Kirjanduse ainekava

Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgid

Kirjandusõpetusega taotletakse, et õpilane:

• loeb eakohast ilukirjandust, arendab oma lugemisoskust ning omandab püsiva lugemisharjumuse;

• väärtustab kirjandust rahvuskultuuri olulise osana ning tutvub eri rahvaste kirjanduse ja kultuuriga;

• mõistab ilukirjanduse kujundlikku keelt, rikastab oma sõnavara ning arendab suulist ja kirjalikku väljendusoskust;

• arendab oma loomevõimeid ja suhtub loometöösse lugupidamisega;

• laiendab silmaringi ning rikastab mõtte- ja tundemaailma;

• kujundab kirjanduse abil oma esteetilisi ja eetilisi hoiakuid ning valmidust võtta vastutus enda elu mõjutavate valikute ja otsuste eest;

• avaldab arvamust ja sõnastab oma mõtteid;

• hindab kriitiliselt ja kasutab otstarbekalt erinevaid infoallikaid;

• loob seoseid ühiskonnas toimuva ning enda väärtuste, ootuste ja tulevikuplaanide vahel.

Kirjanduse õppeaine kirjeldus

Kirjandus on õppeaine, milles arendatakse õpilaste lugejaoskusi, kujundlikku mõtlemist ning verbaalset loomevõimet. Väärtkirjanduse ja rahvaluule tõlgendamise ning analüüsi kaudu kujundatakse õpilaste esteetilisi ja eetilisi hoiakuid, rikastatakse tundemaailma ning aidatakse neil kujuneda isiksusena, leida oma identiteet ja luua ainuomane maailmapilt.

Põhikooli kirjandusõpetuses keskendutakse eelkõige ilukirjanduse lugemisele ja tõlgendamisele. Eraldi pööratakse tähelepanu teose mõistmist toetavate oskuste arendamisele, teose kui terviku mõistmisele ning kujundliku keele tundmaõppimisele. Interpreteerimis- ja sünteesivõime arendamiseks kuuluvad kirjandusõpetusse ka tekstide esitamine ning õpilaste omalooming eri liiki tekstidena.

Kirjandusteoste üle arutlemiseks ja nende sügavuti mõistmiseks peavad õpilased tundma kirjanduse metakeelt ning kirjanikega seotud kultuuriloolist tausta. Teoste käsitlemiseks vajalikke mõisteid seletatakse õppekirjanduses, õpilaste enda seletust eeldatakse nende mõistete puhul, mis on õppesisus eraldi esile toodud. Kirjandusõpetuse teoreetiline külg on minimaalne, sest faktiteadmistest tähtsam on äratada ja hoida alal lugemishuvi ning arendada tõlgendusoskust.

Mitmekülgse tekstivaliku kaudu kujundatakse lugemis- ja analüüsikogemusi ning arendatakse lugejaoskusi. Lugemisvarasse haaratakse tähtsamate eetiliste ja esteetiliste küsimuste käsitlemist võimaldavaid teoseid nii uudiskirjandusest kui ka klassikast. Tähelepanu pööratakse ka folkloorsele materjalile, et väärtustada õpilase päritolu ja kultuurilist kuuluvust. Lugemisvara valikul arvestatakse eesti ja maailmakirjanduse, vanema ja uuema kirjanduse ning eri žanre esindavate proosa-, draama- ja luuleteoste põhjendatud proportsioone ning kooliastmele kohaseid teemavaldkondi. Kultuuri järjepidevuse huvides sisaldab soovituslik terviklikult käsitletavate teoste valik ka rohkesti tüvitekste. Soovitusliku valiku põhjal saab koostada teoste loendi, lähtudes klassi õpistiilist ja -võimekusest. Lisaks on võimalik valida teemakohaseid tekste ja teoseid, sealhulgas paikkondliku päritoluga ja uudiskirjanduse hulgast. Tervikkäsitluseks mõeldud teostest käsitleb õpetaja igas klassis vähemalt nelja. Õpetaja võib kirjandusteoseid valides arvestada õpilaste eelistusi ning kultuurilis-rahvuslikku eripära.

Kirjandustundides tuleb funktsionaalse kirjaoskuse arendamiseks tegelda ka teabetekstidega, mis on seotud eelkõige kirjanduse ning kirjanike ja teiste kultuurilooliselt tähenduslike isikutega. Kultuuriloolised tekstid avavad isiksust kujundavaid seiku, aitavad mõista teose kirjanduslikku ja ajaloolist tagapõhja ning kirjandusprotsessi, väärtustavad seda, mis on eesti kultuuris oluline, ja tekitavad huvi kultuuriloo vastu.

Õppeprotsessis võimaldatakse õpilastele rohkesti omaloomingulisi, sealhulgas kirjandusteostele, teistele tekstidele ja oma elamustele tuginevaid kirjutamiskogemusi, et arendada ja väärtustada loovust ja mõtlemisvõimet ning tuua esile kirjutaja isikupära ja annet. Tekstianalüüsis ning -loomes on võrdselt olulised suuline ja kirjalik õppetegevus.

Kirjandusõpetus seostub peaaegu kõigi õppeainetega (esmajoones eesti keelega) ja kirjanduse lähiümbruse aladega (folkloor, teater, film, kujutav kunst) ning toetab õppesisu kaudu õppekava läbivate teemade käsitlemist ja üldpädevuste saavutamist. Läbivate teemade käsitlemise iseloom, sügavus ja raskuspunkt on klassiti erinev ning paljuski seotud kirjanduse valikuga. Taotletakse, et loetud ilukirjandustekstide põhjal arutledes suhestaksid õpilased ennast käsitletavate teemadega.

Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgi II kooliastmes

6. klassi lõpetaja:

1) loeb eakohast eri žanris väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendab lugejaoskusi;

2) loeb ladusalt ja ilmekalt jõukohase keerukusega teksti ning mõistab seda;

3) oskab tutvustada loetud teoste sisu ja tegelasi, arutleda tegelassuhete ja probleemide üle, sealhulgas võrrelda tegelaste ning enda väärtushoiakuid ja huvisid;

4) oskab teksti- või elamuspõhiselt jutustada ja loetu üle arutleda;

5) kirjutab nii jutustavaid kui ka kirjeldavaid omaloomingulisi töid, väljendades end korrektselt;

6) oskab vajaliku teavet hankides kasutada eri allikaid, sealhulgas sõnaraamatuid ja internetti.

Kirjanduse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes

5.KLASS

Lugemine

Õpitulemused

Õpilane:

1. on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);

2. loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;

3. tutvustab loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi, kõneleb oma lugemismuljetest, -elamustest ja –kogemustest

Õppesisu ja -tegevused

1. oskab eesmärgistatult ning keskendunult lugeda ja selleks valmistuda;

2. arendab lugemistehnikat, loeb häälega ja hääleta, jälgib pause tempot ja intonatsiooni;

3. leiab huvipakkuva kirjandusteose ja loeb iseseisvalt;

4. oskab tutvustada klassikaaslastele loetud raamatu autorit, teose sisu ja tegelasi;

5. loeb tunniväliselt tervikteoseid, täidab ühisaruteludeks vajalikud ülesanded.

Jutustamine

Õpitulemused

Õpilane:

1. jutustab tekstilähedaselt kavapunktide järgi või märksõnade toel;

2. jutustab mõttelt sidusa ja tervikliku ülesehitusega loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielusündmustele või oma fantaasiale;

3. jutustab piltteksti põhjal ja selgitab selle sisu.

Õppesisu ja -tegevused

1. oskab jutustada tekstilähedastest sündmustest kavapunktide järgi;

2. oskab aheljutustada ja jutustada tekstilähedaselt märksõnade toel;

3. jutustab iseenda või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist;

4. jutustab piltteksti (foto, koomiksi) põhjal;

5. jutustab fantaasialugu.

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose mõistmist toetavad tegevused:

1. oskab koostada fakti- ja fantaasiaküsimusi;

2. vastata küsimustele tekstinäidete või oma sõnadega;

3. teksti kavastada kavapunktide ja märksõnadena;

4. leida lõikude keskset mõistet, sõnastada teksti teema;

5. arutleda mõne teoses käsitletud teema üle, sõnastada oma arvamuse ja põhjendab seda;

6. leida tekstist illustratiivseid näiteid (nt iseloomulikke detaile); tõestada oma elukogemuse ja tekstinäidete varal esitatud näiteid;

7. sõnastada oma mõtteid, tundmusi ja lugemismuljeid;

8. leida tundmatute sõnade tähenduse sõnaraamatust või teistest teabeallikatest ja rikastada oma sõnavara.

Teose/loo kui terviku mõistmine

Õpitulemused

Õpilane:

1. oskab kindlaks määrata sündmuste toimumise aja, koha ja järjekorra;

2. leiab ja sõnastab tegelaste probleemi;

3. oskab suhestada teose sündmustiku ja tegelased (nt võrrelda) enda ja ümbritsevaga;

4. oskab leida pea- ja kõrvaltegelased, tegelaste muutumise, jälgida tegelastevahelisi suhteid, iseloomustada tegelasi, põhjendada nende käitumist;

5. oskab leida tegelasrühmad, tegelastevahelised konfliktid, selle põhjused ja lahendamisteed;

6. tunneb ära loomamuinasjutu tüüptegelased.

Õppesisu ja -tegevused

1. koostab teksti kohta eriliigilisi küsimusi;

2. vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnadega või tekstinäitega;

3. koostab teksti kohta sisukava, kasutades väiteid või märksõnu;

4. leiab lõigu kesksed mõtted;

5. järjestab teksti põhjal sündmused, määrab nende toimumise aja ja koha;

6. kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende omavahelisi suhteid, hindab nende käitumist, võrdleb iseennast mõne tegelasega;

7. arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;

8. otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

Õpitulemused

Õpilane:

1. tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, võrdlusi ja algriimi;

2. mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele ja kogemustele tuginedes.

Õppesisu ja –tegevused

1. tunneb ära kasutab epiteeti ning võrdlust;

2. mõistab valmi mõistukõnet;

3. leiab tekstist koomilist ainest;

4. leiab ja loob riime,

5. tunnetab luuletuse rütmi ja kõla;

6. leiab rahvalauludest algriimi, kasutab oma tekstis algriimi;

7. tõlgendab luuleteksti;

8. oskab seletada mõisteid algriim, epiteet, koomika, riim, võrdlus.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Õpitulemused:

1. seletab oma sõnadega epiteedi, võrdluse, muistendi ja muinasjutu olemust.

Õppesisu ja –tegevused

1. teab rahvaluule olemust, loomamuinasjutu sisutunnuseid (lugu, tegelasi, hea võitlust kurjaga jne.), tekke- ja seletusmuistendi ja seiklusjutu tunnuseid;

2. tunneb ära teose teema, probleemi olemuse, pea- ja kõrvaltegelase, tegelastevahelise konflikti olemuse, luuletuse vormi: salmi

3. teab valmi tunnuseid, eristab koomilist ja mittekoomilist.

Esitamine

Õpitulemused

Õpilane:

1. esitab peast luuletuse või rolliteksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust.

Õppesisu ja -tegevused

1. eesmärgistab esitamist (miks, kellele ja mida?)

2. valib esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni, õige hingamise ja kehahoiaku.

3. esitab rollimänge, rolliteksti, ja luuleteksti peast.

Omalooming

Õpitulemused

Õpilane:

1. kirjutab erineva pikkusega eriliigilisi omaloomingulisi töid, sealhulgas kirjeldava ja jutustava teksti.

Õppesisu ja –tegevused

1. kasutab kirjeldamisel õiget sõnavalikut; esitab olulisi ja iseloomulikke tunnuseid; kirjeldab eset, olendit, inimest, tegevuskohta, loodust ja tundeid;

2. jutustab vastavalt ülesehitusele ajalis-põhjuslikus järgnevuses; kasutab sidusat lausestust, otsekõnet jutustuses; jutustab minavormis

3. kirjutab lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid, nt loomamuinasjutu, seiklus- või fantaasiajutu, tekke- või seletusmuistendi, loomtegelase, või kirjandusliku tegelase kirjelduse, ette antud riimide põhjal või iseseisva luuletuse, sündmustiku või tegelasega seotud kuulutuse, loole uue või jätkuva lõpu, kirja mõnele teose tegelasele või tegelasrühmale, algustähekordustega naljaloo, luuletuse põhjal samasisulise jutu või muud sellist.

6.KLASS

Lugemine

Õpitulemused

Õpilane:

1) on lugenud läbi vähemalt kaheksa eakohast eri žanris väärtkirjandusteost;

2) loeb ladusalt ja ilmekalt;

3) väärtustab ilukirjanduse lugemist;

4) oskab tutvustada loetud kirjandusteose autorit, sisu ja tegelasi ning kõnelda oma lugemiselamustest ja -kogemustest.

Õppesisu ja tegevused

1. Lugemise eesmärgistamine. Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine. Lugemistehnika arendamine, häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine. Eesmärgistatud ülelugemine. Oma lugemise jälgimine ning lugemisoskuse hindamine. Etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.

2. Huvipakkuva kirjandusteose leidmine ja iseseisev lugemine. Lugemisrõõm. Loetud raamatu autori, sisu jategelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele. Soovitatud tervikteoste kodulugemine ning ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

3. Kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise koht ja aeg ning tegelased. Tegelaste käitumise motiivide analüüs. Luuletuse mõtestatud lugemine (meeleolu, laad).

Jutustamine

Õpitulemused

Õpilane:

1) jutustab tekstilähedaselt kavapunktide järgi või märksõnade abil;

2) jutustab mõttelt sidusa tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale;

3) jutustab piltteksti põhjal.

Õppesisu ja –tegevused

Tekstilähedane sündmustest jutustamine kavapunktide järgi. Tekstilähedane jutustamine märksõnade abil. Aheljutustamine. Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste lisamisega. Iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist jutustamine. Jutustamine piltteksti (foto, illustratsioon, karikatuur, koomiks) põhjal. Fantaasialoo jutustamine.

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Õpitulemused

Õpilane:

1) koostab teksti kohta eri liiki küsimusi;

2) vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnade või tekstinäitega;

3) koostab teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu;

4) järjestab teksti põhjal sündmused ning määrab nende toimumise aja ja koha;

5) kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende suhteid, hindab nende käitumist, lähtudes üldtunnustatud moraalinormidest, ning võrdleb ennast mõne tegelasega;

6) leiab lõigu kesksed mõtted ja sõnastab peamõtte;

7) arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka igapäevaelust;

8) otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse;

9) tunneb ära ja kasutab tekstides tuntumaid kõnekujundeid;

10) seletab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude tähendust;

11) mõtestab luuletuse tähendust, tuginedes enda elamustele ja kogemustele;

12) seletab õpitud kõnekujundeid, rahvalaulu, muistendi ja muinasjutu olemust oma sõnadega

Õppesisu ja -tegevused

1)Teksti kui terviku mõistmine.

1. Mälu- ehk faktiküsimuste ja loovküsimuste koostamine. Küsimustele vastamine tsitaadiga (tekstilõigu või fraasiga), teksti järgi oma sõnadega ning peast. Teksti kavastamine: kavapunktid küsi- ja väitlausete ning märksõnadena.

2. Lõikude kesksete mõtete otsimine ja peamõtte sõnastamine. Teksti teema ja peamõtte sõnastamine. Arutlemine mõne teoses käsitletud teema üle. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Illustratiivsete näidete (nt tsitaadid, iseloomulikud detailid) otsimine tekstist. Detailide kirjeldamine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Loetu põhjal järelduste tegemine. Oma mõtete, tundmuste ning lugemismuljete sõnastamine.

3. Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest ning oma sõnavara rikastamine.

4. Tegelaste probleemi leidmine ja sõnastamine. Teose sündmustiku ning tegelaste suhestamine (nt võrdlemine) enda ja ümbritsevaga. Pea- ja kõrvaltegelaste leidmine, tegelase muutumise ja tegelastevaheliste suhete jälgimine, tegelaste iseloomustamine ja nende käitumise põhjendamine. Tegelasrühmad. Tegelastevaheline konflikt, selle põhjused ja lahendusteed. Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine. Sündmuste järjekord. Sündmuste põhjuse-tagajärje seosed. Minajutustaja kui loo edastaja.

2)Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse, sh metakeele mõistmine.

Mõisted: epiteet, võrdlus, vanasõna, kõnekäänd, muinasjutt, muistend, algriim.

1. Epiteedi ja võrdluse äratundmine ning kasutamine. Valmi mõistukõnest arusaamine. Lihtsamate sümbolite seletamine. Tegelaskõne varjatud tähenduse mõistmine. Kõnekäändude ja vanasõnade olemus, nende tähenduse seletamine, selle võrdlev ja eristav seostamine tänapäeva elunähtustega. Koomilise leidmine tekstist.

2. Riimide leidmine ja loomine. Luuletuse rütmi ja kõla tunnetamine. Algriimi leidmine rahvalauludest. Algriimi kasutamine oma tekstis. Luuleteksti tõlgendamine. Oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.

3. Loomamuinasjutu ja imemuinasjutu tüüptegelased ning tunnused (lugu, tegelased, hea võitlus kurjaga jm). Tekke- ja seletusmuistendi tunnused. Hiiu- ja vägilasmuistendi tunnused.

4. Seiklusjutu ja ajaloolise jutustuse tunnused, teema ja idee, probleem, pea- ja kõrvaltegelane, tüüptegelane.

5. Luuletuse vorm. Rahvalaulu olemus. Päevik kui ilukirjandusliku teose vorm. Animafilmi olemus.

Teksti esitus ja omalooming

Õpitulemused

Õpilane:

1) kirjutab erineva pikkusega erižanrilisi omaloomingulisi töid, sealhulgas kirjeldavas ja jutustavas vormis;

2) esitab peast luuletuse, lühikese proosa- või rolliteksti, taotledes esituse ladusust ja selgust ning tekstitäpsust.

Õppesisu ja -tegevused

Esitamine. Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida). Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine. Õige hingamine ning kehahoid. Luuleteksti esitamine peast. Lühikese proosateksti esitamine (dialoogi või monoloogina). Rollimäng, rolliteksti esitamine.

Omalooming. Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid:

1. loomamuinasjutt, imemuinasjutt, tekke- või seletusmuistend, hiiu- või vägilasmuistend, seiklus- või fantaasiajutt, mälestuslugu;

2. jutuke vanasõnade või kõnekäändude põhjal, algustähekordustega naljalugu, luuletus etteantud riimide põhjal või iseseisvalt samasisuline jutt luuletuse põhjal;

3. looduskirjeldus, loom- või kirjandusliku tegelase kirjeldus, teose või kujuteldava tegelase päevikulehekülg, sündmustiku või tegelasega seotud kuulutus, loo sündmustiku edasiarendus, uus või jätkuv lõpp loole, tegelastevaheline dialoog, kiri mõnele teose tegelasele või tegelasrühmale.

Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi, inimese, tegevuskoha, looduse ja tunnete kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ja selle väljendamine.

Jutustamine. Jutustuse ülesehitus. Ajalis-põhjuslik järgnevus tekstis. Sidus lausestus. Otsekõne jutustuses. Minavormis jutustamine.

Kirjanduse õppe- ja kasvatuseesmärgi III kooliastmes

9. klassi lõpetaja:

1) väljendab end korrektselt suuliselt ja kirjalikult, jutustab kokkuvõtvalt teoses toimunust, arutleb teoses kujutatu üle ning kirjutab omaloomingulisi töid;

2) loeb eakohast eri žanris väärtkirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi ning arendab lugejaoskusi;

3) mõistab teose lugemisel tekkivate seisukohtade paljusust, väärtustab erinevaid ideid ja

1) kujutamisviise;

4) tõlgendab, analüüsib ja mõistab kirjandusteost kui erinevate lugude ja inimsuhete, elamuste ja väärtuste allikat ning erinevate seisukohtade peegeldajat;

5) väärtustab kirjandust kui oma rahvuskultuuri olulist osa ja eri rahvaste kultuuri tutvustajat;

6) kasutab vajaliku teabe hankimiseks erinevaid allikaid, nii teatmeteoseid kui ka internetti.

Kirjanduse õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes

7.KLASS

Lugemine ja jutustamine

Õpitulemused

Õpilane:

1. on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja eri žanris väärtkirjandusteost;

2. loeb kirjandusteksti ladusalt ja mõtestatult ning väärtustab lugemist;

3. oskab tutvustada loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrrelda teost mõne teise teosega;

4. suudab jutustada loetud teosest kokkuvõtlikult, järgides teksti sisu ja kompositsiooni.

Õppesisu ja –tegevus

1. Lugemise iseseisev eesmärgistamine; kiire ja aeglane lugemine; ülelibisev ja süvenenud lugemine; eesmärgistatud ülelugemine; erinevate lugemistehnikate valdamine; oma lugemise analüüs ja lugemisoskuse hindamine; etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.

2. Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev lugemine; loetud raamatu autori, sisu, tegelaste, probleemide ja sõnumi tutvustamine klassikaaslastele; lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele; soovitatud tervikteoste kodulugemine; ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

3. Tekstilähedane jutustamine märksõnade abil.

4. Loo jutustamine teksti kompositsioonist lähtuvalt; jutustades tegevuse aja ja koha muutmine, uute tegelaste ja sündmuste ja/või eri liiki lõppude lisamine; eri vaatepunktist jutustamine; jutustades tsitaatide kasutamine; kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süžee järgi; teose lugemise ajal ja/või järel tekkinud kujutluspildist jutustamine; tutvumine erinevate meedia (raadio, televisioon, internet) jutustamisviisidega.

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused

Õpitulemused

Õpilane:

1. oskab vastata teksti põhjal fakti- ja järeldamis- ja analüüsiküsimustele;

2. kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;

3. kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused ning arutleb põhjus-tagajärje seoste üle;

4. kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi;

5. arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide üle;

6. leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema ja peamõtte, kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;

7. otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse.

Õppesisu ja –tegevused

1. Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, analüüsi- ja fantaasiaküsimused; küsimustele vastamine tsitaadiga või teksti toel oma sõnadega.

2. Teksti kavastamine: kavapunktid väitlausete ja märksõnadena; teksti kesksete mõtete leidmine; teose teema ja peamõtte sõnastamine; kokkuvõtte kirjutamine.

3. Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal; teose sõnumi mõistmine ja sõnastamine; oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine; esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal; illustratiivsete näidete leidmine tekstist (tsitaatide otsimine ja valimine); loetu põhjal järelduste tegemine.

4. Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest; oma sõnavara rikastamine.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

Õpitulemused

Õpilane:

1. tunneb ära ja kasutab tekstides epiteete, metafoore, isikustamist ja võrdlusi;

2. oskab seletada õpitud vanasõnade, kõnekäändude ja mõistatuste kujundlikkust ning tähendust;

3. oskab luuletusi lahti mõtestada.

Õppesisu ja –tegevused

1. Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduste seletamine; võrdlus ja metafoor kõnekäändudes¸mõistatuse kui sõnalise peitepildi äraarvamine ja loomine.

2. Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise ja korduse tundmine ja kasutamine; sümbolite seletamine; allegooria mõistmine; piltluule kui piltkujundi tõlgendamine.

3. Luuleteksti tõlgendamine; autori keelekasutuse omapära leidmine; teose stiililise eripära kirjeldamine; oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Õpitulemused

Õpilane:

1. eristab tekstinäidete põhjal rahvaluule lühivorme (kõnekäänd, vanasõna, mõistatus), rahvalaulu (regilaul ja riimiline rahvalaul) ja rahvajutu (muinasjutt, muistend) liike, nimetab nende tunnuseid;

2. seletab oma sõnadega eepose ja jutustuse, valmi ja ballaadi ning komöödia olemust.

Õppesisu ja –tegevused

1. Rahvaluule liigid ja alaliigid; regilaul ja riimiline rahvalaul; muinasjutu tunnused (kujund, sümbol, sõnum); muinasjutu vormitunnused, kompositsioon ja rändmotiivid; koha- ja ajaloolise muistendi tunnused; usundilise muistendi tunnused; naljandi ja anekdoodi tunnused; puändi olemus; kõnekäänu ja vanasõna olemus; mõistatuse olemus.

2. Ilukirjanduse põhiliigid; eepika, lüürika, dramaatika tunnused; eepose ja jutustuse tunnused; seiklusromaani tunnused; robinsonaadi ja utoopia tunnused; luule vorm (värss, stroof); Piltluule; valmi ja ballaadi tunnused; motiivi olemus; komöödia tunnused; dramaatika mõisted (monoloog, dialoog, remark, repliik).

Teksti esitus ja omalooming

Õpitulemused

Õpilane:

1. esitab peast luule-, proosa- või draamateksti, taotledes esituse ladusust ja selgust ning tekstitäpsust.

2. kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;

3. kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete põhjal ning jälgides, et tekst oleks arusaadav, stiil sobiv, vormistus ja õigekiri korrektsed.

Õppesisu ja –tegevused

1. Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?); esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus; esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid, hingamine ja diktsioon.

2. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele, kasutades illustreerivaid katkendeid.

3. Luuleteksti esitamine peast; lühikese proosateksti esitamine (dialoogi või monoloogina).

4. Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid: koha- või ajaloolise muistendi, valmi või allegoorilise loo, rahvalaulu, naljandi, mõistatusi, kõnekäändude põhjal naljaloo, seiklusjutu, piltluuletuse, kirja ühelt tegelaselt teisele, tegelasele tegevusjuhendi, tekstis toimunud sündmuste eelloo, loo muudetud vaatepunktiga, puänteeritud loo, erinevate teoste peategelaste võrdluse, vaadatud filmi põhjal ühelauselise või pikema kokkuvõtte või soovituse või muud sellist.

5. Omaloomingulised tööd (nt teemamapid) tänapäeva kultuuri-nähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta.

8.KLASS

Lugemine ja jutustamine

Õpitulemused

Õpilane:

1. on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);

2. loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;

3. tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb teost mõne teise teosega.

4. jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni;

Õppesisu ja -tegevused

1. Erinevate lugemistehnikate valdamine; oma lugemise analüüs ja lugemisoskuse hindamine; etteloetava teksti eesmärgistatud jälgimine.

2. Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev lugemine; loetud raamatu autori, sisu, tegelaste, probleemide ja sõnumi tutvustamine klassikaaslastele; teose võrdlemine mõne teise teosega; lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele; soovitatud tervikteoste kodulugemine; ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

3. Loo jutustamine: jutustades tegevuse aja ja koha muutmine; uute tegelaste ja sündmuste ja/või erinevat liiki lõppude lisamine; eri vaatepunktist jutustamine; jutustades tsitaatide kasutamine; kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süžee järgi; teose lugemise ajal ja/või järel tekkinud kujutluspildist jutustamine.

4. Teose lugemise ajal ja/või järel tekkinud kujutluspildist jutustamine.

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Teose/loo kui terviku mõistmist toetavad tegevused

Õpitulemused

Õpilane:

1. vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;

2. kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;

3. kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste üle;

4. kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, lähtudes humanistlikest ja demokraatlikest väärtustest;

5. arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;

6. leiab teksti kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte, kirjutab teksti põhjal kokkuvõtte;

7. otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse.

Õppesisu ja -tegevused

Teose mõistmist toetavad tegevused

1. Küsimuste koostamine: fakti-, järeldamis-, analüüsi- ja hindamisküsimused. Küsimustele vastamine tsitaadiga, teksti toel oma sõnadega või oma arvamusega, toetumata tekstile.

2. Teksti kesksete mõtete leidmine. Teose teema ja peamõtte sõnastamine. Kokkuvõtte kirjutamine.

3. Arutlemine mõnel teoses käsitletud teemal. Autori hoiaku ja teose sõnumi mõistmine ja sõnastamine. Oma arvamuse sõnastamine, põhjendamine ja kaitsmine. Esitatud väidete tõestamine oma elukogemuse ja tekstinäidete varal. Illustratiivsete näidete leidmine tekstist: tsitaatide otsimine ja valimine, tähenduse kommenteerimine ja valiku põhjendamine. Probleemi olemuse-põhjuse-tagajärje-lahenduse seoste üle arutlemine. Loetu põhjal järelduste tegemine.

4. Tundmatute sõnade tähenduse otsimine sõnaraamatust või teistest teabeallikatest, oma sõnavara rikastamine.

Teose/loo kui terviku mõistmine

1. Tegelase analüüs (bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt); muutuv ja muutumatu tegelane; teose käigus tegelasega toimunud muutuste leidmine; tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega, ümbritseva maailmaga; tegelase sisekonflikti äratundmine; tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja sõnastamine, suhete analüüs; tegelaste tegevusmotiivide selgitamine, käitumise põhjuste analüüsimine.; erinevate teoste peategelaste võrdlemine; tegelasrühmade vaheline konflikt ja konflikti gradatsioon; kirjanduse tüüptegelasi

2. Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine; miljöö kirjeldamine; tegevuse pingestumine, kulminatsioon ja lahendus; pöördeliste sündmuste leidmine; sündmuste põhjus-tagajärg-seoste leidmine

3. Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine; ajastule iseloomuliku ainese leidmine teosest

4. Tekstist filmilike episoodide leidmine; filmi ja kirjandusteose võrdlemine

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse mõistmine

Õpitulemused

Õpilane:

1. tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, võrdlusi ja algriimi;

2. selgitab õpitud vanasõnade ja kõnekäändude kujundlikkust ja tähendust;

3. mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes.

Õppesisu ja -tegevused

1. Kõnekäändude ja vanasõnade tähenduste seletamine; võrdlus ja metafoor kõnekäändudes; mõttekorduste leidmine regilaulust; rahvalaulu elementide leidmine autoriluulest.

2. Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise, korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse tundmine ja kasutamine; sümbolite seletamine; sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika leidmine.

3. Luuleteksti tõlgendamine; teose stiililise eripära kirjeldamine; oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Õpitulemused

Õpilane:

1. seletab oma sõnadega eepika, lüürika ja dramaatika, romaani, ja novelli, haiku ja vabavärsi ning tragöödia olemust.

Õppesisu ja -tegevused

2. Müüdi tunnused; tänapäeva folkloor ehk poploor.

3. Teksti kompositsioonielemendid (sissejuhatus, sõlmitus, teema arendus, kulminatsioon, lõpplahendus); muutuv ja muutumatu tegelane.

4. Ilukirjanduse põhiliigid; eepika, lüürika, dramaatika tunnused; romaani (erinevad liigid) ja novelli tunnused; ulme- ja detektiivromaani tunnused; reisikirja olemus; luule vorm (värss, stroof); oodi, haiku ja vabavärsilise luule tunnused; motiivi olemus; tragöödia tunnused; dramaatika mõisted (monoloog, dialoog, vaatus, stseen, remark, repliik); intriigi olemus; kirjandusteose dramatiseering; lavastus ja selle valmimine.

5. Filmikunsti väljendusvahendid (pilt ja sõna, kaader filmis), kirjandusteose ekraniseering.

Esitamine ja omalooming

Õpitulemus

Õpilane:

1. esitab peast luule- või draamateksti, jälgides esituse ladusust, selgust ja tekstitäpsust;

2. koostab ja esitab kirjandusteost tutvustava ettekande;

3. kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega kirjeldava (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) või jutustava (muinasjutu või muistendi) teksti;

4. kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja.

Õppesisu ja -tegevused

1. Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?); esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus; esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid, hingamine ja diktsioon; silmside hoidmine kuulaja-vaatajaga; miimika ja žestikulatsiooni jälgimine.

2. Luuleteksti esitamine peast; draamateksti esitamine ositi; instseneeringu esitamine; kirjandusteost tutvustava ettekande koostamine ja esitamine.

3. Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid: ulme- või detektiivjutu, haiku või vabavärsilise luuletuse, näidendi, proosa- või luuleteksti dramatiseeringu, tegelase monoloogi, tegelase eluloo, muudetud žanris teksti (nt luuletuse põhjal kuulutuse, uudisest jutustuse), lisatud repliikidega teksti, minavormis loo, detailide abil laiendatud loo, võrdluste- ja metafooriderikka teksti, ühest ja samast sündmusest loo traagilises ja koomilises võtmes, kirja teose autorile, teostest valitud ja kommenteeritud tsitaatide kogumiku, tsitaadi (moto) alusel kirjandi, tegelase seletuskirja või muud sellist.

4. Omaloomingulised tööd (nt teemamapid) tänapäeva kultuuri¬nähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta.

9.KLASS

Lugemine

Õpitulemused

Õpilane:

1. on läbi lugenud vähemalt neli eakohast ja erižanrilist väärtkirjanduse hulka kuuluvat tervikteost (raamatut);

2. loeb eakohast erižanrilist kirjanduslikku teksti ladusalt ja mõtestatult, väärtustab lugemist;

3. tutvustab loetud raamatu autorit, sisu, tegelasi, probleeme ja sõnumit ning võrdleb teost mõne teise teosega.

Õppesisu ja -tegevused

1. Erinevate lugemistehnikate valdamine; oma lugemise analüüs ja lugemisoskuse hindamine.

2. Huvipakkuva kirjanduse leidmine ja iseseisev lugemine; loetud raamatu, autori, sisu, tegelaste, probleemide ja sõnumi tutvustamine klassikaaslastele; teose võrdlemine mõne teise teosega; lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele; soovitatud tervikteoste kodulugemine; ühisaruteluks vajalike ülesannete täitmine.

Jutustamine

Õpitulemused

Õpilane:

1. jutustab kokkuvõtvalt loetud teosest, järgides teksti sisu ja kompositsiooni;

2. jutustab mõttelt sidusa tervikliku ülesehitusega selgelt sõnastatud loo, tuginedes kirjanduslikule tekstile, tõsielusündmusele või oma fantaasiale.

Õppesisu ja -tegevused

1. Loo jutustamine teksti kompositsioonist lähtuvalt; jutustades tegevuse aja ja koha muutmine; uute tegelaste ja sündmuste ja/või erinevat liiki lõppude lisamine; eri vaatepunktist jutustamine; jutustades tsitaatide kasutamine; kokkuvõtlik jutustamine faabula ja/või süžee järgi; tutvumine elektroonilise meedia (raadio, televisioon, internet) erinevate jutustamisviisidega.

2. Loo ümberjutustamine; iseendaga või kellegi teisega toimunud sündmusest või mälestuspildist jutustamine.

Teksti tõlgendamine, analüüs ja mõistmine

Õpitulemused

Õpilane:

1. koostab teksti kohta eri liiki küsimusi ja leiab neile vastuseid;

2. vastab teksti põhjal koostatud küsimustele oma sõnade või tekstinäitega;

3. koostab teksti kohta sisukava, kasutades küsimusi, väiteid või märksõnu; järjestab teksti põhjal sündmused ning määrab nende toimumise aja ja koha;

4. kirjeldab loetud tekstile tuginedes tegelaste välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib nende suhteid; hindab nende käitumist, lähtudes üldtunnustatud moraalinormidest, ning võrdleb ennast mõne tegelasega;

5. arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka igapäevaelust;

6. otsib teavet tundmatute sõnade kohta ning teeb endale selgeks nende tähenduse;

7. mõtestab luuletuse tähendust, tuginedes enda elamustele ja kogemustele;

8. tunneb ära ja kasutab tekstides tuntumaid kõnekujundeid; seletab õpitud kõnekujundeid, rahvalaulu, muistendi ja muinasjutu olemust oma sõnadega.

Õppesisu ja -tegevused

1. Tervikteksti või katkendite lugemine ja analüüs lähtuvalt seatud eesmärkidest.

2. Funktsionaalne lugemine; õpitulemusi kindlustavate lugemisülesannete täitmine.

Teose/loo terviku mõistmist toetavad tegevused

Õpitulemused

Õpilane:

1. vastab teksti põhjal fakti-, järeldamis- ja analüüsiküsimustele;

2. kasutab esitatud väidete tõestamiseks tekstinäiteid ja tsitaate;

3. kirjeldab teoses kujutatud tegevusaega ja -kohta, määratleb teose olulisemad sündmused, arutleb põhjus-tagajärg-seoste üle;

4. kirjeldab teksti põhjal tegelase välimust, iseloomu ja käitumist, analüüsib tegelaste omavahelisi suhteid, võrdleb ja hindab tegelasi, lähtudes humanistlikest ja demokraatlikest väärtustest;

5. arutleb kirjandusliku tervikteksti või katkendi põhjal teksti teema, põhisündmuste, tegelaste, nende probleemide ja väärtushoiakute üle, avaldab ja põhjendab oma arvamust, valides sobivaid näiteid nii tekstist kui ka oma elust;

6. leiab tekstist kesksed mõtted, sõnastab loetud teose teema, probleemi ja peamõtte;

7. otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse.

Õppesisu ja -tegevused

1. Tegelase analüüs (bioloogiline, psühholoogiline ja sotsiaalne aspekt); muutuv ja muutumatu tegelane; teose käigus tegelastega toimunud muutuste leidmine; lihtne ja keeruline tegelane; tegelase suhe iseendaga, teiste tegelastega, ümbritseva maailmaga; tegelase sisekonflikti äratundmine; tegelastevahelise põhikonflikti leidmine ja sõnastamine, suhete analüüs; tegelaste tegevusmotiivide selgitamine, käitumise põhjuste analüüsimine; erinevate teoste peategelaste võrdlemine; tegelasrühmadevaheline konflikt ja konflikti gradatsioon.

2. Sündmuste toimumise aja ja koha kindlaksmääramine; miljöö kirjeldamine; tegevuse pingestumine, kulminatsioon ja lahendus; pöördeliste sündmuste leidmine; teose rütm (ellipsi täitmine); sündmuste põhjus-tagajärg-seoste leidmine.

3. Ajaloosündmuste ja kirjandusteoses kujutatu seostamine; ajastule iseloomuliku ainese leidmine teosest; Eesti aja- ja kultuuriloo seostamine; teksti aja- või kultuuriloolise tähenduse uurimine.

Kujundliku mõtlemise ja keelekasutuse, sh metakeele mõistmine

Õpitulemused

Õpilane:

1. tunneb ära ja kasutab enda loodud tekstides epiteete, metafoore, isikustamist, võrdlusi ja algriimi;

2. mõtestab luuletuse tähenduse iseenda elamustele, kogemustele ja väärtustele tuginedes.

Õppesisu ja -tegevused

1. Epiteedi, võrdluse, metafoori, isikustamise, korduse, retoorilise küsimuse ja hüüatuse, ellipsi ja inversiooni tundmine ja kasutamine; sümbolite seletamine; allegooria ja allteksti mõistmine; sõna-, karakteri- ja situatsioonikoomika leidmine.

2. Luuleteksti tõlgendamine; autori keelekasutuse omapära leidmine; teose stiililise eripära kirjeldamine; oma kujundliku väljendusoskuse hindamine ja arendamine.

Teose mõistmiseks vajaliku metakeele tundmine

Õpitulemused

Õpilane:

1. seletab oma sõnadega eepika, lüürika, dramaatika, eepose, romaani, jutustuse, novelli, ballaadi, haiku, vabavärsi, soneti, komöödia ja tragöödia olemust;

2. tõlgendab luuleteksti; hindab ja arendab oma kujundlikku väljendusoskust.

Õppesisu ja -tegevused

1. Ilukirjanduse põhiliigid; eepika, lüürika, dramaatika tunnused; eepose, romaani (erinevad) liigid; jutustuse, novelli, miniatuuri tunnused; luule vorm (värss, stroof, erinevad riimiskeemid); oodi, ballaadi, soneti, haiku ja vabavärsilise luule tunnused; komöödia, tragöödia ja draama tunnused.

2. Arvustuse olemus.

Teksti esitus ja omalooming

Õpitulemused

Õpilane:

1. koostab ja esitab teost tutvustava ettekande;

2. kirjutab tervikliku sisu ja ladusa sõnastusega erineva pikkusega erižanrilisi omaloomingulisi töid, sealhulgas kirjeldavas (tegelase iseloomustus või miljöö kirjeldus) ja jutustavas vormis (muinasjutu või muistendi tekst);

3. kirjutab kirjandusteose põhjal arutluselementidega kirjandi, väljendades oma seisukohti alusteksti näidete ja oma arvamuse abil ning jälgides teksti sisu arusaadavust, stiili sobivust, korrektset vormistust ja õigekirja;

4. esitab peast lühikese luule-, proosa- või rolliteksti, taotledes esituse ladusust ja selgust ning tekstitäpsust.

Esitamine

Õppesisu ja -tegevused

1. Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele ja mida?); esituse ladusus, selgus ja tekstitäpsus; esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse valimine; korrektne kehahoid, hingamine ja diktsioon; silmside hoidmine kuulaja-vaatajaga; miimika ja žestikulatsiooni jälgimine.

2. Teost tutvustava ettekande koostamine ja esitamine.

Omalooming

Õppesisu ja -tegevused

3. Õpilased kirjutavad lühemaid ja pikemaid omaloomingulisi töid: regilaulu, kujundirikka luuletuse või miniatuuri, tegelase iseloomustuse või CV, tegelaste juhtlaused, teise ajastusse paigutatud tegevustikuga loo, miljöö kirjelduse, kirjandusteose probleemidest lähtuva arutluse, alustekstile sisulise vastandteksti, teatrietenduse, kirjandusteose arvustuse või muud sellis.t

4. Omaloomingulised tööd (nt lühiuurimused) tänapäeva kultuurinähtuste ja kultuurilooliste isikute kohta.