Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid
Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
omandab põhiteadmised eesti keelest kui soome-ugri keelest ja eesti keele õigekirjaoskuse, tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasiõppimisel;
mõistab keele tähtsust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina, arendab keeleoskust, arvestades kultuuris välja kujunenud keelekasutustavasid;
õpib asjakohaselt kasutama erinevaid suhtluskanaleid, arendab oskust leida, kriitiliselt hinnata ning sihipäraselt kasutada meedias ja internetis pakutavat teavet, sh ainevaldkonnaga seotud elukutsete ja edasiõppimisvõimaluste infot;
loeb ja kuulab mõtestatult eri tüüpi tekste ning koostab neid suuliselt ja kirjalikult;
õpib tundma eri tekstiliike ning märkama nende kasutusvõimalusi ja seoseid isikliku ja tööeluga;
arendab kriitilist mõtlemist, oskust arvamusi põhjendada ning suuliste ja kirjalike tekstide alusel iseseisvalt järeldusi teha;
kasutab oma kirjakeeleoskuse täiendamiseks sõna- ja käsiraamatuid ning internetiallikaid;
tajub keeleoskust õpioskuste alusena ja identiteedi olulise osana ning kujuneb teadlikuks keelekasutajaks;
väärtustab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat ja avaliku suhtluse vahendit, suhtub lugupidamisega teiste rahvaste keelde ja kultuuri;
suhtub tolerantselt eesti keele võõrkeelena kasutamisse ja toetab teise emakeelega kaaslaste eesti keele omandamist.
Eesti keele õppeaine kirjeldus
Eesti keele oskus on nii õppekavas sätestatu omandamise alus kui ka õppekava eesmärk. Põhikoolis omandavad õpilased teadmisi ja oskusi, mis võimaldavad neil toime tulla eakohaste suuliste ja kirjalike tekstidega.
Põhikoolis pannakse alus õpilaste sotsiaalsele kirjaoskusele, st oskusele kasutada keelt teadlikult ning kriitiliselt isiklikus, avalikus, õppe- ja tööelus. Õpilastes kujundatakse teadmisi ja oskusi, mis hõlmavad keelt, selle variante ja eriliigilisi tekste ning lubavad toime tulla suulise ja kirjaliku suhtlusega, tekstide vastuvõtu ning loomisega.
1.– 4. klassis on eesti keel kirjandusega lõimitud õppeaine, milles taotletakse nii keele- kui ka kirjandusõpetuse eesmärke. Alates 5. klassist on eesti keel ja kirjandus eraldi, kuid tugevasti lõimitud õppeained, arendades eri liiki tekstide kaudu sihipärase lugemise, suulise keelekasutuse ja kirjutamise oskust.
Põhikoolis tuleb teadlikult omandada kirjalik keel ja tänapäeva eesti kirjakeel. Eesti keele õpi-eesmärke taotletakse mitme õppevaldkonna kaudu.
I kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi kolmes õppevaldkonnas: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakse oskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitud keelendite piires ja suutlikkus end eesmärgipäraselt kirjalikult väljendada.
II ja III kooliastmes kujundatakse õpilaste teadmisi ja oskusi neljas õppevaldkonnas: suuline ja kirjalik suhtlus, teksti vastuvõtt, tekstiloome ning õigekeelsus ja keelehoole.
Suulise ja kirjaliku suhtluse õpetusega kujundatakse oskust silmast silma, telefoni, kirja ja meili teel ning internetikeskkonnas kahekesi või mitmekesi suhelda, tekste kokku võtta ja vahendada.
Teksti vastuvõtu õpetuses kujundatakse oskust tekste valida ja leida, eesmärgipäraselt lugeda ja kuulata, teadvustatakse kuulamis- ja lugemisstrateegiaid ning süvendatakse võimet teksti paremini mõista ning tekstile reageerida.
Tekstiloome õpetusega kujundatakse mitmekülgset ja eesmärgistatud eneseväljendusoskust, mille puhul inimene tajub olukorda ja adressaati ning suudab oma mõtteid vajaliku täpsusega ja tekstiliigile omases vormis väljendada ning edastada.
Õigekeelsuse ja keelehoolde õpetusega kujundatakse keeleteadlikkust ning teadmisi keelest. Õpilastes arendatakse oskust tänapäeva eesti kirjakeelt teadlikult kasutada, kujundatakse arusaamist keele arengust ja muutumisest, omandatakse teadmisi eesti kirjakeele ja murrete stiilirikkuse ning kirjavara mitmekülgsuse kohta.
Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgid I kooliastmes
3. klassi lõpetaja:
1) mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele, kasutades kõnes ja kirjas sobivaid lühivastuseid ning terviklauseid;
2) kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;
3) oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja sarnasusi;
4) kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda;
5) jutustab endast ja lähiümbruses toimunust;
6) kuulab mõtestatult eakohast teksti;
7) loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt ja õigesti ning saab sellest aru, mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti;
8) loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust;
9) kirjutab õpitud keelendite piires õigesti;
10) jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava abil;
11) töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel.
Eesti keele õpitulemused ja õppesisu I kooliastmes
3. klassi lõpetaja:
1. kuulab mõtestatult eakohast teksti; töötab tekstiga õpetaja juhiste alusel;
2. mõistab suulisi ja kirjalikke küsimusi ning vastab nendele; kasutab kõnes ja kirjas sobivalt lühivastuseid ning terviklauseid;
3. kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit ja olukorda; jutustab endast ning oma lähiümbruses toimunust;
4. loeb õpitud teksti selgelt, ladusalt, õigesti ning mõistmisega; mõistab muu hulgas lihtsat plaani, tabelit, diagrammi ja kaarti;
5. loeb eakohast ilu- ja aimekirjandust;
6. jutustab ja kirjutab küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnade või kava toel;
7. kirjutab õpitud keelendite piires õigesti; kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja –seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;
8. hangib otstarbekohast teavet eri allikatest; kasutab eakohaseid sõnaraamatuid.
9. oskab sihipäraselt vaadelda ja nähtut kirjeldada ning märkab erinevusi ja sarnasusi;
Suuline keelekasutus
3. klassi lõpetaja:
1. väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt: palub, küsib, selgitab, keeldub, vabandab, tänab;
2. vastab küsimustele, kasutades sobivalt täislauseid ning lühivastuseid;
3. vaatleb sihipäraselt, kirjeldab nähtut ning märkab erinevusi ja sarnasusi;
4. avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta; avaldab arvamust kuuldu, vaadeldu ja loetu kohta, märkab erinevusi ja sarnasusi ning kirjeldab neid;
5. annab küsimuste toel arusaadavalt edasi õppeteksti, lugemispala, pildiraamatu, filmi ja
teatrietenduse sisu; koostab kuuldu/loetu põhjal skeemi/kaardi;
6. jutustab loetust ja läbielatud sündmusest; jutustab pildiseeria, tugisõnade, märksõnaskeemi ning küsimuste toel; mõtleb loole alguse ja lõpu;
7. leiab väljendumiseks lähedase ja vastandtähendusega sõnu;
8. esitab peast luuletust või lühiteksti
9. mõtleb loole alguse ja lõpu
Lugemine
3. klassi lõpetaja:
1. loeb nii häälega kui ka endamisi ladusalt ja teksti mõistes; mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, skeeme, tingmärke;
2. loeb õpitud teksti ette õigesti, selgelt ja sobiva intonatsiooniga;
3. töötab tekstiga eakohaste juhiste alusel;
4. vastab suulistele ja lühikestele kirjalikele küsimustele loetu kohta;
5. eristab kirjalikus tekstis väidet, küsimust, palvet, käsku ning keeldu;
6. tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna ja kirja;
7. on lugenud läbi vähemalt 10 eesti ja väliskirjaniku teost, kõneleb loetud raamatust;
8. teab nimetada mõnd lastekirjanikku.
Kirjutamine
3. klassi lõpetaja:
1. kasutab kirjutades õigeid tähekujusid ja -seoseid ning kirjutab loetava käekirjaga;
2. kirjutab tahvlilt ja õpikust õigesti ära; paigutab teksti korrektselt paberile ning vormistab vihiku/õpilaspäeviku nõuetekohaselt;
3. eristab häälikut ja tähte, täis ja kaashäälikut, häälikuühendit, silpi, sõna, lauset; märgib kirjas häälikuid õigesti;
4. eristab lühikesi, pikki ja ülipikki täis- ja suluta kaashäälikuid; kirjutab õigesti asesõnu;
5. märgib õpitud sõnades õigesti kaashäälikuühendit; kirjutab õigesti sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse; märgib kirjas õigesti käänd- ja pöördsõnade õpitud lõppe ning tunnuseid;
6. teab peast võõrtähtedega tähestikku, kasutab lihtsamat sõnastikku ja koostab lihtsaid
loendeid tähestikjärjestuses;
7. kirjutab suure algustähega lause alguse, inimese- ja loomanimed ning õpitud kohanimed;
8. piiritleb lause ja paneb sellele sobiva lõpumärgi;
9. kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti ning kontrollib kirjutatut näidise järgi (30–40 sõna);
10. koostab kutse, õnnitluse, teate ja e-kirja; kirjutab eakohase pikkusega ümberjutustusi ning teisi loovtöid küsimuste, tugisõnade, joonistuse, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel.
1. klass
Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilasel
1. areneb mõtlemine ja eakohane analüüsioskus;
2. kujuneb eneseväljenduseks ja suhtlemiseks vajalik keeleoskus;
3. kujuneb lugemisoskus;
4. kujunevad lugemise kaudu kõlbelised tõekspidamised, rikastub mõttemaailm ja sõnavara;
5. areneb kirjanduse mõistmine, kujutlusvõime, loovus ;
6. tekib huvi lastekirjanduse vastu.
Õppesisu
Suuline keelekasutus
1. Sõnavara täpsustamine ja rikastamine (teksti keel, arutelu loetu üle, sama tähendusega sõnade leidmine, vastandtähendusega sõnade eristamine).
2. Õpetaja ja kaasõpilase jutustuse jälgimine.
3. Lausestumise täpsustamine (lausete moodustamine pildi, antud tugisõnade või küsimuste abil ja lausete täiendamine).
4. Vestlemine olustikulistes situatsioonides kõnetlus- ja viisakusväljendid (palun, tänan, vabandamine).
5. Loetu dramatiseerimine.
6. Lihtsamad rollimängud hääldus- ja intonatsiooniharjutused.
7. Pala täiendamine isiklike kogemustega.
8. Õpiku illustratsioonide kirjeldamine, jutustamine nende põhjal, vaatlusoskuse arendamine, pala sisu ennustamine.
9. Pala jutustamine küsimuste ja piltkava järgi.
10. Lihtsama mängu või tööjuhendi selgitamine sõbrale. Rühmatöö, paaristöö – suhtlus läbi nende vormide.
11. Eakohase teksti mõistmine, lihtlauseliste küsimuste moodustamine, esitamine ja neile vastamine.
12. Õpetaja küsimustele tekstist sobiva vastuslause leidmine.
13. Loo tegelaste ja koha määratlemine.
14. Pala peamõtte väljatoomine õpetaja abiga.
15. Esemete, nähtuste, tegelaste võrdlemine ja iseloomustamine.
16. Luuletuse sisu avamine õpetaja abiga.
17. Riimuvate sõnade leidmine näidiste järgi.
18. Erinevate tekstide eristamine.
Lugemine
1. Eakohase ilukirjandusliku teksti lugemine (tekstid, luuletused, muinasjutud, mõistatused, vanasõnad, näidendid).
2. Käekirjalise teksti lugemine tahvlilt.
3. Piltjuttude ja tööjuhendi lugemine.
4. Oma lugemisvea parandamine, kui vastavale sõnale tähelepanu juhitakse.
5. Lugemise ilmekus, õige pauseerimine ja jutustava, küsi- ja hüüdlause õige intoneerimine.
6. Tutvumine kooliraamatukoguga.
Kirjutamine
1. Keeleõpetus ja õigekiri.
2. Häälik ja täht. Täis- ja kaashäälikud. Tähestik.
3. Täishäälikute kolme pikkuse eristamine ja õigekiri.
4. Täishäälikuühend.
5. Sõna. Lause. Elementaarne tekst.
6. Lause lõpumärk (punkt).
7. Suur algustäht lause algul ja nimedes.
8. K, p, t sõna algul.
9. Üks ja mitu. Mitmuse tunnus - d.
10. Tegusõna olevik (-b, -vad).
11. H,i ja j sõna alguses seoses tähtede õppimisega.
12. Komaga tutvumine teksti põhjal.
13. Liitsõna vaatlus (moodustamine).
14. Oma kirjutusvea parandamine õpetaja abiga.
15. Etteütlemise järgi sõnade ja lauste kirjutamine (15-20 sõna lihtlausetena).
16. Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi (kutse, õnnitlus).
17. Jutu kirjutamine pildi täiendusena. Jutule lõpu kirjutamine.
18. Loovtöö kirjutamine (pildi, pildiseeria või küsimuste järgi).
19. Lünkümberjutustuse kirjutamine.
20. Õige pliiatsihoid ja kirjutamiseasend istudes ja seistes. Kirja eelharjutused.
21. Väikeste ja suurte kirjatähtede tundmaõppimine, kirjas märkimine.
22. Esmase kirjutamistehnika saavutamine (õiged tähekujud, seosed, proportsioonid).
23. Tutvumine tahvlile kirjutamisega.
24. Lause lõpumärkide kirjutamine näidise järgi (. ? !).
25. Tutvumine teksti paigutamisega vihikusse ja lehele.
26. Õpilaspäeviku täitmine õpetaja juhendamisel tahvli näidise järgi.
27. Ärakiri tahvlilt ja õpikust.
Õpitulemused
Suuline keelekasutus
Õpilane :
1. oskab tähelepanelikult kuulata eakohast teksti, mõistab kuuldu sisu;
2. oskab koostada õpetaja abiga pildiseeria või küsimuste toel suulide jutu;
3. oskab mõelda jutule alguse või lõpu
4. oskab end arusaadavalt väljendada suhtlusolukordades: palumine, küsimine, selgitamine, keeldumine, vabandamine, tänamine;
5. oskab luuletust peast esitada;
6. oskab edasi anda eakohase õppeteksti, pildiraamatu, filmi, teatrietenduse sisu, jutustada läbielatud sündmusest;
7. oskab moodustada lauset;
8. oskab toimida õpetaja ja kaaslase suulise juhendi järgi
9. teab, et sõnadel on lähedase või vastandtähendusega sõna, nimetab neist mõningaid;
Lugemine
Õpilane
1. tunneb häälik-tähelist vastavust, loeb õpitud teksti enam-vähem ladusalt, lause haaval üksiku peatusega raskema sõna ees oma kõne tempos või sellest aeglasemalt;
2. mõistab häälega või endamisi lugedes loetu sisu;
3. oskab parandada lugemisviga, kui sellele osutada;
4. oskab teksti kohta käivatele küsimustele vastata, mille vastused on palas otsesõnu öeldud;
5. oskab töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel;
6. loeb läbi mõned lasteraamatud, nimetab nende pealkirja ja autori;
Loetavad ja tunnis käsitletavad kirjanduse eri liike ja žanreid esindavad tekstid valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust: Silvi Väljal, Julius Oro, Ernst Enno, Feliks Kotta, Ellen Niit, Eno Raud, Aino Pervik, Heljo Mänd, Jaan Rannap, Iko Maran, Leelo Tungal, Henno Käo või teised; Astrid Lindgren, vennad Grimmid, Eduard Uspenski või teised.
Kirjutamine
Õpilane
1. oskab eristada häälikut, tähte, täis-ja kaashäälikut, sõna, lauset;
2. oskab kirjutada õigesti kahesilbilisi sõnu ja lauseid;
3. oskab piiritleda kirjas lauset (suur algustäht, punkt);
4. teab, et inimeste, loomade, oma kodukoha nimes kasutatakse suurt algustähte;
5. kirjutab omasõnade algusesse k,p, t;
6. tunneb suuri ja väikesi kirjatähti ja oskab neid kirjas märkida;
7. oskab teha ärakirja tahvlilt;
8. täidab tahvlinäidise järgi õpetaja abiga õpilaspäevikut, paigutab näidise järgi tööd vihikulehele, varustab töö kuupäevaga;
9. omandab õige pliiatsihoiu ja istumisasendi.
2. klass
Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilasel:
1. areneb mõtlemine ja eakohane analüüsioskus;
2. kujuneb eneseväljenduseks ja suhtlemiseks vajalik keeleoskus;
3. areneb lugemisoskus;
4. kujuneb oskus mõtestatult lugeda ja kirjutada eakohaseid eri liiki tekste;
5. kujunevad lugemise kaudu kõlbelised tõekspidamised, rikastub mõttemaailm ja sõnavara;
6. areneb kirjanduse mõistmine, kujutlusvõime, loovus;
7. süveneb huvi lugemise ja lastekirjanduse vastu.
Õppesisu
Suuline keelekasutus
1. Loetud teksti jutustamine, küsimuste, etteantud kava, piltide või pildiseeria põhjal.
2. Jutukeste koostamine oma kogemuste põhjal.
3. Pildiseeria täiendamine, loole alguse ja lõpu mõtlemine.
4. Jutukese jätkamine antud kava järgi.
5. Fantaasiajutustus pala teemal.
6. Olustikulistes situatsioonides vestlemisoskuse arendamine (tervitamine, tänamine, palumine, vabandamine, pöördumine (sina, teie), käitumine kaupluses, teatris, kõnelemine telefoniga).
7. Suhtlus läbi rühma- ja paaristöö.
8. Pala dramatiseerimine, hääldus- ja intonatsiooniharjutused.
9. Kirjeldamine skeemi ja tabeli abil.
Lugemine
1. Eakohaste tekstide lugemine (jutustavad ja kirjeldavad ilukirjandusliku tekstid, teabetekstide tutvustamine, folkloorsed lastelaulud, muinasjutud, muistendite tutvustamine, naljad, mõistatused, kunst- ja värssmuinasjutud, luuletused, näidendid) , käekirjalise teksti lugemine tahvlilt, piltjuttude, tööjuhendi lugemine.
2. Oma lugemisvea parandamine, kui vastavale sõnale tähelepanu juhitakse.
3. Loetu üle arutlemine, selle kohta küsimuste esitamine.
4. Küsimustele sobiva vastuslause leidmine tekstist.
5. Loo tegelaste ja koha määratlemine.
6. Olulise väljatoomine, pealkirja põhjendamine.
7. Kava järgi lugemispalast vastavate osade leidmine.
8. Pala osade pealkirjastamine.
9. Pala mõtteline liigendamine ja kavapunktide formuleerimine õpetaja abiga.
10. Töötamine õppeotstarbelise teabetekstiga eakohaste juhiste alusel.
11. Õpikusõnastiku kasutamine.
12. Tutvumine tarbetekstidega.
13. Erinevate tekstide eristamine (muinasjutt, luuletus, mõistatus, kiri).
14. Luuletuse lugemine, selle sisu avamine õpetaja abiga.
15. Riimuvate sõnade leidmine.
16. Lugemine tegelaskõnena.
17. Eesti ja välismaiste lastekirjanike teoste lugemine (E.Niit, U.Leies, L.Tungal, J.Rannap, E.Raud, J.Oro, E.Enno, F.Kotta, A.Pervik, I.Maran, L.Hainsalu, A.Kivirähk, A.Reinla, H.Mänd, H.Käo või teised; A.Lindgren, T.Jansson, vennad Grimmid, H.Mäkela, C.Perrault, E.Uspenaki või teised).
18. Tutvumine maakonna raamatukoguga
19. Eakohaste lasteraamatute iseseisev lugemine ja lugemispäeviku täitmine.
Kirjutamine.
1. Tähestik.
2. Täishäälikuühend ja selle õigekiri.
3. Kaashäälikuühend ja selle õigekiri (suluta kaashäälikute ja sulghäälikutest koosnevas ühendis).
4. I ja j õigekiri (sõnaalguline ja –lõpuline i, sõna- ja silbialguline j).
5. Suluta kaashäälikute kolme pikkuse eristamine ja märkimine kirjas.
6. Nimisõna kaasaütleva käände ja –sse lõpulise sisseütleva käände lõpu õigekiri.
7. Pöördelõppude õigekiri.
8. Mitmuse tunnus –d.
9. Tegusõna. Omadussõna.
10. Olevik ja minevik.
11. Lause lõpumärk: küsimärk, hüüumärk, punkt.
12. Koma et, aga, kuid, sest, siis ees.
13. Koma kasutamine loetelus.
14. Poolitamise üldpõhimõtted.
15. Asesõnad ma, sa ta, me. te, nad ja nende õigekiri.
16. H enamlevinud sõnade algul.
17. K, p, t s ja h kõrval.
18. Kirjaliku väljendusoskuse arendamine (kollektiivse kirjaliku ümberjutustuse kirjutamine).
19. Lühikese kirja kirjutamine.
20. Kirjutamise tehnika kordamine ja süvendamine.
21. Suurte ja väikeste kirjatähtede kordamine.
22. Vihiku kujundamine (pealkirjade esiletõstmine, kuupäeva kirjutamine, töö paigutus vihikus ja lehel).
23. Kirja kirjutamine ja paigutamine joonelisel paberil näidise järgi.
24. Vihiku etiketi kirjutamine näidise järgi.
25. Õpilaspäeviku täitmine (tunniplaani täitmine üks nädal ette, koduse töö märkimine).
26. Tahvli või õpiku teksti õige ärakiri.
27. Omakujundatud õnnitluskaardile teksti paigutus ja kirjutamine näidise järgi.
28. Aadressi kirjutamine ümbrikule näidise järgi.
Õpitulemused
Suuline keelekasutus
Õpilane
1. oskab kuulata eakohast teksti ja täita selle põhjal ülesandeid õpetaja abiga;
2. oskab loetu, kuuldu ja oma kogemuste põhjal jutustada;
3. oskab vestelda olustikulistes situatsioonides, kasutab suhtlemisel viisakusväljendeid;
4. oskab tähelepanelikult kuulata kaasvestlejat, esinejat;
5. oskab kirjeldada erinevusi ja sarnasusi piltidelt ning olukordadest;
6. oskab esitada luuletust peast.
Lugemine
Õpilane
1. oskab lugeda ladusalt, ilmekalt ja õigesti õpitud teksti, saab aru eakohasest tundmatust tekstist;
2. oskab pauseerida koma, punkti, küsi- ja hüüumärgi puhul;
3. oskab eristada ja intoneerida õigesti jutustavat, küsi- ja hüüdlauset;
4. oskab parandada oma lugemisviga (kui sellele juhitakse tähelepanu);
5. mõistab loetavat teksti;
6. suudab õpetaja abiga aru saada kirjalikest tööjuhistest;
7. oskab anda kaasõpilase lugemisele omapoolset hinnangut;
8. oskab lugeda dialoogi;
9. oskab lugeda luuletust ja õpetaja abil selle sisu avada;
10. tunneb ära jutustuse, luuletuse, mõistatuse;
11. teab nimetada mõnda lastekirjanikku, loeb läbi vähemalt 4 ilukirjanduslikku teost ja täidab loetu kohta lugemispäeviku.
Kirjutamine
Õpilane
1. märgib kirjas õigesti täishäälikud ja täishäälikuühendid;
2. kirjutab õpitud keelendite ulatuses (kuni 25 sõna) sisult tuttavat teksti;
3. oskab panna lause lõppu punkti või küsimärgi;
4. kasutab suurt algustähte inimeste, loomad nimedes, tuttavates kohanimedes;
5. alustab lauset suure tähega;
6. saavutab klassi lõpuks loetava ja ladusa käekirja;
7. oskab teksti korrektselt paberile paigutada;
8. kirjutab tahvlilt või õpikust ära ja kontrollib kirjutatut näidise järgi;
9. kasutab eesti omasõnade alguses tähti k, p, t;
10. kirjutab õigesti käände- ja pöördelõppe -d (mida teed?), -te (mida teete?),
-sse (kellesse? millesse?), -ga (kellega? millega?), -ta (kelleta? milleta?).
3. klass
Eesti keele õpetusega taotletakse, et õpilane:
1. austab eesti keelt kui rahvuskultuuri kandjat; huvitub ilukirjandusest ja paikkonna kultuurist;
2. oskab kriitiliselt mõelda ja analüüsida;
3. väärtustab head keeleoskust eneseväljendus- ja suhtlusvahendina;
4. oskab end väljendada suulielt ja kirjalikult, on omandanud eakohase õigekirjaoskuse;
5. loeb ja kirjutab mõtestatult eri liiki tekste;
6. loeb ja mõistab eakohast kirjandust, kujundab selle kaudu oma kõlbelisi tõekspidamisi, rikastab oma mõttemaailma;
7. õpib hankima teavet erinevatest allikatest; harjub kasutama teatmeteoseid ja veebiallikaid.
Õppe sisu
Suuline keelekasutus
1. Õpetaja ja kaaslase kuulamine ning suulise juhendi järgi toimimine. Õpetaja ja kaaslase ettelugemise kuulamine. Kuuldu ning nähtu kommenteerimine. Fakti ja fantaasia eristamine.
2. Õpetaja etteloetud ainetekstist oluliste mõistete leidmine ning lihtsa skeemi koostamine. Kaaslase ettelugemise hindamine ühe aspekti kaupa (õigsus, pausid ja intonatsioon mõtte toetajana).
3. Kuuldud jutu (muinasjutu, lühijutu lapse elust jms) ümberjutustamine. Dialoogi jälgimine, hinnangud tegelastele ning nende ütlustele.
4. Häälduse harjutamine, hääle tugevuse kohandamine vastavalt olukorrale. Kõne eri nüansside (tempo, hääletugevuse, intonatsiooni) esiletoomine dramatiseeringus jm esituses. Selge häälduse jälgimine teksti esitades.
5. Sobivate kõnetuste (palumise, küsimise, keeldumise, vabandust palumise, tänamise) valik suhtlemisel. Suuline selgitus, kõnetus- ja viisakusväljendid, teietamine ja sinatamine.
6. Sõnavara arendamine: sõnatähenduste selgitamine ja täpsustamine, aktiivse sõnavara laiendamine; lähedase ja vastandtähendusega sõna leidmine. Eri teemadel vestlemine sõnavara rikastamiseks, arutamine paaris ja väikeses rühmas.
7. Mõtete väljendamine terviklausetena. Küsimuste moodustamine ja esitamine ning neile vastamine.
8. Jutustamine kuuldu, nähtu, läbielatu, loetu, pildi, pildiseeria ja etteantud teema põhjal; aheljutustamine.
9. Sündmuse, isiku, looma, eseme jm kirjeldamine tugisõnade, skeemi ning tabeli abil.
10. Eneseväljendus dramatiseeringus ja rollimängus erisuguste meeleolude väljendamiseks. Tuttava luuletuse ja dialoogi ilmekas (mõtestatud) peast esitamine.
11. Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav kommenteerimine õpetaja juhiste alusel. Arutlemine paaris ja rühmas: oma suhtumise väljendamine, nõustumine ja mittenõustumine, ühiste seisukohtade otsimine, kaaslaste arvamuse küsimine.
Lugemine
1. Raamatu/teksti üldine vaatlus: teksti paigutus, sisukord, õppeülesannete esitus.
2. Silpidest sõnade moodustamine. Lugemistehnika arendamine õpetaja juhendite järgi (õige hääldus, ladusus, pausid, intonatsioon, tempo; oma lugemisvea parandamine, kui sellele tähelepanu juhitakse). Lugemistehniliselt raskete sõnade ning sõnaühendite lugema õppimine. Oma ja kaaslase lugemistehnika hindamine õpetaja juhiste alusel. Oma ja õpetaja käekirjalise teksti lugemine klassitahvlilt ja vihikust.
3. Jutustava ja kirjeldava teksti ning teabeteksti (õpilaspäeviku, kutse, õnnitluse, saatekava, tööjuhendi, raamatu sisukorra) lugemine. Üksikute tingmärkide (õppekirjanduse tingmärgid, liiklusmärgid jms), skeemide, kaartide ja tabelite lugemine õppekirjanduses, lasteraamatutes ning lasteajakirjanduses.
4. Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Tekstis küsimuse, palve, käsu ja keelu äratundmine. Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide ja üksiksõnade järgi.
5. Teksti jaotamine osadeks ning tekstiosade pealkirjastamine. Loetava kohta kava, skeemi, kaardi koostamine. Loetu põhjal teemakohastele küsimustele vastamine.
6. Loole alguse ja lõpu mõtlemine. Tegelaste iseloomustamine.
7. Töö tekstiga: õpitavate keelendite, sünonüümide, otsese ja ülekantud tähendusega sõnade leidmine. Õpiku sõnastiku kasutamine.
8. Jutustavate luuletuste ja proosateksti mõtestatud esitamine. Riimuvate sõnade leidmine.
9. Kahekõne lugemine, intonatsiooni ja tempo valik saatelause alusel ning partnereid arvestades.
10. Loetud raamatust jutustamine ning loetu kohta arvamuse avaldamine. Vajaliku raamatu leidmine õpetaja abiga ja iseseisvalt.
11. Tekstiliikide eristamine: muinasjutt, mõistatus, vanasõna, luuletus, jutustus, näidend, kiri.
12. Tarbe- ja teabetekst: teade, tööjuhend, eeskiri, retsept, saatekava, sõnastik, tööjuhend, sisukord, õpikutekst, teatmeteose tekst, ajalehe- ja ajakirja- ning muu meediatekst.
Teksti ülesehitus: pealkiri, teksti osad (lõigud, loo alustus, sisu, lõpetus).
Ilukirjandus: folkloorne lastelaul, liisusalm, jutustus, muinasjutt, muistend, luuletus, kahekõne, näidend, sõnamänguline tekst, piltjutt, mõistatus, vanasõna.
Kirjanduse eri liike ja žanre esindavad tekstid õppekirjandusse ja vabalugemiseks valitakse eesti ja väliskirjanike loomingust, lähtudes vajadusest õpilaste keelekasutust rikastada ja kultuuritraditsiooni edasi anda ning arvestades järgmisi teemavaldkondi.
Väärtused ja kõlblus: ausus, erinevus teistest, minu hobid ja huvid, minu tervis, rikkus ja vaesus, käitumine ja selle tagajärg jms.
Kodus ja koolis: perekond, kodu turvalisus, üksteisest hoolimine ja teiste aitamine, sõbrad ja sõpruse hoidmine, sallivus.
Omakultuur ja kultuuriline mitmekesisus: kodukoha elu ja pärimused, kultuuride mitmekesisus muinasjuttude ainetel.
Mängiv inimene: ringmängud ja mängulust, sõnamängud, võlumaailm.
Keskkond ja ühiskonna jätkusuutlik areng: loodus minu ümber, loomalood.
Kodanikuühiskond ja rahvussuhted: minu kodumaa, tavad ja pühad.
Teabekeskkond, tehnoloogia ja innovatsioon: arvuti ja teler kui silmaringi avardaja.
Kirjutamine
1. Töö vormistamine, puhtus, käekirja loetavus ning kuupäeva kirjutamine. Teksti ärakiri tahvlilt ja õpikust. Kirjutatu kontrollimine õpiku ja sõnastiku järgi. Oma kirjavea parandamine. Etteütlemise järgi sõnade ja lausete kirjutamine. Tarbeteksti kirjutamine näidise järgi: kutse, õnnitlus.
2. Sõna ja lause kirjutamine. Lausete moodustamine, laiendamine ja sidumine tekstiks. Ümberjutustuse kirjutamine. Jutu kirjutamine pilditäiendusena (pildi allkiri, tegelaskõne jms). Loovtöö kirjutamine (vabajutt, jutt pildi, pildiseeria, küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu). Jutu ülesehitus: alustus, sisu, lõpetus; jutule alguse ja lõpu kirjutamine. Sündmusest ja loomast kirjutamine. Omakirjutatud teksti üle kaaslasega arutamine.
3. Häälik, silp, sõna, lause, tekst. Täis- ja kaashäälikud. Tähed ja tähestik, tähestiku järjekord.
4. Hääliku pikkuse ning häälikuühendi märkimine kirjas. i ja j-i õigekiri (v.a võõrsõnad ning tegijanimi); h sõna alguses; sulghäälik oma- ja võõrsõnade alguses; k, p, t s-i ja h kõrval. Suur algustäht lause alguses, inimese- ja loomanimedes ning tuntumates kohanimedes. Väike algustäht õppeainete, kuude, nädalapäevade ja ilmakaarte nimetuses. Silbitamise ja poolitamise alused.
5. Liitsõna.
6. Nimi-, omadus- ja tegusõna. Ainsus ja mitmus. Sõnavormide moodustamine küsimuste alusel.
7. Mitmuse nimetava ning sse-lõpulise sisseütleva, kaasaütleva ja ilmaütleva käände lõpu õigekirjutus. Olevik ja minevik. Pöördelõppude ning da-vormi õigekirjutus. Erandliku õigekirjaga ase- ja küsisõnad (ma, sa, ta, me, te, nad, kes, kas, kus).
8. Väit- (jutustav), küsi- ja hüüdlause. Lause lõpumärgid. Koma loetelus. Koma et, sest, aga, kuid, siis, kui puhul. Sidesõnad, mis ei nõua koma.
9. Sõnavara. Lähedase ja vastandtähendusega sõna. Sõna ja tema vormide õigekirja ning tähenduse omandamine ja täpsustamine.
Õppetöö korraldus 1. kooliastmes. Lõiming.
1. kooliastmes on eesti keel integreeritud õppeaine, mis taotleb nii keele- kui ka kirjandusõpetuse eesmärke. 1. kooliastmes on eesti keel õppeaine, mille õppimine arendab kõiki keelelisi osaoskusi (kõnelemine, kuulamine, lugemine, kirjutamine, õigekeelsus) nii teabe- ja tarbetekstide kui ka kirjandustekstide lugemise, reflekteerimise ja kirjutamise toel.
I kooliastmes on kolm õppevaldkonda: suuline keelekasutus (kuulamine, kõnelemine), lugemine ja kirjutamine. Suuline keelekasutus hõlmab eneseväljendust argiolukorras ning eakohase suulise teksti mõistmist ja edasiandmist. Lugemise õpetamisel kujundatakse oskust töötada tekstiga eakohaste juhiste alusel. Kirjutamise õpetusega kujundatakse õigekirjaoskus õpitu piires ja suutlikkus end kirjalikult väljendada.
Õppekorralduse põhivorm on õppetund. Õppetunnid toimuvad koolis või väljaspool kooli ekskursiooni või õppekäiguna.
Eesti keel toetab teiste valdkonnapädevuste saavutamist, õpilased arendavad oma suulist ja kirjalikku väljendusoskust ning suhtlusoskust, õpivad lugema ja mõistma eri liiki tekste. Emakeeletundides omandatu soodustab võõrkeelte õppimist, matemaatika õppetekstide ja tekstülesannete mõistmist, matemaatikatundides järgitakse ka elementaarsete õigekirjanõuete täitmist kirjalikes töödes.
Loodusainete õppe- ja teabetekstide mõistmine eeldab samuti head lugemisoskust ja tekstitööd.
Õpilane peab õppima õigesti kirjutama kohanimesid ning loodusnähtuste ja loodusobjektide nimetusi. Loodusalased tekstid eesti keele õppekirjanduses ning loetavas ilukirjanduses aitavad loodust tundma õppida ja väärtustada. Loodusainetes omandatud sõnavara ning teadmised soodustavad omakorda kirjandusteoste looduskirjelduste mõistmist, kujutluspiltide teket ja emotsionaalset mõju lugejale.
Arutlusoskust ning info hankimise, tõlgendamise ja kasutamise oskusi arendatakse sotsiaalainete õppes sisult erinevate tekstidega töötades.
Kirjandusteose analüüs seostatuna illustratsioonide vaatlusega soodustab kunsti mõistmist. Kirjanduse ja muusikaõpetuse ühisosa on (rahva)laul, selle tekst ja esitamine.
Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgi II kooliastmes
6. klassi lõpetaja:
1) tunneb õpitud tekstiliike ning nende kasutamise võimalusi;
2) oskab teha kuuldust ja loetust kokkuvõtet nii suuliselt kui ka kirjalikult;
3) oskab koostada õppetööks ja eluks vajalikke tekste ning neid korrektselt vormistada;
4) tunneb esinemise ettevalmistuse põhietappe ja esineb suuliselt;
5) suhtleb eesmärgipäraselt ja valib kontekstile vastava suhtluskanali, kuulab eesmärgistatult;
6) tunneb eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
7) oskab kasutada ÕSi ja interaktiivseid õigekeelsusallikaid.
Eesti keele õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes
4. KLASS
Suuline ja kirjalik suhtlus
Õpitulemused
Õpilane:
1. kuulab mõtestatult eakohast teksti, toimib saadud sõnumi või juhendite järgi;
2. annab lühidalt edasi kuuldu sisu;
3. väljendab end suhtlusolukordades selgelt ja arusaadavalt koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes;
4. esitab kuuldu ja nähtu kohta küsimusi;
5. väljendab oma arvamust, annab infot edasi selgelt ja ühemõtteliselt;
6. leiab koos partneri või rühmaga vastuseid lihtsamatele probleemülesannetele, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku vormi;
7. kasutab sõnastikke ja teatmeteoseid;
8. esitab peast luuletuse või rolliteksti.
Õppesisu- ja tegevused
1. Hääliku pikkuste eristamine.
2. Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldule hinnangu andmine.
3. Õpetaja ettelugemise järel (ainealane tekst, lõikhaaval) oluliste mõistete ja seoste leidmine. Kuuldud tekstist lühikokkuvõtte sõnastamine. Kuuldud teabe rühmitamine skeemi, märksõnade jm alusel.
4. Tekstide kriitiline kuulamine (fakti ja fantaasia eristamine jms). Lavastuse, kuuldud proosa-, luule- ja ainetekstide sisu ümberjutustamine.
5. Visuaalsed ja tekstilised infoallikad, nende usaldusväärsus. Fakt ja arvamus.
6. Sõnavara avardamine ja täpsustamine, töö sõnastikega. Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ja kirjalikus tekstis.
7. Vestlus etteantud teema piires. Küsimustele vastamine, esitlus, tutvustus. Erinevate käitumisviiside ja koostöövormide võrdlemine. Oma arvamuse avaldamine, seisukoha põhjendamine, kaaslaste arvamuse küsimine. Lisateabe otsimine.
8. Suulises keelekasutuses kirjakeele põhinormingute järgimine ning mõtete sobiv sõnastamine (sõnavalik, parasiitkeelendite vältimine, mõtte lõpule viimine).
9. Dialoogi ja dramatiseeringu koostamine ja esitamine. Pantomiim. Rollimäng.
10. Erinevate strateegiate kasutamine kõneülesannetes (nt võrdlemine, kirjeldamine). Eritüübiliste küsimuste moodustamine (nt intervjuu tegemiseks).
11. Nii enese kui ka teiste tööde tunnustav kommenteerimine õpetaja juhiste alusel.
Teksti vastuvõtt
Õpitulemused
Õpilane:
1. loeb eakohast teksti ladusalt ja mõtestatult;mõistab lihtsat plaani, tabelit, diagrammi, kaarti;
2. otsib teavet tundmatute sõnade kohta, teeb endale selgeks nende tähenduse;
3. vastab teksti põhjal sündmuste toimumise kohta ja tegelasi;
4. leiab teksti peamõtte;
5. kirjeldab teksti põhjal sündmuste toimumise kohta ja tegelasi;
6. leiab tekstist vajalikku infot;
7. tunneb ära jutustuse, luuletuse, näidendi, muinasjutu, mõistatuse, vanasõna, kõnekäänu, kirja;
8. on läbi lugenud vähemalt neli eakohast väärtkirjandusteost (raamatut);
9. tutvustab loetud kirjandusteose sisu ja tegelasi ning kõneleb loetust;
Õppesisu ja –tegevused
1. Lugemiseks valmistumine, keskendunud lugemine. Lugemistehnika arendamine, häälega ja hääleta lugemine, pauside, tempo ja intonatsiooni jälgimine; lugemist hõlbustavad võtted. Oma lugemise jälgimine ning lugemisoskuse hindamine.
2. Tööjuhendi lugemine. Tarbe- ja õppetekstide mõtestatud lugemine (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart jm). Tekstide võrdlemine etteantud ülesande piires.
3. Sõna, lause ning teksti sisu mõistmine. Kujundlik keelekasutus (piltlik väljend). Teksti sisu ennustamine pealkirja, piltide, remarkide, üksiksõnade jm alusel. Enne lugemist olemasolevate teemakohaste teadmiste ja kogemuste väljaselgitamine, oma küsimuste esitamine ning uute teadmiste vastu huvi äratamine (mida tean, mida tahaksin teada).
4. Kirjandusteksti süžee, sündmuste toimumise koht, aeg ja tegelased. Sündmuste järjekord. Arutlemine tekstis käsitletud teema üle. Tegelaste käitumise motiivide analüüs. Oma arvamuse sõnastamine ja põhjendamine. Küsimustele vastamine tekstinäidetega või oma sõnadega. Töö tekstiga: tundmatute sõnade tähenduse selgitamine, märkmete tegemine loetu põhjal, märksõnaskeemi, küsimuste koostamine. Loetava kohta kava, skeemi/kaardi koostamine. Rollimäng. Dramatiseering.
5. Luuletuse sisu eripära määramine (loodus, nali jne); riimide leidmine ja loomine, riimuvate sõnade toel värsside loomine. Luuletuse ja proosateksti mõtestatud esitamine (meeleolu, laad).
6. Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ja vajaliku teabe leidmine.
7. Huvipakkuva raamatu leidmine, iseseisev lugemine, vajaliku info leidmine. Loetud raamatu sisu ja tegelaste tutvustamine klassikaaslastele. Lugemissoovituste jagamine klassikaaslastele. Loetud raamatust jutustamine, loetule emotsionaalse hinnangu andmine ja raamatust lühikokkuvõtte tegemine.
8. Vajaliku raamatu leidmine iseseisvalt, ka kataloogi või e-otsingut kasutades.
9. Tekstiliikide eristamine: jutustus, muinasjutt, luuletus, näidend, vanasõna, kõnekäänd, kiri.
10. Ilukirjandus: kunstmuinasjutt, tõsielujutt eakaaslastest, ilu- ja aimekirjandus loomadest, seiklusjutt, näidend, rahvaluule, värsslugu, vanasõnad ning kõnekäänud.
Tekstiloome
Õpitulemused
Õpilane:
1. jutustab ja kirjutab loetust ning läbielatud sündmusest;
2. jutustab tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult kavapunktide järgi, märksõnaskeem ja küsimuste toel;
3. kirjeldab eesmärgipäraselt eset, olendit, inimest;
4. kirjutab nii koolis kui ka igapäevaelus käsitsi ja arvutiga eakohaseid tekste vastavalt kirjutamise eesmärgile, funktsioonile ja adressaadile;
5. kirjutab eakohase pikkusega loovtöid (k.a ümberjutustusi) küsimuste, pildi, pildiseeria, märksõnaskeemi või kava toel;
6. teeb oma tekstiga tööd.
Õppesisu ja –tegevused
1. Ümberjutustamine ja ümberjutustuse kirjutamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik, loov, valikuline kavapunktide järgi, märksõnade ja küsimuste toel. Aheljutustamine.
2. Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste lisamisega.
3. Loetu ja kuuldu põhjal jutustamine, kirjeldamine. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine. Iseloomulike tunnuste esitamine.
4. Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.
5. Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele, mida). Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid.
6. Jutustus pildi või pildiseeria põhjal, küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu, kirjeldus, seletus, veenmiskiri, tarbetekstid (juhend, nimekiri, retsept, e-kiri, teade), ajakirjandustekstid (uudis, intervjuu, pildi allkiri, kuulutus, reklaam, arvamuslugu).
7. Protsesskirjutamine: kirjutamiseks valmistumine (märksõnad, idee- või mõtteskeem, tsentriline kaart, sündmuste kaart, muusika, pilt, rollimäng jne), teksti eri versioonide kirjutamine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.
Õigekeelsus ja keelehoole
Õpitulemused
Õpilane:
1. märgib kirjas õigesti lühikesi, pikki ja ülipikki täis-ja kaashäälikuid;
2. märgib sõnades õigesti kaashäälikuühendit;
3. kirjutab sulghääliku omandatud oma- ja võõrsõnade algusse;
4. pöörab tegusõnu olevikus;
5. moodustab ainsust ja mitmust, olevikku ja minevikku;
6. poolitab sõnu (õpitud reeglite piires);
7. kasutab õpitud keelendeid nii kõnes kui kirjas vastavalt suhtlemise eesmärgile, funktsioonile ja suhtluspartnerile, jälgib oma tekstis õpitud ortograafiareegleid;
8. kirjutab suure algustähega isiku ja kohanimed ja väike algustähega õppeainete, kuude, nädalapäevade, ilmakaarte nimetused;
9. tunneb ära liitsõna;
10. leiab vea enda ja kaaslaste kirjutistes õpitud keelendite piires; parandab leitud vead sõnaraamatu, käsiraamatu, kaaslase ja/või õpetaja abiga;
11. kirjutab etteütlemise järgi sisult tuttavat teksti (40-60 sõna, 20 ortogrammi).
Õppesisu ja –tegevus
Üldteemad
1. Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled.
Häälikuõpetus ja õigekiri
1. Tähestik. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Võõrtähed ja -häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend.
2. Kaashäälikuühendi õigekiri. g, b, d s-i kõrval (nt jalgsi, kärbsed). h õigekiri.
3. i ja j õigekiri (tegijanimi). Tutvumine gi- ja ki-liite õigekirjaga.
4. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).
5. Õppetegevuses vajalike võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri.
6. Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri.
7. Nimi ja nimetus. Isiku- ja kohanimed, ametinimetused ja üldnimetused.
8. Eakohase teksti eksimatu ärakiri tahvlilt. Etteütlemise järgi kirjutamine õpitud keelendite ulatuses (40–60 sõna, 20 ortogrammi). Oma kirjavea iseseisev leidmine.
Sõnavaraõpetus
1. Sünonüümid. Antonüümid.
2. Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhisõna, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused.
Vormiõpetus
1. Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, lihtminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses.
2. Nimisõna. Omadussõna. Asesõna. Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine.
Lauseõpetus
1. Lause. Lause laiendamise lihtsamaid võimalusi. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine. Otsekõne ja saatelause.
5. KLASS
Suuline ja kirjalik suhtlus
Õpitulemused
Õpilane:
1. oskab kasutada keelt erinevates suhtlusolukordades: koolis; avalikus kohas; eakaaslastega, täiskasvanutega suheldes; suulises kõnes ja kirjalikus tekstis;
2.oskab kaasõpilast ja õpetajat eesmärgistatult kuulata;
3. tegutseb kuuldu põhjal; oskab kuuldule hinnangut anda;
4. oskab suuliselt avaldada arvamust etteantud teema piires; reageerida vastulausele; loobuda seisukohast;
5. väidet põhjendada.
Teksti vastuvõtt
Õpitulemused
Õpilane:
1. oskab eesmärgistatult lugeda; kasutada lugemist hõlbustavaid võtteid;
2.oskab lugeda tööjuhendit;
3. oskab koostada kava, mõttekaarti, joonist (kasutada muid visualiseerivaid vahendeid);
4. oskab teha kokkuvõtte konkreetsest materjalist (õppetekstist, arutlusest);
5. oskab kuuldut konspekteerida;
6. oskab lugeda mõtestatult tarbe- ja õppetekste (reeglit, juhendit, tabelit, skeemi, kaarti jm), trükiseid (raamatut, ajalehte, ajakirja), nendes orienteeruda ja vajalikku teavet leida;
8. oskab teha visuaalselt esitatud info (foto, joonise, graafiku) põhjal lihtsamaid järeldusi ja leida seoseid.
Tekstiloome
Õpitulemused
Õpilane:
1. oskab ümber jutustada: tekstilähedaselt, kokkuvõtlikult, valikuliselt;
2. oskab loetule, nähtule või kuuldule hinnangu anda nii kirjalikult kui ka suuliselt; esitada lühiettekande;
3. kirjeldab: oskab teha sõnavaliku; esitab olulisi ja iseloomulikke tunnuseid;
4. oskab kirjeldada ülesehitust: esitada üldmulje, detailid, hinnangu;
5. oskab kirjeldada eset, olendit, inimest;
6. oskab väljendada autori suhtumist kirjeldatavasse;
7. oskab jutustada oma elamustest ja juhtumustest; kirjeldada jutustuse ülesehitust; ajalis-põhjuslikku järgnevust tekstis; siduda lausestust; oskab kasutada otsekõnet jutustuses, minavormis jutustada;
8. arutleda: näha probleeme vaadeldavas nähtuses; eristada põhjust ja tagajärge.
Õppesisu ja –tegevused
1. Ümberjutustamine ja ümberjutustuse kirjutamine: tekstilähedane, kokkuvõtlik, loov, valikuline kavapunktide järgi, märksõnade ja küsimuste toel. Aheljutustamine.
2. Loo ümberjutustamine uute tegelaste ja sündmuste lisamisega.
3. Loetu ja kuuldu põhjal jutustamine, kirjeldamine. Eseme, olendi, inimese kirjeldamine. Iseloomulike tunnuste esitamine.
4. Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.
5. Esitamise eesmärgistamine (miks, kellele, mida). Esitamiseks kohase sõnavara, tempo, hääletugevuse ja intonatsiooni valimine; õige hingamine ja kehahoid.
6. Jutustus pildi või pildiseeria põhjal, küsimuste, skeemi, kaardi või kava toel, fantaasialugu, kirjeldus, seletus, veenmiskiri, tarbetekstid (juhend, nimekiri, retsept, e-kiri, teade), ajakirjandustekstid (uudis, intervjuu, pildi allkiri, kuulutus, reklaam, arvamuslugu).
7. Protsesskirjutamine: kirjutamiseks valmistumine (märksõnad, idee- või mõtteskeem, tsentriline kaart, sündmuste kaart, muusika, pilt, rollimäng jne), teksti eri versioonide kirjutamine, viimistlemine, toimetamine, avaldamine, tagasiside saamine.
Õigekeelsus ja keelehoole
Õpitulemused
Õpilane:
1. mõistab eesti keele omapära teiste keelte seas; teab teisi Eestis kõneldavaid keeli;
2. tunneb eesti keele häälikusüsteemi;
2. järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
3. moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sh koondlauseid;
4. rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes.
3. oskab sõnavaraõpetust: liitsõnamoodustust (täiend- ja põhiosa); liitsõna tähendusvarjundeid; eristada liitsõna ja liitega sõna ja selle erinevusi; avardab sõnavara ja oskab täpsustada; leida sõna tähenduse sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist);
4. oskab vormiõpetuses eristada sõnaliike (tegusõnu, käändsõnu ja muutumatuid sõnu); tegusõna aegu (olevikku, lihtminevikku); kasutada jaatavat ja eitavat kõnet; pöörata tegusõna ainsuses ja mitmuses; kasutada tegusõna oleviku- ja minevikuvormi tekstis; teab käändsõnade liike (nimisõnu, omadussõnu, arvsõnu, asesõnu); oskab käänata; teab käändeid (küsimusi ja tähendusi); valib õige käände sõltuvalt lause kontekstist; ainsuse ja mitmuse;
Õppesisu ja tegevus
1. Üldteemad: eesti keel teiste keelte seas; teised Eestis kõneldavad keeled; sugulaskeeled ja sugulasrahvad.
2. Häälikuõpetus ja õigekiri: tähestik; täis-ja kaashäälikud; suluga ja suluta häälikud; helilised ja helitud häälikud; täis- ja kaashäälikuühend; kaashäälikuühendi õigekiri; silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades).
3. Sõnavaraõpetus: liitsõnamoodustus (täiend- ja põhiosa); liitsõna tähendusvarjund; liitsõna ja liitega sõna erinevused; sõnavara avardamine ja täpsustamine; sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka veebivariandist).
4. Vormiõpetus: sõnaliigid (tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad); tegusõna ajad (olevik, lihtminevik); jaatava ja eitava kõne kasutamine; tegusõna pööramine ainsuses ja mitmuses; tegusõna oleviku- ja minevikuvormi kasutamine tekstis; käändsõnade liigid (nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna); käänamine; käänded (küsimused ja tähendus); õige käände valik sõltuvalt lause kontekstist; ainsus ja mitmus.
5. Lauseõpetus: alus ja öeldis; lause laiendamise lihtsamad võimalused; korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses; koondlause kasutamine tekstis; lihtlause kirjavahemärgid; küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ja kasutamine.
6. Muud õigekirja teemad: algustäheõigekiri (nimi, nimetus ja pealkiri); isiku- ja kohanimed.
6.KLASS
Suuline ja kirjalik suhtlus
Õpitulemused
Õpilane:
1) oskab juhendamise abil olukorrale vastava suhtluskanali valida;
2) esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi ning avaldab arvamust;
3) lahendab lihtsamaid probleemülesandeid paaris- ja rühmatöös;
4) oskab oma seisukohta põhjendada ja vajaduse korral sellest taganeda;
5) oskab teha kuuldu ja loetu kohta nii suulist kui ka kirjalikku kokkuvõtet.
Õppesisu ja -tegevus
1. Keelekasutus erinevates suhtlusolukordades: koolis, avalikus kohas, eakaaslaste ja täiskasvanutega suheldes, suulises kõnes ning kirjalikus tekstis.
2. Kaasõpilase ja õpetaja eesmärgistatud kuulamine. Kuuldu põhjal tegutsemine, kuuldu kohta arvamuse esitamine. Suuline arvamusavaldus ja vestlus etteantud teemal, vastulausele reageerimine ning seisukohast loobumine. Küsimustele vastamine, esitlus ja tutvustus. Väite põhjendamine.
3. Seisukoha põhjendamine paaris- või rühmatöö ajal ning kõnejärg. Kaaslase täiendamine ja parandamine.
4. Kaasõpilaste töödele hinnangu andmine ja tunnustuse avaldamine. Klassivestlus, diskussioon.
5. Telefonivestluse alustamine ja lõpetamine. Virtuaalkeskkonnas suhtlemise eesmärgid, võimalused, ohud, privaatsus ja avalikkus. E-kiri.
Teksti vastuvõtt
Õpitulemused
Õpilane:
1. tunneb õpitud tekstiliike ja nende kasutamise võimalusi;
2. loeb ja mõistab eakohaseid õpi- ja elutarbelisi ning huvivaldkondade tekste;
3. võrdleb tekste, esitab küsimusi ja avaldab arvamust, teeb tekstist lühikokkuvõtte;
4. kasutab töös tekstidega õpitud keele- ja tekstimõisteid.
Õppesisu ja –tegevus
1. Trükised (raamat, ajaleht, ajakiri), nendes orienteerumine ning vajaliku teabe leidmine.
2.Visuaalselt esitatud info (foto, joonise, graafiku) põhjal lihtsamate järelduste tegemine, seoste leidmine.
3.Eesmärgistatud lugemine, kuulamine, vaatamine, kokkuvõtte tegemine, kuuldu konspekteerimine Raadio- ja telesaadete eripära, vormid ning liigid.
4.Trükiajakirjandus: pressifoto, karikatuur, pildiallkiri.
5.Reklaam: sõnum, pildi ja sõna mõju reklaamis, adressaat, lastele mõeldud reklaam.
6.Tarbetekstide keel: kataloogid, kasutusjuhendid, toodete etiketid. Skeemist, tabelist, kuulutusest, sõiduplaanist ja hinnakirjast andmete kirjapanek ning seoste esiletoomine. Tarbe- ja õppetekstide (reegel, juhend, tabel, skeem, kaart, saatekava jne) mõtestatud lugemine.
Tekstiloome
Õpitulemused
Õpilane:
1) leiab juhendamise abil tekstiloomeks vajalikku teavet;
2) koostab ning peab lühikese ettekande;
3) tunneb kirjutamiseks ja esinemiseks valmistumise põhietappe;
4) jutustab, kirjeldab ning arutleb suuliselt ja kirjalikult;
5) esineb suuliselt, võtab sõna, koostab ja peab lühikese ettekande;
6) avaldab viisakalt ja olukorrast lähtudes arvamust sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suuliselt kui ka kirjalikult;
7) kirjutab eesmärgipäraselt loovtöid ja kirju;
8) vormistab kirjalikud tekstid korrektselt;
9) kasutab tekste luues ja seostades omandatud keele- ja tekstimõisteid.
Õppesisu ja -tegevus
1. Loetule, nähtule või kuuldule hinnangu andmine nii kirjalikult kui ka suuliselt.
2. Protsesskirjutamine: suuline eeltöö, kava ja mõttekaardi koostamine, teksti kirjutamine, viimistlemine, toimetamine ja avaldamine, tagasiside saamine.
3. Kirjandi ülesehitus. Sissejuhatus, teemaarendus, lõpetus. Mustand. Oma vigade leidmine ja parandamine.
4. Lisateabe otsimine. Alustekst, selle edasiarenduse lihtsamad võtted.
5. Visuaalsed ja tekstilised infoallikad ning nende usaldusväärsus. Eri allikatest pärit info võrdlemine, olulise eristamine ebaolulisest. Teksti loomine pildi- ja näitmaterjali põhjal. Fakt ja arvamus. Uue info seostamine oma teadmiste ja kogemustega.
6. Lühiettekanne ja esitlus internetist või teatmeteostest leitud info põhjal. Privaatses ja avalikus keskkonnas suhtlemise eetika.
7. Kiri, ümbriku vormistamine.
8. Kirjeldamine: sõnavalik, oluliste ja iseloomulike tunnuste esitamine. Kirjelduse ülesehitus: üldmulje, detailid, hinnang. Eseme, olendi ja inimese kirjeldamine. Autori suhtumine kirjeldatavasse ning selle väljendamine
Õigekeelsus ja keelehoole
Õpitulemused
Õpilane:
1. tunneb eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliikide tüüpjuhte ja lihtvormide kasutust ning järgib eesti õigekirja aluseid ja õpitud põhireegleid;
2. moodustab ja kirjavahemärgistab lihtlauseid, sealhulgas koondlauseid, ja lihtsamaid liitlauseid;
3. oskab kasutada veebi- ja pabersõnaraamatut sõna tähenduse ja õigekirja kontrollimiseks;
4. rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes ning tekste analüüsides ja hinnates.
Õppesisu ja – tegevus
1. Eesti keel teiste keelte seas. Teised Eestis kõneldavad keeled. Sugulaskeeled ja sugulasrahvad. Kirjakeel, argikeel ja murdekeel.
2. Häälikuõpetus ja õigekiri. Täis- ja kaashäälikud. Suluga ja suluta häälikud. Helilised ja helitud häälikud. Võõrtähed ja -häälikud. Täis- ja kaashäälikuühend. Kaashäälikuühendi õigekiri. Tähed g, b, d s-tähe kõrval. Tähe h õigekiri. Tähtede i ja j õigekiri (tegijanimed ja liitsõnad). Liidete gi ja ki õigekiri. Sagedamini esinevate võõrsõnade tähendus, hääldus ja õigekiri. Silbitamine ja poolitamine (ka liitsõnades). Sulghäälik võõrsõna algul ja sõna lõpus, sulghäälik sõna keskel. Tähtede f ja š õigekiri. Õigekirja kontrollimine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka internetivariandist).
3. Sõnavaraõpetus. Kirjakeelne ja argikeelne sõnavara, uudissõnad, murdesõnad, släng. Sünonüümid, antonüümid, homonüümid, nende kasutamine. Sõnavaliku täpsus erinevates tekstides. Igapäevaste võõrsõnade asendamine omasõnadega ja vastupidi. Liitsõnamoodustus: täiend- ja põhiosa, liitsõna tähendusvarjund. Liitsõna ja liitega sõna erinevused. Sõna tähenduse leidmine sõnaraamatutest (nii raamatu- kui ka internetivariandist).
4. Vormiõpetus ja õigekiri. Sõnaliigid: tegusõnad, käändsõnad ja muutumatud sõnad. Tegusõna. Tegusõna ajad: olevik, liht-, täis- ja enneminevik. Jaatava ja eitava kõne kasutamine. Tegusõna pööramine ainsuses ning mitmuses. Tegusõna oleviku- ja minevikuvormi kasutamine tekstis. Käändsõna. Käändsõnade liigid: nimisõna, omadussõna, arvsõna, asesõna. Käänamine. Käänded, nende küsimused ning tähendus. Õige käände valik olenevalt lause kontekstist. Ainsus ja mitmus. Nimisõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Omadussõna käänamine koos nimisõnaga, lik- ja ne-liiteliste omadussõnade käänamine ning õigekiri. Omadussõnade võrdlusastmed. Võrdlusastmete kasutamine. Omadussõnade tuletusliited. Omadussõnade kokku- ja lahkukirjutamine (ne- ja line-liitelised omadussõnad). Arvsõnade õigekiri. Rooma numbrite kirjutamine. Põhi- ning järgarvsõnade kokku- ja lahkukirjutamine. Kuupäeva kirjutamise võimalusi. Arvsõnade käänamine. Põhi- ja järgarvsõnade kirjutamine sõnade ning numbritega, nende lugemine. Arvsõnade kasutamine tekstis. Sõnaraamatute kasutamine käändsõna põhivormide kontrollimiseks.
5. Lauseõpetus ja õigekiri. Lause. Alus ja öeldis. Lihtsamad lause laiendamise võimalused. Korduvate lauseliikmete kirjavahemärgistamine koondlauses. Koondlause kasutamine tekstis. Lihtlause. Lihtlause kirjavahemärgid. Küsi-, väit- ja hüüdlause lõpumärgid ning nende kasutamine. Liitlause. Lihtlausete sidumine liitlauseks. Sidesõnaga ja sidesõnata liitlause. Kahe järjestikuse osalausega liitlause kirjavahemärgistamine. Otsekõne ja saatelause. Saatelause otsekõne ees, keskel ning järel. Otsekõne kirjavahemärgid. Otsekõnekasutamise võimalusi. Üte ja selle kirjavahemärgid.
6. Muud õigekirjateemad. Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri. Isiku- ja kohanimed. Ajaloosündmused. Ametinimetused ja üldnimetused. Perioodikaväljaanded. Teoste pealkirjad. Üldkasutatavad lühendid. Lühendite õigekiri. Lühendite lugemine.
Eesti keele õppe- ja kasvatuseesmärgi III kooliastmes
9. klassi lõpetaja:
1) tuleb toime eesti kirjakeelega tavasuhtluses ja avalikult esinedes ning edasi õppides;
2) suhtleb eesmärgipäraselt ja valib sobiva suhtluskanali, väljendub kõnes ja kirjas asjakohaselt ning
1) selgelt;
2) järgib kirjutades eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid;
3) kuulab ja loeb arusaamisega eri liiki tekste, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning avaldab arvamust, vahendab loetut ja kuuldut suuliselt ning kirjalikult;
4) tunneb tekstiliike ja nende kasutusvõimalusi ning oskab eesmärgipäraselt eri liiki tekstide koostamiseks ja esitamiseks valmistuda;
5) koostab eri liiki tekste ja vormistab need korrektselt;
6) avaldab arvamust põhjendatult ja keeleliselt korrektselt;
7) mõistab eesti keele tähtsust rahvuskultuuris ning hea keeleoskuse vajalikkust;
8) hindab meediast ja internetist leitud asjakohast teavet kriitiliselt ning kasutab seda sihipäraselt;
9) kasutab sõna- ja käsiraamatuid ning leiab õigekeelsusabi internetiallikatest.
Eesti keele õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes
7.KLASS
Suuline ja kirjalik suhtlus
Õpitulemused
Õpilane:
1. oskab oma seisukohti väljendada ning sõnastab vajaduse korral eriarvamuse;
2. esitab kuuldu ja loetu põhjal küsimusi, teeb järeldusi ning annab hinnanguid;
3. oskab kuuldu ja loetu nii suulises kui ka kirjalikus vormis kokku võtta.
Õpesisu ja -tegevused
1. Kuuldust ja loetust kokkuvõtte tegemine, asjakohaste küsimuste esitamine.
2. Meilivahetus, meili kirjutamine ja keelevahendite valik.
3. Aktuaalse meediateksti kommenteerimine; loetu kirjalik ja suuline vahendamine.
Teksti vastuvõtt
Õpitulemused
Õpilane:
1. seostab omavahel teksti, seda toetavat tabelit, pilti ja heli;
2. oskab tekste võrrelda; osutab, mis tekstis on arusaamatuks jäänud; suudab teksti kohta küsimusi ja vastuväiteid esitada, arvamust avaldada, teksti vahendada ja kokku võtta, kommenteerida, tõlgendada ning oma kogemuse ja mõtetega seostada;
3. kasutab omandatud keele- ja tekstimõisteid teksti tõlgendamisel, seoste loomisel ning tekstile reageerides.
Õppesisu ja –tegevused
1. Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm); pilttekstide ja teabegraafika lugemine ning tõlgendamine.
2. Meedia olemus ja eesmärgid tänapäeval; meediatekstide tunnused; põhilised meediakanalid; meediaeetika kesksed põhimõtted; sõnavabaduse põhimõte ning selle piirangud.
3. Kvaliteetajakirjandus ja meelelahutuslik meedia.
4. Fakti ja arvamuse eristamine.
5. Meediatekstide põhiliigid: uudislugu, arvamuslugu, intervjuu, reportaaž, kuulutus.
6. Uudisloo ülesehitus ja pealkiri.
7. Arvamusloo ülesehitus ja pealkiri.
8. Televisioon ning raadio: avalik-õiguslikud ja erakanalid.
Tekstiloome
Õpitulemused
Õpilane:
1. põhjendab ja avaldab viisakalt, asjakohaselt arvamust ja seisukohta sündmuse, nähtuse või teksti kohta nii suuliselt kui ka kirjalikult;
2. oskab kasutada omandatud keele- ja tekstimõisteid nii tekste luues kui ka seostades;
3. oskab eesmärgipäraselt kirjutada, eri liiki tekste (referaat, kirjand, kommentaar, arvamusavaldus, elulugu, avaldus, seletuskiri) korrektselt vormistada ning suuliselt esitada.
Õppesisu ja –tegevused
1. Kirja kirjutamine ja vormistamine; keelevahendite valik. Tarbetekstide koostamine ja vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus.
2. Teabe leidmine, reprodutseerimine ning seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires.
3. Uudise kirjutamine (materjali kogumine, infoallikad, vastutus avaldatu eest); uudisloo pealkirjastamine.
4. Intervjuu tegemine (valmistumine, küsitlemine, kirjutamine, toimetamine ja vormistamine).
5. Kirjalike tööde vormistamise põhimõtted; teksti arvutitöötluse põhimõtted.
6. Arvamuse kirjutamine: seisukoha kujundamine käsitletava probleemi kohta, selle põhjendamine.
Õigekeelsus ja keelehoole
Õpitulemused
Õpilane:
1. eristab kirjakeelt argikeelest;
2. teab eesti keele murdeid;
3. järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; oskab õigekirjajuhiseid leida internetiallikatest ning sõna- ja käsiraamatutest, kasutab arvuti õigekirjakorrektorit;
4. teab eesti keele häälikusüsteemi, sõnaliike ja –vorme;
5. rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates;
Õppesisu ja -tegevus
1. Üldteemad: kirjakeel ja kõnekeel; eesti keele erikujud (vastavalt kooli asukohale ja /või õpilase päritolule); oskussõnavara.
2. Häälikuõpetus ja õigekiri: häälikute liigitamine; kaashäälikuühendi põhireegli rakendamine liitega sõnades; kaashäälikuühendi õigekirja erandid; veaohtliku häälikuõigekirjaga sõnad; omasõnad ja võõrsõnad; veaohtlike võõrsõnade õigekiri; silbitamine, pikk ja lühike silp; õigehääldus (rõhk ja välde); välte ja õigekirja seosed; ÕS-ist (nii interneti- kui ka raamatuvariandist) õigekirja ja õigehäälduse kontrollimine.
3. Sõnavaraõpetus: sõna ja tähendus; sõnastuse rikastamine, sünonüümide tähendusvarjundid; homonüümid ja veaohtlikud paronüümid.
4. Vormiõpetus ja õigekiri: sõnaliigid [tegusõnad, käändsõnad (nimi-, omadus, arv- ja asesõnad) ja muutumatud sõnad (määr-, kaas-, side- ja hüüdsõnad)]; sõnaliikide funktsioon lauses; tegusõna pöördelised vormid (pööre, arv, aeg, kõneviis, tegumood); tegusõna vormide kasutamine lauses; tegusõna käändelised vormid; tegusõna astmevaheldus (veaohtlikud tegusõnad ja sõnavormid); õige pöördevormi leidmine ÕS-ist; vormimoodustus tüüpsõna eeskujul; liit-, ühend- ja väljendtegusõna; tegusõna kokku- ja lahkukirjutamine; käändsõnad; käänetevahelised seosed; veaohtlikud käändevormid; käändsõna astmevaheldus (veaohtlikud käändsõnad ja sõnavormid); õige käändevormi leidmine ÕS-ist, vormimoodustus tüüpsõna eeskujul; omadussõna võrdlusastmed (veaohtlikud sõnad); käändsõna kokku- ja lahkukirjutamine; numbrite kirjutamine (põhi- ja järgarvud, kuupäevad, aastad, kellaajad); muutumatud sõnad; määr- ja kaassõnade eristamine.
8.KLASS
Suuline ja kirjalik suhtlus
Õpitulemused
Õpilane:
1. peab sobivalt telefoni- ja mobiilivestlusi;
2. käsitleb koos partneri või rühmaga sihipäraselt eakohaseid teemasid ning lahendab probleemülesandeid, kasutades sobivalt kas suulist või kirjalikku keelevormi;
3. oskab algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada nii suhtlust kui ka teemasid; väljendab oma seisukohti ja sõnastab vajadusel oma eriarvamuse; teeb ettepanekuid, esitab omapoolseid põhjendusi, annab vajadusel lisateavet.
Õppesisu ja -tegevus
1. Suhtlusolukord; suhtlusolukorra komponendid; suhtluspartnerid; erinevates suhtlusolukordades osalemine; suhtlusolukorraga arvestamine; suhtlemisel partneri arvestamine.
2. Suulise suhtlemise tavad eesti keeles: pöördumine, tervitamine, telefonivestlus.
3. Suhtlemine rühmas (sõna saamine, kõnejärje hoidmine); rühmatöö käigus arvamuse avaldamine ja põhjendamine; diskussioon; kompromissi leidmine, kaaslase öeldu/ tehtu täiendamine ja parandamine; kaaslase tööle põhjendatud hinnangu andmine; suulise arutelu tulemuste kirjalik talletamine.
4. Väitlus; väitluse reeglid.
Teksti vastuvõtt
Õpitulemused
Õpilane:
1. orienteerub tekstimaailmas: tunneb olulisi tekstiliike (peamisi tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamižanreid), nende põhijooni ja kasutusvõimalusi;
2. teab, et teksti väljenduslaad sõltub teksti kasutusvaldkonnast liigist ja autorist; eristab tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamtekstide stiile üksteisest, argisuhtluse ja ilukirjanduse stiilist;
3. teab peamisi mõjutusvahendeid.
Õppesisu ja -tegevus
1. Peamised tekstiliigid (tarbe-, teabe-, meediažanrid), nende eesmärgid.
2. Teksti vastuvõtmise viisid; eri liiki tekstide lugemine ja võrdlemine.
3. Kõne kuulamine, märkmete tegemine, konspekteerimine; kõne põhjal küsimuste esitamine.
4. Tekstist olulisema teabe ja probleemide leidmine; tekstist kokkuvõtte tegemine.
5. Reklaamtekst; reklaamtekstide eesmärk ja tunnused; reklaami keel; kriitiline lugemine; avalik ja varjatud mõjutamine; peamised keelelised mõjutamisvõtted; demagoogia.
6. Meediaeetika kesksed põhimõtted; sõnavabaduse põhimõte ja selle piirangud.
7. Teabetekstide eesmärk; teabeteksti tunnused ja ülesehitus; juhend ja uurimus.
8. Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine.
Tekstiloome
Õpitulemused
Õpilane:
1. leiab tekstiloomeks vajalikku kirjalikku või suusõnalist teavet raamatukogust ja internetist; valib kriitiliselt oma teabeallikaid ja osutab nendele sobivas vormis;
2. tunneb esinemise ettevalmistuse ja kirjutamise protsesse ja kohandab neid oma eesmärkidele;
3. oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit;
4. oskab suuliselt esineda (tervitab, võtab sõna, koostab ja peab lühikest ettekannet ja kõnet).
Õppesisu ja -tegevus
1. Teabe edastamine, reprodutseerimine, seostamine konkreetse teema või isikliku kogemuse piires; erinevat liiki alustekstide põhjal kirjutamine; refereerimine; teabeallikatele ja alustekstidele viitamise võimalused; viidete vormistamine.
2. Kõneks valmistumine; kõne koostamine ja esitamine; kõne näitlikustamine; ettekande koostamine ja esitamine.
3. Kirjandi kirjutamise eeltöö (mõtete kogumine, kava koostamine, mustandi kirjutamine); kirjandi teema ja peamõte; kirjandi ülesehitus; teksti liigendamine.
4. Jutustava, kirjeldava või arutleva kirjandi kirjutamine.
Õigekeelsus ja keelehoole
Õpitulemused
Õpilane:
1. teab eesti keele lauseehituse peajooni; tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ja kasutada;
2. teab suulise ja kirjaliku keelevormi erijooni;
3. järgib eesti õigekirja aluseid ja põhireegleid; oskab õigekirjajuhiseid leida veebiallikatest, sõna- ja käsiraamatutest;
4. rakendab omandatud keeleteadmisi tekstiloomes, tekste analüüsides ja hinnates.
5. teab õpitud tekstiliikide keelelisi erijooni; kasutab tekstide koostamisel tavakohast ülesehitust ja vormistust.
Õppesisu ja -tegevus
Üldteemad :
1. eesti kirjakeele kujunemine 19. sajandil.
2. Algustäheõigekiri: nimi, nimetus ja pealkiri; isikud ja olendid; kohad ja ehitised; asutused, ettevõtted ja organisatsioonid; riigid ja osariigid; perioodikaväljaanded; teosed, dokumendid ja sarjad; ajaloosündmused; üritused; kaubad.
3. Lauseliikmed: öeldis, alus, sihitis, määrus ja öeldistäide; täiend; korduvate eri- ja samaliigiliste lauseliikmete ja täiendite kirjavahemärgistamine; koondlause; lisandi ja ütte kirjavahemärgistamine ja kasutamine lauses.
4. Liht- ja liitlause; lihtlause õigekiri; rindlause; rindlause osalausete ühendamise võimalused; rindlause kirjavahemärgistamine; põimlause; pea- ja kõrvallause; põimlause õigekiri; segaliitlause; lauselühend, lauselühendi õigekiri; lauselühendi asendamine kõrvallausega; liht- ja liitlause sõnajärg; otsekõne, kaudkõne ja tsitaat; otsekõnega lause muutmine kaudkõneks.
9.KLASS
Suuline ja kirjalik suhtlus
Õpitulemused
Õpilane:
1. esitab kuuldu ja loetu kohta küsimusi, teeb kuuldu ja loetu põhjal järeldusi ning annab hinnanguid;
2. suudab asjalikult sekkuda avalikku diskussiooni meediakanalites, üritustel ja mujal; kommenteerib veebis asjakohaselt.
3. oskab kuuldu ja loetu nii suulises kui ka kirjalikus vormis kokku võtta;
4. oskab nii suhtlust kui ka teemasid algatada, arendada, tõrjuda ja katkestada;
5. oskab eakohastel teemadel arutleda ja probleemülesandeid lahendada ning osaleb diskussioonides;
6. kasutab asjakohaseid suulise ja kirjaliku suhtlemise tavasid ja võimalusi.
Õppesisu ja -tegevused
1. Veebisuhtluse eesmärgid, võimalused ja ohud
2. Veebipõhised suhtluskanalid: jututoad, blogid, kommentaarid
3. Veebis kommenteerimine
4. Keeleviisakus- ja väärikus
5. Anonüümsuse mõju keelekasutusele
6. Aktuaalse meediateksti kommenteerimine vestlusringis
7. Loetu kirjalik ja suuline vahendamine
8. Suhtlemine ajakirjanikuga
Teksti vastuvõtt
Õpitulemused
Õpilane:
1. loeb ja kuulab avaliku eluga kursisoleku ja õppimise või töö eesmärkidel ning isiklikust huvist; rakendab lugemise ja kuulamise eri viise ja võimalusi;
2. loeb ja kuulab sihipäraselt, kriitiliselt ja arusaamisega nii oma huvivaldkondade kui ka õpi- ja elutarbelisi tekste;
3. valib teadlikult oma lugemisvara;
4. suudab teha järeldusi kasutatud keelevahenditest, märkab kujundlikkust.
Õppesisu ja -tegevused
1. Veebilehed: eesmärgid ja ülesehitus
2. Veebist teabe otsimine, teabeallikate ja info kriitiline hindamine
3. Teabe talletamine ja süstematiseerimine
4. Sõnalise teksti seostamine pildilise teabega (foto, joonis, skeem jm)
5. Pilttekstide ja teabegraafika lugemine ja tõlgendamine
6. Tarbetekstide eesmärk, tarbetekstide tunnused ja ülesehitus
7. Tarbe- ja teabetekstide olulise info leidmine, süstematiseerimine ja selle põhjal järelduste tegemine
8. Funktsionaalstiilid: tarbe-, teabe-, meedia- ja reklaamitekstide keelekasutus
Tekstiloome
Õpitulemused
Õpilane:
1. oskab eesmärgipäraselt kirjutada kirjandit; elulugu, avaldusi, seletuskirju ja taotlusi; asjalikke kommentaare ja arvamusavaldusi;
2. seostab oma kirjutise ja esinemise sündmuse või toimingu eesmärgiga ja teiste tekstidega;
3. vahendab kuuldud ja loetud tekste eetiliselt, sobiva pikkuse ja täpsusega.
Õppesisu ja -tegevused
1. Arutlusteema leidmine ja sõnastamine isikliku kogemuse või alustekstide põhjal; arutluse põhiskeem (väide, põhjendus, järeldus).
2. Teksti pealkirjastamine; tekstilõik, tekstilõigu ülesehitus; lõikude järjestamise põhimõtted ja võimalused.
3. Teksti sidusus; jutustava, kirjeldava ja arutleva tekstiosa sidumine tervikuks.
4. Sobivate keelendite valimine kõnelemisel ja kirjutamisel.
5. Kirjaliku ja suulise keelekasutuse eripära.
6. Teksti keeleline toimetamine: sõnastus- ja lausestusvigade parandamine.
7. Keeleteadmiste rakendamine töös tekstidega.
8. Keelekujundite kasutamine tekstiloomel: konteksti sobivad ja sobimatud kujundid.
9. Tarbetekstide koostamine ja vormistamine: elulookirjeldus, seletuskiri, avaldus, taotlus.
Õigekeelsus ja keelehoole
Õpitulemused
Õpilane:
1. väärtustab eesti keelt ühena Euroopa ja maailma keeltest; suhestab keelt teadlikult, tajub selle erinevusi;
2. edastab võõrkeeles kuuldud ja loetud infot korrektses eesti keeles ja arvestades eesti keele kasutuse väljakujunenud tavasid;
3. loeb oma sõnavara rikastamiseks keeleallikatest sõnade kontekstitähendusi, kasutusviise ja mõistesuhteid;
4. tunneb keelendite stiiliväärtust; oskab keelendeid tekstis mõista ja kasutada;
5. tuleb eesti kirjakeelega toime isiklikus ja avalikus elus ning edasi õppides.
Õppesisu ja -tegevused
1. Üldteemad: keeleuuendus; kirjakeele areng tänapäeval (võimalused ja ohud); keelesugulus; soomeugri ja indoeuroopa keeled; eesti keele eripära; võrdlus teiste keeltega.
2. Häälikuõpetus ja õigekiri: tsitaatsõnade märkimine kirjas; võõrnimede õigekiri ja vormimoodustus; lühendamise põhimõtted ja õigekiri, lühendite käänamine; poolitamine, sh võõrsõnade ja nimede poolitamine; arvuti keelekorrektori kasutamine.
3. Sõnavaraõpetus: keelendite stiilivärving, seda mõjutavad tegurid; fraseologismid, nende stiilivärving; sõnavara täiendamise võimalused (sõnade tuletamine, liitmine ja tehissõnad); sagedamini esinevad tuletusliited ja nende tähendus; eesti keele olulisemad sõna- ja käsiraamatud, keelealased veebiallikad; sõnaraamatute kasutamine sõnade tähenduse ja stiilivärvingu leidmiseks; muutumatute sõnade kokku- ja lahkukirjutamine.