpitulemused õpetamise eesmärkidena ja spordialade õpitulemused. Hinnatakse õpilaste teadmisi ja oskusi, aktiivsust ja tunnis kaasatöötamist, tegevuse/harjutuse omandamiseks tehtud pingutust ning püüdlikkust kirjalike ja/või praktiliste tööde ning tegevuste puhul, arvestades õpilaste iseärasusi.
Õpitulemusi hinnatakse 1.-2. kl sõnaliste hinnangutega ning 3.-9. kl numbriliste hinnetega viiepallisüsteemis.
Õpitulemuste hindamise aluseks on oodatavad õpitulemused.
Iga trimestri alguses teavitab õpetaja, mis hindamisvahendeid kasutatakse ning mis on hindamise kriteeriumid. Kirjalikke ülesandeid hinnates arvestatakse eelkõige töö sisu, kuid parandatakse ka õigekirjavead, mida hindamisel ei arvestata.
Tervisest tingitud erivajadustega õpilasi hinnates arvestatakse nende osavõttu kehalise kasvatuse tundidest. Hinnatakse õpilaste teadmisi spordist, liikumisest ja kehaliste harjutuste tegemisest. Praktilisi oskusi hinnates lähtutakse õpilaste terviseseisundist: õpilased sooritavad hindeharjutusena kontrollharjutuste lihtsustatud variante või raviarsti määratud harjutusi. Juhul kui õpilaste terviseseisund ei võimalda kehalise kasvatuse ainekava täita, koostatakse neile individuaalne õppekava, milles fikseeritakse kehalise kasvatuse õppe-eesmärk, õppesisu, õpitulemused ning nende hindamise vormid.
Hoiakutele (nt huvi tundmine, tähtsuse mõistmine, väärtustamine, vajaduste arvestamine, kokkulepitud reeglite järgimine) antakse hinnanguid.
I kooliastmes hinnatakse õpilaste tegevust tundides (aktiivsus, kaasatöötamine, püüdlikkus, reeglite, hügieeni- ja ohutusnõuete järgimine jm). Õpitulemustena esitatud liigutusoskusi hinnates arvestatakse nii saavutatud taset kui ka tööd, mida õpilased tegid tegevuse/harjutuse omandamiseks.
II kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist, teadmiste rakendamist ning õpilaste koostööoskust. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval ka õpilaste arengut ning tulemuse saavutamise nimel tehtud tööd. Hinnata tuleb ka õpilaste tunnivälist kehalist aktiivsust ning oma klassi ja/või kooli esindamist spordivõistlustel, tantsuüritustel jm.
III kooliastmes hinnatakse teadmiste ja oskuste omandamist ning nende seostamist kehalise aktiivsusega kehalise kasvatuse tundides ning tunnivälises tegevuses. Teadmistele hinnangut andes arvestatakse eelkõige õpilaste võimet rakendada omandatud teadmisi praktilises tegevuses. Kehalistele võimetele hinnangut andes arvestatakse tulemuse kõrval õpilaste arengut ning tulemuse saavutamise õpilaste enesehindamist.
Füüsiline õpikeskkond
Alates II kooliastmest toimuvad poiste ja tüdrukute kehalise kasvatuse tunnid eraldi. Kehalise kasvatuse tunnid toimuvad järgmistes spordirajatistes: Keila Kooli võimlas, aeroobika- ja maadlussaalis, kooli harjutusväljakutel, Keila linna terviseradadel, jalgpalliväljakutel ning Keila linna Tervisekeskuse ujulas, aeroobika- ja jõusaalis ning pallisaalides.
Hügieeniharjumuste kujundamiseks on Keila Koolil ja Tervisekeskuses rõivistud ning pesemisruumid.