Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgid
Käsitöö ja kodunduse õppeainega taotletakse, et põhikooli lõpuks õpilane:
1) tunneb rõõmu ja rahulolu praktilisest eneseteostusest, hindab tööd ja töö tegijat;
2) mõistab tehnoloogia arengut, näeb sellest tulenevaid muutusi töös ning nende mõju keskkonnale;
3)kasutab loovülesannete täitmiseks materjali kogudes nüüdisaegseid teabevahendeid ning ainekirjandust;
4) tunnetab ja arendab oma loomingulisi võimeid, kavandab ja teeb teoks oma ideed ning lahendab loovalt endale võetud ülesanded;
5) tunneb rõõmu üksi ja koos teistega töötegemisest ning mõistab töö- ja koostööoskuste olulisust igapäeva- ja tulevases tööelus;
6) tunneb ja väärtustab rahvaste kultuuripärandit, omab ülevaadet valdkonnaga seotud ametitest minevikus ja kaasajal
7)tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ning töövahendeid, järgib seejuures ohutusnõudeid
8) saab aru tööjuhenditest ja selgitavatest joonistest;
9) võrdleb ja kasutab erinevaid materjale;
10) teab ohutu töötamise põhimõtteid ning järgib neid;
11) töötab meeskonnas ja tajub oma võimeid ühistöös;
12) lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;
13) teeb tervislikke toiduvalikuid, koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü ning valmistab erinevaid toite;
14) tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana;
15) hindab oma toitumisharjumuste vastavust toitumisõpetuse põhitõdedele.
16) seostab õpitud teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste oskustega;
17) kasutab erinevaid teabeallikaid loova mõttetöö ja käelise tegevuse ühendamiseks;
18) väärtustab ja hoiab rahvuskultuuri ning teadvustab oma kohta mitmekultuurilises maailmas.
19) tunneb oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone.
Käsitöö ja kodunduse õppeaine kirjeldus
Käsitöötundides õpitakse tundma erinevaid tööliike, millest on kohustuslikud õmblemine, kudumine, heegeldamine ja tikkimine. Eseme kavandamine, töö organiseerimine, rahvakunstitehnikate alused ning materjaliõpetus on läbivate teemadena seotud nii kohustuslike tööliikide kui ka valikteemade ja projektidega.
Praktilistes töödes saab ühte eset valmistades ühendada mitu tööliiki.
II kooliastmes keskendutakse eelkõige põhiliste töövõtete ja tehnoloogiate omandamisele ning juhendi järgi töötamise või abimaterjalide kasutamise oskuse arendamisele. Igal aastal tehakse praktilisi töid, mis võimaldavad õpitud tehnikaid loovalt rakendada.
III kooliastmes keskendutakse rohkem loomingulisele tööle ning töö teadlikule korraldamisele. Õpetuses järgitakse tootearendustsüklit teabe kogumisest, idee leidmisest, eseme ning töö ajalisest ja tehnilisest kavandamisest kuni toote teostuse ning esitlemiseni.
Kodundusõppes omandatakse teadmisi ja oskusi igapäevaeluga toimetulekuks. Lisaks praktilisele toiduvalmistamisele õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid ning tasakaalustatud menüü koostamist.
Õppetöös arendatakse majandamisoskust, kujundatakse keskkonnasäästlikku ning oma õigusi ja kohustusi teadvat tarbijat, analüüsitakse inimeste tarbijakäitumist ning püütakse leida seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel.
Kodundusõpe loob head võimalused rakendada näiteks bioloogias, keemias, matemaatikas ja teistes õppeainetes omandatut.
Kodundustunnis õpitakse meeskonnana, mis loob sobivad võimalused arendada sotsiaalseid oskusi: heatahtlikku ja arvestavat suhtumist kaaslastesse, organiseerimis- ning meeskonnatööks vajalikke võimeid ja ühise töö analüüsimise ning hindamise oskust.
Käsitöö ja kodunduse õpe lõimib teoreetilised teadmised igapäevaelus vajalike praktiliste oskustega. Käsitöö seos tarbekunstiga loob eeldused loominguliseks eneseteostuseks. Õppe käigus arutletakse kunsti, käsitöö ja moe seoste ning käsitöö ja kergetööstuse tähtsuse üle ajaloos ning tänapäeval. Tutvutakse erinevate materjalide ja nende omadustega ning proovitakse nende kasutamise mitmesuguseid tehnikaid.
Õppetöö käigus õpitakse nägema ja leidma huvitavaid ning uudseid lahendusi esemete ja toodete disainimisel. Väärtustatakse rahvuslike kultuuritraditsioonide hoidmist ja arendamist nii käsitöös kui ka kodunduses. Õpitakse märkama erinevate maade käsitöö- ja toidutraditsioone ning nende seost ajaloo, kliima, usu ja kultuuritavadega.
Kodundustundides õpitakse tervisliku toitumise põhitõdesid, tasakaalustatud menüü koostamist ja toiduvalmistamist ning arendatakse majandamisoskust. Arutletakse tarbijakäitumise teemal, väärtustatakse keskkonnasäästlikku, oma õigusi ning kohustusi teadvat tarbijat, otsitakse seoseid ja vastuolusid inimeste terviseteadlikkuse ning tegeliku käitumise vahel.
Õppeainena kujundab käsitöö ja kodundus õpilastes praktilist mõtlemist, loovust, arendab käelist tegevust, eneseanalüüsi võimet ning tehnoloogilist kirjaoskust. Õppeaine lõimib teadmisi, mis on omandatud teistes õppeainetes. Loomingulistel ja praktilistel tegevustel on ka lõõgastav funktsioon nii õppetöös kui ka tulevases elus.
Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgi II kooliastmes
6. klassi lõpetaja:
1) tunneb rõõmu üksi ja koos teistega töötegemisest;
2) tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ning töövahendeid, järgib seejuures ohutusnõudeid ja hoiab korras töökoha;
3) leiab ideid ning oskab neid esitleda;
4) saab aru tööjuhenditest ja selgitavatest joonistest;
5) tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
6) teab tervisliku toitumise põhialuseid;
7) tunneb oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone.
Käsitöö ja kodunduse õpitulemused ja õppesisu II kooliastmes
Tehnoloogia ning Käsitöö ja kodunduse ainekavad on 4. klassis ühendatud
ühtseks ainekavaks, millest kumbki moodustab 50% ainemahust.
4. KLASS ( 35 tundi)
4. klassi õpilane:
1. kavandab ja teostab oma ideid;
2. võrdleb ja kasutab erinevaid materjale;
3. teab ohutu töötamise põhimõtteid ning järgib neid;
4. töötab meeskonnas;
5. lähtub toitu valides ja valmistades tervisliku toitumise põhimõtetest;
6. tuleb toime koduses majapidamises;
Käsitöö (21 tundi)
Õppesisu
Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades.
Töö kulg. Töötamine suulise juhendamise järgi. Tööjaotus rühmas, hooliv,
arvestav ja üksteist abistav käitumine. Lihtsamate teabeallikate kasutamine, lihtsamate
tööjuhendite järgi töötamine.
Materjalid. Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine. Õmblusniidid,
käsitööniidid ja –lõngad.
Rahvakunst. Rahvakultuur ja selle tähtsus. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana.
Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Üherealised pisted.
Käsitöölõnga jämeduse seostamine töövahendiga
Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine.
Edasi-tagasi heegeldamine.
Õpitulemused
Õpilane:
1. kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
2. töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
3. leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale;
4. järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
5. hindab oma töö korrektsust;
6. märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
7. kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid;
8. kirjeldab looduslike kiudainete saamist;
9. seostab käsitöölõnga jämedust ja eseme valmimiseks kuluvat aega;
10. kasutab tekstiileset kaunistades üherealisi pisteid;
12. heegeldab ja koob põhisilmuseid.
Kodundus (8 tundi)
Õppesisu
Toit ja toitumine. Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed.
Toiduainerühmade üldiseloomustus: teravili ja teraviljasaadused.
Töö organiseerimine ja hügieen.
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi,
köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine.
Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
Toidu valmistamine.
Retsept. Töövahendid köögis. Ohutushoid.
Toiduainete eeltöötlemine, külmtöötlemine. Võileivad. Kuumtöötlemata magustoidud.
Külmad joogid
Lauakombed. Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised
võimalused. Etiketi tundmine Lauapesu, -nõud ja -kaunistused. Sobivate nõude
valimine toidu serveerimiseks.
Kodu korrashoid. Puhastus- ja korrastustööd. Kodutööde planeerimine ja jaotamine.
Töövahendid. Jalatsite hooldamine.
Tarbijakasvatus. Taskuraha. Arutelu raha kasutamise ja säästmise üle. Teadlik ja säästlik
tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sortimine.
Õpitulemused
Õpilane:
1. teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb neisse kuuluvaid toiduaineid;
2. teab pakendiinfot;
3. hindab oma toitumisharjumusi;
4. teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
5. koostab koos kaaslastega tööplaani, lepib kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
6. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ning arvestab teiste arvamust;
7. valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid arvestades;
8. valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning külmtöötlemise tehnikat;
9. katab toidukorra järgi laua;
10. peab kinni üldtuntud lauakommetest ning hindab laua ja toitude kujundust;
11. teeb korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;
12. näeb kodutööde jaotamises pereliikmete heade suhete eeldust;
13. teab, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
14. käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
15. analüüsib oma taskuraha kasutamist.
Projektõpe (6 tundi)
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega.
Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.
Loovtöö, mis toetab erinevate materjalide tundmaõppimist ja katsetamist.
Õpilane:
1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6. väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu
5. KLASS (70 tundi)
5. klassi õpilane:
1. tunneb rõõmu üksinda ja koos teistega töö tegemisest;
2. tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ning töövahendeid, järgib seejuures ohutusnõudeid ja hoiab korras töökoha;
3. leiab ideid ning oskab neid esitleda;
4. saab aru tööjuhenditest ja selgitavatest joonistest;
5. tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
6. teab tervisliku toitumise põhialuseid;
7. tunneb oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone.
Käsitöö (32 tundi)
Õppesisu
Kavandamine
Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine.
Kavandamise graafilised võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides. Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.
Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.
Töö kulg
Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi. Lihtsama tööjuhendi koostamine.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv, arvestav ja üksteist abistav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
Rahvakunst
Rahvakultuur ja selle tähtsus. Esemeline rahvakunst. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana.
Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
Materjalid
Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused.
Kanga kudumise põhimõte. Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete hooldamine.
Tööliigid:
Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Tarbe- ja kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. Mustri kandmine riidele. Töö viimistlemine.
Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi ja
õmblusmasinaga. Õmblusmasina niiditamine. Lihtõmblus. Äärestamine. Palistused. Lõike paigutamine riidele, õmblusvarud. Õmblustöö viimistlemine.
Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine. Kudumi viimistlemine ja hooldamine.
Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi heegeldamine. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine.
Ringheegeldamine. Motiivide heegeldamine ja ühendamine. Heegeldustöö viimistlemine.
Õpitulemused
Õpilane:
1. kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
2. leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
3. leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale;
4. töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
5. järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
6. hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust;
7. märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
8. kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid;
9. kirjeldab looduslike kiudainete saamist, põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
10. eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi;
11. seostab käsitöölõnga jämedust ja eseme valmimiseks kuluvat aega;
12. kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid;
13. seab õmblusmasina töökorda, traageldab ning õmbleb lihtõmblust ja palistust;
14. lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme;
15. mõistab täpsuse vajalikkust õmblemisel ning järgib seda oma töös;
16. heegeldab ja koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;
17. heegeldab ja koob lihtsa skeemi järgi.
Kodundus (14 tundi)
Õppesisu
Toit ja toitumine
Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toidupüramiid.
Toiduainerühmade üldiseloomustus: teravili ja teraviljasaadused, piim ja piimasaadused, aedvili, liha ja lihasaadused, kala ja kalasaadused, munad, toidurasvad. Toiduainete säilitamine.
Töö organiseerimine ja hügieen
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga,
köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
Toidu valmistamine
Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid.
Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine. Võileivad. Kuumtöötlemata magustoidud.
Külmad ja kuumad joogid. Kartulite, munade ja makaronitoodete keetmine. Toor- ja segasalatid.
Külmad kastmed. Pudrud ja teised teraviljatoidud.
Lauakombed
Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja -kaunistused. Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks.
Kodu korrashoid
Puhastus- ja korrastustööd. Kodutööde planeerimine ja jaotamine. Töövahendid.
Rõivaste pesemine käsitsi ja masinaga. Hooldusmärgid. Triikimine.
Jalatsite hooldamine.
Tarbijakasvatus
Tulud ja kulud pere eelarves, taskuraha. Arutelu raha kasutamise ja säästmise üle. Tarbijainfo
(pakendiinfo). Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sortimine.
Õpitulemused
Õpilane:
1. teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb neisse kuuluvaid toiduaineid ja nende omadusi,
2. võrdleb pakendiinfo järgi erinevate toiduainete toiteväärtust;
3. teab, mis toiduained riknevad kergesti, ning säilitab toiduaineid sobival viisil;
4. hindab oma toitumisharjumuste vastavust toitumisõpetuse põhitõdedele ning teeb ettepanekuid tervislikumaks toiduvalikuks;
5. teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
6. koostab koos kaaslastega tööplaani, lepib kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
7. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ning arvestab teiste arvamust;
8. kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu- ja massiühikuid;
9. valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid arvestades;
10. valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning külm- ja kuumtöötlemistehnikaid;
11. katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -kaunistused;
12. peab kinni üldtuntud lauakommetest ning hindab laua ja toitude kujundust;
13. teeb korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;
14. planeerib rõivaste pesemist, kuivatamist ja triikimist hooldusmärkide järgi;
15. näeb kodutööde jaotamises pereliikmete heade suhete eeldust;
16. teab väljendite „kõlblik kuni…“ ja „parim enne …“ tähendust;
17. tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning teab enda võimalusi, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
18. käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
19. oskab valida erinevaid kaupu ja oma valikut põhjendada;
20. analüüsib oma taskuraha kasutamist.
Projektõpe (16 tundi)
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.
Õpitulemused
Õpilane:
1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6. väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
Tehnoloogiaõpetus vahetatud rühmades (8 tundi)
Õppesisu
Tehnoloogia olemus. Tehnoloogia, indiviid ja ühiskond. Materjalide liigid (puit, metall, plastid jne) ja nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ja töövahendid (tööriistad ja masinad). Idee ja eskiis. Toote disainimine ja valmistamine erinevatest materjalidest.
Õpitulemused
Õpilane:
1. mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;
2. tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
3. disainib ja valmistab lihtsaid tooteid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;
4. tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
5. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
6. väärtustab ja järgib tööprotsessis väljakujunenud käitumismaneere.
7. levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Materjalide ühendamine. Viimistluse valik sõltuvalt materjalist ja toote kasutuskeskkonnast.
8. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemise ajal, ohutud töövõtted.
6. KLASS (70 tundi)
6. klassi õpilane:
1. tunneb rõõmu üksinda ja koos teistega töö tegemisest;
2. tunneb ja kasutab mitmesuguseid materjale ning töövahendeid, järgib seejuures ohutusnõudeid ja hoiab korras töökoha;
3. leiab ideid ning oskab neid esitleda;
4. saab aru tööjuhenditest ja selgitavatest joonistest;
5. tunneb põhilisi toiduaineid ja nende omadusi ning valmistab lihtsamaid toite;
6. teab tervisliku toitumise põhialuseid;
7. tunneb oma kodukoha ja Eesti kultuuritraditsioone.
Käsitöö (32 tundi)
Õppesisu
Kavandamine
Idee ja kavandi tähtsus eset valmistades. Kujunduse põhimõtted ja nende rakendamine.
Kavandamise graafilised võimalused. Värvusõpetuse põhitõdede arvestamine esemeid disainides. Ideede leidmine ja edasiarendamine kavandiks.
Tekstiilide ja käsitöömaterjalide valiku ning sobivuse põhimõtted lähtuvalt kasutusalast.
Töö kulg
Töötamine suulise juhendamise järgi. Töötamine tööjuhendi järgi. Lihtsama tööjuhendi koostamine.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv, arvestav ja üksteist abistav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
Rahvakunst
Rahvakultuur ja selle tähtsus. Esemeline rahvakunst. Tavad ja kombed. Rahvuslikud mustrid ehk kirjad ajaloolistel ja tänapäevastel esemetel. Muuseumite roll rahvakunsti säilitajana.
Rahvuslike detailide kasutamine tänapäevast tarbeeset kavandades.
Materjalid
Tekstiilkiudained. Looduslikud kiud, nende saamine ja omadused.
Kanga kudumise põhimõte. Kanga liigid: telgedel kootud, silmuskoelised, mittekootud kangad. Õmblusniidid, käsitööniidid ja -lõngad. Erinevatest tekstiilmaterjalidest esemete hooldamine.
Tööliigid:
Tikkimine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Tarbe- ja kaunistuspisted. Üherealised ja kaherealised pisted. Mustri kandmine riidele. Töö viimistlemine.
Õmblemine. Töövahendid. Täpsuse vajalikkus õmblustöös. Õmblemine käsitsi ja õmblusmasinaga. Õmblusmasina niidistamine. Lihtõmblus. Äärestamine. Palistused. Lõike
paigutamine riidele, õmblusvarud. Õmblustöö viimistlemine.
Kudumine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Silmuste loomine. Parem- ja pahempidine silmus. Ääresilmused. Kudumi lõpetamine. Lihtsa koekirja lugemine. Kudumi viimistlemine ja hooldamine.
Heegeldamine. Töövahendid ja sobivad materjalid. Põhisilmuste heegeldamine. Edasi-tagasi
heegeldamine. Heegelkirjade ülesmärkimise viisid. Skeemi järgi heegeldamine.
Ringheegeldamine. Motiivide heegeldamine ja ühendamine. Heegeldustöö viimistlemine.
Õpitulemused
Õpilane:
1. leiab käsitööeseme kavandamiseks ideid eesti rahvakunstist;
2. leiab võimalusi taaskasutada tekstiilmaterjale;
3. töötab iseseisvalt lihtsama tööjuhendi järgi;
4. järgib töötades ohutusnõudeid ning hoiab korras töökoha;
5. hindab oma töö korrektsust ja esteetilisust;
6. märkab rahvuslikke kujunduselemente tänapäevastel esemetel;
7. kirjeldab muuseumis olevaid rahvuslikke esemeid;
8. kirjeldab looduslike kiudainete saamist, põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
9. eristab telgedel kootud kangaid trikotaažist ning võrdleb nende omadusi;
10. seostab käsitöölõnga jämedust ja eseme valmimiseks kuluvat aega;
11. kasutab tekstiileset kaunistades ühe- ja kaherealisi pisteid;
12. kavandab omandatud töövõtete baasil jõukohaseid käsitööesemeid;
13. seab õmblusmasina töökorda, traageldab ning õmbleb lihtõmblust ja palistust;
14. lõikab välja ja õmbleb valmis lihtsama eseme;
15. mõistab täpsuse vajalikkust õmblemisel ning järgib seda oma töös;
16. heegeldab ja koob põhisilmuseid ning tunneb mustrite ülesmärkimise viise ja tingmärke;
17. heegeldab ja koob lihtsa skeemi järgi.
Kodundus (14 tundi)
Õppesisu
Toit ja toitumine
Toiduained ja toitained. Tervisliku toitumise põhitõed. Toidupüramiid.
Toiduainerühmade üldiseloomustus: teravili ja teraviljasaadused, piim ja piimasaadused, aedvili, liha ja lihasaadused, kala ja kalasaadused, munad, toidurasvad. Toiduainete säilitamine.
Töö organiseerimine ja hügieen
Isikliku hügieeni nõuded köögis töötades. Toidu ohutus. Nõude pesemine käsitsi ja masinaga, köögi korrashoid. Tööde järjekord toitu valmistades.
Tööjaotus rühmas, ühistöö kavandamine, hooliv ja arvestav käitumine. Ühise töö analüüsimine ja hindamine.
Toidu valmistamine
Retsept. Mõõtühikud. Töövahendid köögis. Ohutushoid.
Toiduainete eeltöötlemine, külm- ja kuumtöötlemine. Võileivad. Kuumtöötlemata magustoidud.
Külmad ja kuumad joogid. Kartulite, munade ja makaronitoodete keetmine. Toor- ja segasalatid.
Külmad kastmed. Pudrud ja teised teraviljatoidud.
Lauakombed
Lauakombed ning lauakatmise tavad ja erinevad loomingulised võimalused. Lauapesu, -nõud ja -kaunistused. Sobivate nõude valimine toidu serveerimiseks.
Kodu korrashoid
Puhastus- ja korrastustööd. Kodutööde planeerimine ja jaotamine. Töövahendid.
Rõivaste pesemine käsitsi ja masinaga. Hooldusmärgid. Triikimine.
Jalatsite hooldamine.
Tarbijakasvatus
Tulud ja kulud pere eelarves, taskuraha. Arutelu raha kasutamise ja säästmise üle. Tarbijainfo (pakendiinfo). Teadlik ja säästlik tarbimine. Energia ja vee säästlik tarbimine. Jäätmete sortimine.
Õpitulemused
Õpilane:
1. teab erinevaid toiduainerühmi ning tunneb neisse kuuluvaid toiduaineid ja nende omadusi,
2. võrdleb pakendiinfo järgi erinevate toiduainete toiteväärtust;
3. teab, mis toiduained riknevad kergesti, ning säilitab toiduaineid sobival viisil;
4. hindab oma toitumisharjumuste vastavust toitumisõpetuse põhitõdedele ning teeb ettepanekuid tervislikumaks toiduvalikuks;
5. teadvustab hügieenireeglite järgimise vajadust köögis töötades;
6. koostab koos kaaslastega tööplaani, lepib kokku tööjaotuse, täidab ülesande, hindab rühma töötulemust ja igaühe rolli tulemuse saavutamisel;
7. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ning arvestab teiste arvamust;
8. kasutab mõõtenõusid ja kaalu ning oskab teisendada mahu- ja massiühikuid;
9. valib töövahendid ja seadmed töö eesmärgi järgi ning kasutab neid ohutusnõudeid arvestades;
10. valmistab lihtsamaid tervislikke toite, kasutades levinumaid toiduaineid ning külm- ja kuumtöötlemistehnikaid;
11. katab toidukorra järgi laua, valides ning paigutades sobiva lauapesu, -nõud ja -kaunistused;
12. peab kinni üldtuntud lauakommetest ning hindab laua ja toitude kujundust;
13. teeb korrastustöid, kasutades sobivaid töövahendeid;
14. planeerib rõivaste pesemist, kuivatamist ja triikimist hooldusmärkide järgi;
15. näeb kodutööde jaotamises pereliikmete heade suhete eeldust;
16. teab väljendite „kõlblik kuni…“ ja „parim enne …“ tähendust;
17. tunneb jäätmete hoolimatust käitlemisest tulenevaid ohte keskkonnale ning teab enda võimalusi, kuidas aidata kaasa jäätmete keskkonnasäästlikule käitlemisele;
18. käitub keskkonnahoidliku tarbijana;
19. oskab valida erinevaid kaupu ja oma valikut põhjendada;
20. analüüsib oma taskuraha kasutamist.
Projektõpe (16 tundi)
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.(5.3)
Õpitulemused
Õpilane:
1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6. väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
Tehnoloogiaõpetus vahetatud õpperühmades(8 tundi)
Õppesisu
Tehnoloogia olemus. Tehnoloogia, indiviid ja ühiskond. Materjalide liigid (puit, metall, plastid jne) ja nende omadused. Materjalide töötlemise viisid (märkimine, saagimine jne) ja töövahendid (tööriistad ja masinad). Idee ja eskiis. Toote disainimine ja valmistamine erinevatest materjalidest.
Õpitulemused
Õpilane:
1. mõistab tehnoloogia olemust ja väärtustab tehnoloogilise kirjaoskuse vajalikkust igapäevaelus;
2. tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
3. disainib ja valmistab lihtsaid tooteid, kasutades selleks sobivaid töövahendeid;
4. tunneb põhilisi materjale, nende omadusi ning töötlemise viise;
5. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid;
6. väärtustab ja järgib tööprotsessis väljakujunenud käitumismaneere.
7. levinumad käsi- ja elektrilised tööriistad. Materjalide ühendamine. Viimistluse valik sõltuvalt
8. materjalist ja toote kasutuskeskkonnast. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemise ajal, ohutud töövõtted.
Käsitöö ja kodunduse õppe- ja kasvatuseesmärgi III kooliastmes
9. klassi lõpetaja:
1) tunneb rõõmu üksi ja koos teistega töötegemisest ning mõistab töö- ja koostööoskuste olulisust igapäeva- ja tulevases tööelus;
2) arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle;
3) teeb teoks oma loomingulised ideed, kasutades sobivaid tehnikaid ja materjale;
4) kasutab loovülesannete täitmiseks materjali kogudes nüüdisaegseid teabevahendeid ning ainekirjandust;
5) tunneb ja väärtustab rahvaste kultuuripärandit, omab ülevaadet valdkonnaga seotud ametitest minevikus ja kaasajal;
6) analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogilisi võimeid ning teeb valikuid edasisteks õpinguteks;
7) teeb tervislikke toiduvalikuid, koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü ning valmistab erinevaid toite;
8) tuleb toime koduse majapidamise ja pere eelarvega ning käitub teadliku tarbijana.
Käsitöö ja kodunduse õpitulemused ja õppesisu III kooliastmes
7. KLASS
7. klassi õpilane:
1. oskab otsida abimaterjale kaasaegsest teabelevist,
2. analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogilisi võimeid,
3. näeb rahvaste kultuuripärandit,
4. oskab kalkuleerida toidu maksumust
5. mõistab lauakommete tähtsust
6. rõivastub ürituse iseloomu kohaselt
Käsitöö (30 tundi)
Õppesisu
Disain ja kavandamine
Tekstiilid rõivastuses. Moelooming. Moe ja isikupära arvestamine kavandades. Ideekavand ja selle vormistamine. Ornamentika alused. Kompositsiooni seaduspärasuste arvestamine käsitööeset kavandades. Tekstiileseme kavandamine ja kaunistamisviisid erinevates tekstiilitehnoloogiates.
Rahvakunst
Kultuuridevahelised seosed, erinevused ja sarnasused. Mitmekultuuriline keskkond. Sümbolid ja märgid rahvakunstis.
Kudumine, heegeldamine ja tikkimine eesti rahvakunstis. Rahvarõivad. Eesti etnograafiline
ornament tänapäevase rõivastuse ja esemelise keskkonna kujundamisel.
Teiste rahvaste etnograafia inspiratsiooniallikana.
Töö organiseerimine
Käsitöötehnikate ja tekstiilitööstuse areng ning seda mõjutanud tegurid ajaloos. Nüüdisaegsed
tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel. Käsitsitöö väärtustamine tarbekunsti osana või isikupärase eneseväljendusena. Õmblemise ja käsitööga seotud elukutsed ning võimalused ettevõtluseks.
Töövahendite ja tehnoloogia valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö
planeerimine üksi ja rühmas töötades. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine. Elektriliste töövahenditega töötamine ja nende hooldamine kasutusjuhendi järgi. Iseseisvalt tööjuhendi järgi töötamine.
Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja eksponeerimine.
Materjalid
Tekstiilkiudained. Keemilised kiud. Tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude saamine ning omadused.
Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise võimaluste leidmine.
Tööliigid:
Tikkimine. Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise väljendusvahendina. Sümbolid ja märgid. Võimaluse korral tikandi kavandamine ja loomine arvutiga.
Õmblemine. Kanga kuumniiske töötlemine. Rõivaeseme õmblemine. Mõõtude võtmine, rõiva suurusnumbri määramine, lõikelehe kasutamine ja lõigete paigutamine riidele. Valitud rõivaeseme õmblemiseks sobivate tehnoloogiliste võtete kasutamine. Eseme õmblemise tehnoloogilise järjekorra määramine. Õmblustöö viimistlemine.
Kudumine. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Silmuste arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.
Heegeldamine. Tutvumine heegeltehnika loominguliste võimalustega.
Õpitulemused
Õpilane:
1. arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus;
2. otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
3. esitleb või eksponeerib oma tööd;
4. täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd ajaliselt;
5. analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid;
6. kirjeldab keemiliste kiudainete põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
7. võrdleb materjalide valikul nende mõju tervisele;
8. kombineerib oma töös erinevaid materjale;
9. valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist ja otstarbest;
10. arutleb moe muutumise üle;
11. märkab originaalseid ja leidlikke lahendusi esemete ning rõivaste disainis;
12. kavandab isikupäraseid esemeid;
13. tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
14. näeb rahvaste kultuuripärandit kui väärtust;
15. valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja viimistlusvõtteid;
16. võtab lõikelehelt lõikeid, valib õpetaja abiga sobiva tehnoloogia ja õmbleb endale rõivaeseme;
17. koob kirjalist pinda;
18. koob ringselt;
19. leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Kodundus (16 tundi)
Õppesisu
Toit ja toitumine
Makro- ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained toiduainetes. Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toitumisteave meedias –analüüs ja hinnangud.
Toiduallergia ja toidutalumatus. Taimetoitluse ja dieetide mõju organismile. Toitumishäired.
Eestlaste toit läbi aegade. Eri rahvaste toitumistraditsioonid ja toiduvalikut mõjutavad tegurid (asukoht, usk jm). Toiduainete muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu. Mikroorganismid toidus. Toiduainete riknemise põhjused. Hügieeninõuded toiduainete säilitamise korral. Toidu kaudu levivad haigused. Toiduainete säilitamine. Töö organiseerimine
Meeskonna juhtimine. Toiduga seonduvad ametid. Toidu valmistamine
Nüüdisaegsed köögiseadmed, nende kasutamine ja hooldus. Kuumtöötlemise viisid. Maitseained ja roogade maitsestamine.
Supid. Liha jaotustükid ja lihatoidud. Kalaroad. Soojad kastmed. Kuumtöödeldud järelroad.
Etikett
Ideede ja võimaluste leidmine erinevate peolaudade kujundamiseks. Peolaua menüü koostamine. Rõivastus ja käitumine koduses peolauas.
Kodu korrashoid Kodumasinad. Olmekeemia. Puhastusvahendid, nende omadused ja ohutus.
Tarbijakasvatus
Tarbija õigused ja kohustused. Märgistused toodetel. Ostuotsustuste mõjutamine, reklaami mõju. Teadlik ja säästlik majandamine.
Leibkonna eelarve, tulude ja kulude tasakaal. Kokkuhoiuvõimalused ja kulude analüüs.
Kulude planeerimine erijuhtudeks (peod, tähtpäevad jm).
Õpitulemused
Õpilane:
1. teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele ning põhiliste makro- ja mikrotoitainete vajalikkust ja allikaid;
2. analüüsib toiduainete toiteväärtust, hindab nende kvaliteeti, tunneb toidu erinevaid säilitusviise;
3. analüüsib menüü tervislikkust ;
4. teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
5. arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
6. kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid; kalkuleerib toidu maksumust;
7. teab toiduainete kuumtöötlemise viise;
8. tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi;
9. valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
10. koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab ja katab laua;
11. rõivastub ja käitub ürituse iseloomu kohaselt;
12. mõistab lauakommete tähtsust meeldiva suhtluskeskkonna loomisel;
13. tunneb erinevaid kodumasinaid, oskab võrrelda nende erinevaid parameetreid ja käsitseda neid kasutusjuhendi järgi;
14. tunneb põhilisi korrastustöid ja -tehnikaid ning oskab materjali omaduste ja määrdumise järgi leida sobiva puhastusvahendi ning -viisi;
15. tunneb tarbija õigusi ning kohustusi;
16. analüüsib reklaamide mõju ostmisele;
Projektõpe (16 tundi)
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.
Töö lähtuvalt kaasaegse tehnoloogia ja materjalide võimaluste ärakasutamisele. Tikkimisprogramm ja töö tikkimismasinaga.
Õpilane:
1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6. väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
Tehnoloogiaõpetus vahetatud rühmades (8 tundi)
Õppesisu
Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Info-ja kommunikatsioonitehnoloogia. Materjalide ja nende töötlemise teabe hankimine kirjandusest ja internetist. Töömaailm. Toodete disainimine arvutiga. Leiutamine ja uuenduslikkus, probleemsete ülesannete lahendamine. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks. Kodused korrastustööd. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
Õpitulemused
Õpilane:
1. väärtustab tehnoloogia eetilisust ning tarbib ressursse keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult;
2. kasutab ülesannet lahendades ainekirjandust ja teabeallikaid;
3. valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ning töötlemisviise;
4. õpib leidma tehnilise lahenduse kodustele korrastustöödel;
5. teab töömaailma tänapäevaseid toimimise viise;
6. valmistab omanäolisi tooteid, kasutades erinevaid töötlemisvõimalusi;
7. esitleb ja analüüsib tehtud tööd;
8. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.
8. KLASS
1. tunneb rõõmu üksinda ja koos teistega töö tegemisest;
2. arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle;
3. teostab oma loomingulisi ideid, kasutades selleks sobivaid tehnikaid ja materjale;
4. kasutab loovülesannete täitmiseks materjali kogudes nüüdisaegseid teabevahendeid ning ainekirjandust;
5. tunneb ja väärtustab rahvaste kultuuripärandit;
6. analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid;
7. valib tervislikku toitu, koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü ning valmistab erinevaid toite;
8. tuleb toime koduse majapidamisega ning käitub teadliku tarbijana.
Käsitöö (49 tundi)
Õppesisu
Disain ja kavandamine
Tekstiilid rõivastuses ja sisekujunduses. Rõivastus kui ajastu vaimu peegeldaja – sotsiaalsed märksüsteemid.
Moelooming. Komplektide ja kollektsioonide koostamise põhimõtted. Moe, isikupära ja proportsiooni põhimõtete arvestamine kavandades. Sobivate lisandite valik stiili kujundades.
Ideekavand ja selle vormistamine. Ornamentika alused. Kompositsiooni seaduspärasuste arvestamine käsitööeset kavandades. Tekstiileseme kavandamine ja kaunistamisviisid erinevates tekstiilitehnoloogiates.
Rahvakunst
Kultuuridevahelised seosed, erinevused ja sarnasused. Mitmekultuuriline keskkond. Sümbolid ja märgid rahvakunstis.
Kudumine, heegeldamine ja tikkimine eesti rahvakunstis. Rahvarõivad. Eesti etnograafiline ornament tänapäevase rõivastuse ja esemelise keskkonna kujundamisel.
Teiste rahvaste etnograafia inspiratsiooniallikana.
Töö organiseerimine
Käsitöötehnikate ja tekstiilitööstuse areng ning seda mõjutanud tegurid ajaloos. Nüüdisaegsed tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel. Käsitsitöö väärtustamine tarbekunsti osana või isikupärase eneseväljendusena. Õmblemise ja käsitööga seotud elukutsed ning võimalused ettevõtluseks.
Töövahendite ja tehnoloogia valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö planeerimine üksi ja rühmas töötades. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine. Elektriliste töövahenditega töötamine ja nende hooldamine kasutusjuhendi järgi. Iseseisvalt tööjuhendi järgi töötamine.
Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja eksponeerimine.
Näituse kujundamine ning virtuaalkeskkonna kasutamine oma töö eksponeerimiseks.
Materjalid
Tekstiilkiudained. Keemilised kiud. Tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude saamine ning omadused.
Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise võimaluste leidmine.
Tööliigid:
Tikkimine. Tutvumine erinevate tikanditega. Tikand loomingulise väljendusvahendina. Sümbolid ja märgid. Võimaluse korral tikandi kavandamine ja loomine arvutiga.
Õmblemine. Kanga kuumniiske töötlemine. Rõivaeseme õmblemine. Mõõtude võtmine, rõiva suurusnumbri määramine, lõikelehe kasutamine ja lõigete paigutamine riidele. Valitud rõivaeseme õmblemiseks sobivate tehnoloogiliste võtete kasutamine. Eseme õmblemise tehnoloogilise järjekorra määramine. Õmblustöö viimistlemine.
Kudumine. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Erinevate koekirjade kudumine skeemi järgi. Silmuste arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.
Heegeldamine. Tutvumine heegeltehnika loominguliste võimalustega.
Õpitulemused
Õpilane:
1. valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist, otstarbest, lõikest, stiilist ja oma figuurist;
2. arutleb moe muutumise üle;
3. märkab originaalseid ja leidlikke lahendusi esemete ning rõivaste disainis;
4. kavandab isikupäraseid esemeid;
5. tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
6. kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;
7. näeb rahvaste kultuuripärandit kui väärtust;
8. arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus;
9. otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
10. esitleb või eksponeerib oma tööd;
11. täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd ajaliselt;
12. analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid ning teeb valikuid edasisteks õpinguteks ja hobideks;
13. kirjeldab keemiliste kiudainete põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
14. võrdleb materjalide valikul nende mõju tervisele;
15. kombineerib oma töös erinevaid materjale;
16. valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja viimistlusvõtteid;
17. võtab lõikelehelt lõikeid, valib õpetaja abiga sobiva tehnoloogia ja õmbleb endale rõivaeseme;
18. koob kirjalist pinda ning koekirju koeskeemi kasutades;
19. koob ringselt;
20. leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Kodundus (14 tundi)
Õppesisu
Toit ja toitumine
Makro- ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained toiduainetes. Toiduainete toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toitumisteave meedias – analüüs ja hinnangud.
Toiduallergia ja toidutalumatus. Taimetoitluse ja dieetide mõju organismile. Toitumishäired.
Eestlaste toit läbi aegade. Eri rahvaste toitumistraditsioonid ja toiduvalikut mõjutavad tegurid (asukoht, usk jm). Toiduainete muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu. Mikroorganismid toidus. Toiduainete riknemise põhjused. Hügieeninõuded toiduainete säilitamise korral. Toidu kaudu levivad haigused. Toiduainete säilitamine ja konservimine.
Töö organiseerimine
Meeskonna juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest, kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni.
Toiduga seonduvad ametid.
Toidu valmistamine
Nüüdisaegsed köögiseadmed, nende kasutamine ja hooldus. Kuumtöötlemise viisid. Maitseained ja roogade maitsestamine.
Supid. Liha jaotustükid ja lihatoidud. Kalaroad. Soojad kastmed. Kergitusained ja tainatooted.
Vormiroad ja vokitoidud. Kuumtöödeldud järelroad. Rahvustoidud.
Etikett
Koosviibimiste korraldamine. Kutsed ja kingitused. Ideede ja võimaluste leidmine erinevate peolaudade kujundamiseks. Peolaua menüü koostamine.
Rõivastus ja käitumine vastuvõttudel, koduses peolauas, kohvikus ning restoranis.
Kodu korrashoid
Erinevad stiilid sisekujunduses. Toataimede hooldamine. Kodumasinad. Olmekeemia.
Puhastusvahendid, nende omadused ja ohutus. Suurpuhastus.
Tarbijakasvatus
Tarbija õigused ja kohustused. Märgistused toodetel. Ostuotsustuste mõjutamine, reklaami mõju.
Teadlik ja säästlik majandamine.
Leibkonna eelarve, tulude ja kulude tasakaal. Laenud. Kokkuhoiuvõimalused ja kulude analüüs.
Kulude planeerimine erijuhtudeks (peod, tähtpäevad jm).
Õpitulemused
Õpilane:
1. teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele ning põhiliste makro- ja
2. mikrotoitainete vajalikkust ja allikaid;
3. analüüsib toiduainete toiteväärtust, hindab nende kvaliteeti, tunneb toidu erinevaid säilitusviise ning riknemisega seotud riskitegureid;
4. analüüsib menüü tervislikkust ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;
5. teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
6. võrdleb erinevate maade rahvustoite ja teab toitumistavasid mõjutavaid tegureid;
7. arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
8. kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
9. kalkuleerib toidu maksumust;
10. hindab enda huve ja sobivust toiduga seotud elukutseteks või hobideks;
11. teab toiduainete kuumtöötlemise viise;
12. tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi;
13. valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
14. küpsetab tainatooteid ja võrdleb erinevaid kergitusaineid;
15. koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab ja katab laua;
16. kujundab kutse ja leiab loomingulisi võimalusi kingituse pakkimiseks;
17. rõivastub ja käitub ürituse iseloomu kohaselt;
18. mõistab lauakommete tähtsust meeldiva suhtluskeskkonna loomisel;
19. arutleb ja leiab seoseid kodu sisekujunduse ning seal elavate inimeste vahel;
20. tunneb erinevaid kodumasinaid, oskab võrrelda nende erinevaid parameetreid ja käsitseda neid kasutusjuhendi järgi;
21. tunneb põhilisi korrastustöid ja -tehnikaid ning oskab materjali omaduste ja määrdumise järgi leida sobiva puhastusvahendi ning -viisi;
22. teab puhastusainete pH-taseme ja otstarbe seoseid;
23. tunneb tarbija õigusi ning kohustusi;
24. analüüsib reklaamide mõju ostmisele;
25. oskab koostada leibkonna eelarvet;
26. planeerib majanduskulusid eelarve järgi.
Projektõpe (16 tundi)
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.(5.3)
Õpitulemused
Õpilane:
1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6. väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
Tehnoloogiaõpetus vahetatud rühmades (8 tundi)
Õppesisu
Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
Materjalide ja nende töötlemise teabe hankimine kirjandusest ja internetist. Töömaailm.
Leiutamine ja uuenduslikkus, probleemsete ülesannete lahendamine. Võimaluse korral toodete disainimine arvutiga. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks.
Kodused korrastus- ja remonditööd. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
Õpitulemused
Õpilane:
1. väärtustab tehnoloogia eetilisust ning tarbib ressursse keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult;
2. kasutab ülesannet lahendades ainekirjandust ja teabeallikaid;
3. valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ning töötlemisviise;
4. õpib leidma tehnilise lahenduse kodustele korrastus- ja remonditöödele;
5. teab töömaailma tänapäevaseid toimimise viise;
6. valmistab omanäolisi tooteid, kasutades erinevaid töötlemisvõimalusi;
7. esitleb ja analüüsib tehtud tööd;
8. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.
9. KLASS
9. klassi õpilane:
1. tunneb rõõmu üksinda ja koos teistega töö tegemisest;
2. arutleb moe, töö ja tehnoloogia muutumise üle;
3. valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist, otstarbest, lõikest, stiilist ja enda figuurist;
4. kavandab isikupäraseid esemeid;
5. tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
6. teostab oma loomingulisi ideid, kasutades selleks sobivaid tehnikaid ja materjale;
7. kasutab loovülesannete täitmiseks materjali kogudes nüüdisaegseid teabevahendeid ning ainekirjandust;
8. tunneb ja väärtustab rahvaste kultuuripärandit;
9. analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid;
10. valib tervislikku toitu, koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü ning valmistab
11. erinevaid toite;
12. tuleb toime koduse majapidamisega ning käitub teadliku tarbijana.
Käsitöö (17 tundi)
Õppesisu
Disain ja kavandamine
Tekstiilid rõivastuses ja sisekujunduses. Rõivastus kui ajastu vaimu peegeldaja – sotsiaalsed märksüsteemid.
Moelooming. Komplektide ja kollektsioonide koostamise põhimõtted. Moe, isikupära ja proportsiooni põhimõtete arvestamine kavandades. Sobivate lisandite valik stiili kujundades.
Ideekavand ja selle vormistamine. Ornamentika alused. Kompositsiooni seaduspärasuste arvestamine käsitööeset kavandades. Tekstiileseme kavandamine ja kaunistamisviisid erinevates tekstiilitehnoloogiates.
Rahvakunst
Kultuuridevahelised seosed, erinevused ja sarnasused. Mitmekultuuriline keskkond. Sümbolid ja märgid rahvakunstis.
Kudumine, heegeldamine ja tikkimine eesti rahvakunstis. Rahvarõivad. Eesti etnograafiline ornament tänapäevase rõivastuse ja esemelise keskkonna kujundamisel.
Teiste rahvaste etnograafia inspiratsiooniallikana.
Töö organiseerimine
Käsitöötehnikate ja tekstiilitööstuse areng ning seda mõjutanud tegurid ajaloos. Nüüdisaegsed
tehnoloogilised võimalused ning uudsed võtted rõivaste ja tarbeesemete valmistamisel. Käsitsitöö väärtustamine tarbekunsti osana või isikupärase eneseväljendusena. Õmblemise ja käsitööga seotud elukutsed ning võimalused ettevõtluseks.
Töövahendite ja tehnoloogia valik sõltuvalt materjalist ja valmistatavast esemest. Töö
planeerimine üksi ja rühmas töötades. Vajaliku teabe hankimine tänapäeva teabelevist, selle analüüs ja kasutamine. Elektriliste töövahenditega töötamine ja nende hooldamine kasutusjuhendi järgi. Iseseisvalt tööjuhendi järgi töötamine.
Oma töö ja selle tulemuse analüüsimine ning hindamine. Töö esitlemine ja eksponeerimine.
Näituse kujundamine ning virtuaalkeskkonna kasutamine oma töö eksponeerimiseks.
Materjalid
Tekstiilkiudained. Keemilised kiud. Tehiskiudude ja sünteetiliste kiudude saamine ning omadused.
Tänapäeva käsitöömaterjalid. Mitmesuguste materjalide kooskasutamise võimaluste leidmine.
Tööliigid:
Võimaluse korral tikandi kavandamine ja loomine arvutiga.
Õmblemine. Kanga kuumniiske töötlemine. Rõivaeseme õmblemine. Mõõtude võtmine, rõiva suurusnumbri määramine, lõikelehe kasutamine ja lõigete paigutamine riidele. Valitud rõivaeseme õmblemiseks sobivate tehnoloogiliste võtete kasutamine. Eseme õmblemise tehnoloogilise järjekorra määramine. Õmblustöö viimistlemine.
Kudumine. Silmuste kahandamine ja kasvatamine. Ringselt kudumine. Kirjamine. Erinevate
koekirjade kudumine skeemi järgi. Silmuste arvestamine, eseme kudumine ja viimistlemine.
Heegeldamine. Tutvumine heegeltehnika loominguliste võimalustega.
Õpitulemused
Õpilane:
1. valib sobivaid rõivaid, lähtudes nende materjalist, otstarbest, lõikest, stiilist ja oma figuurist;
2. arutleb moe muutumise üle;
3. märkab originaalseid ja leidlikke lahendusi esemete ning rõivaste disainis;
4. kavandab isikupäraseid esemeid;
5. tunneb peamisi eesti rahvuslikke käsitöötavasid;
6. kasutab inspiratsiooniallikana etnograafilisi esemeid;
7. näeb rahvaste kultuuripärandit kui väärtust;
8. arutleb töö ja tehnoloogia muutumise üle ühiskonna arengus;
9. otsib ülesandeid täites abi nüüdisaegsest teabelevist;
10. esitleb või eksponeerib oma tööd;
11. täidab iseseisvalt ja koos teistega endale võetud ülesandeid ning planeerib tööd ajaliselt;
12. analüüsib enda loomingulisi ja tehnoloogiaalaseid võimeid ning teeb valikuid edasisteks õpinguteks ja hobideks;
13. kirjeldab keemiliste kiudainete põhiomadusi, kasutamist ja hooldamist;
14. võrdleb materjalide valikul nende mõju tervisele;
15. kombineerib oma töös erinevaid materjale;
16. valib tööeseme valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid, tehnikaid ja viimistlusvõtteid;
17. võtab lõikelehelt lõikeid, valib õpetaja abiga sobiva tehnoloogia ja õmbleb endale rõivaeseme;
18. koob kirjalist pinda ning koekirju koeskeemi kasutades;
19. koob ringselt;
20. leiab loovaid võimalusi kasutada õpitud käsitöötehnikaid.
Kodundus (14 tundi)
Õppesisu
Toit ja toitumine
Makro- ja mikrotoitained, nende vajalikkus ning allikad. Lisaained toiduainetes. Toiduainete
toitainelise koostise hinnang. Mitmekülgse ja tasakaalustatud päevamenüü koostamine lähtuvalt toitumissoovitustest. Internetipõhised tervisliku toitumise keskkonnad. Toitumisteave meedias – analüüs ja hinnangud.
Toiduallergia ja toidutalumatus. Taimetoitluse ja dieetide mõju organismile. Toitumishäired.
Eestlaste toit läbi aegade. Eri rahvaste toitumistraditsioonid ja toiduvalikut mõjutavad tegurid
(asukoht, usk jm). Toiduainete muutused kuumtöötlemisel, toitainete kadu. Mikroorganismid
toidus. Toiduainete riknemise põhjused. Hügieeninõuded toiduainete säilitamise korral. Toidu
kaudu levivad haigused. Toiduainete säilitamine ja konservimine.
Töö organiseerimine
Meeskonna juhtimine. Suurema projekti korraldamine alates menüü koostamisest, kalkulatsioonist ja praktilise töö organiseerimisest kuni tulemuse analüüsimiseni.
Toiduga seonduvad ametid.
Toidu valmistamine
Nüüdisaegsed köögiseadmed, nende kasutamine ja hooldus. Kuumtöötlemise viisid. Maitseained ja roogade maitsestamine.
Supid. Liha jaotustükid ja lihatoidud. Kalaroad. Soojad kastmed. Kergitusained ja tainatooted.
Vormiroad ja vokitoidud. Kuumtöödeldud järelroad. Rahvustoidud.
Etikett
Koosviibimiste korraldamine. Kutsed ja kingitused. Ideede ja võimaluste leidmine erinevate peolaudade kujundamiseks. Peolaua menüü koostamine.
Rõivastus ja käitumine vastuvõttudel, koduses peolauas, kohvikus ning restoranis.
Kodu korrashoid
Erinevad stiilid sisekujunduses. Toataimede hooldamine. Kodumasinad. Olmekeemia.
Puhastusvahendid, nende omadused ja ohutus. Suurpuhastus.
Tarbijakasvatus
Tarbija õigused ja kohustused. Märgistused toodetel. Ostuotsustuste mõjutamine, reklaami mõju.
Teadlik ja säästlik majandamine.
Leibkonna eelarve, tulude ja kulude tasakaal. Laenud. Kokkuhoiuvõimalused ja kulude analüüs.
Kulude planeerimine erijuhtudeks (peod, tähtpäevad jm).
Õpitulemused
Õpilane:
1. teab mitmekülgse toiduvaliku tähtsust oma tervisele ning põhiliste makro- ja mikrotoitainete vajalikkust ja allikaid;
2. analüüsib toiduainete toiteväärtust, hindab nende kvaliteeti, tunneb toidu erinevaid säilitusviise ning riknemisega seotud riskitegureid;
3. analüüsib menüü tervislikkust ning koostab tasakaalustatud ja mitmekülgse menüü;
4. teab toidu valmistamisel toimuvaid muutusi ning oskab neid teadmisi rakendada;
5. võrdleb erinevate maade rahvustoite ja teab toitumistavasid mõjutavaid tegureid;
6. arvestab rühmaülesandeid täites kaasõpilaste arvamusi ja hinnanguid;
7. kasutab menüüd koostades ainekirjandust ja teabeallikaid;
8. kalkuleerib toidu, hindab enda huve ja sobivust toiduga seotud elukutseteks või hobideks;
9. teab toiduainete kuumtöötlemise viise;
10. tunneb peamisi maitseaineid ja roogade maitsestamise võimalusi;
11. valmistab retsepti kasutades erinevaid kuumi ja külmi roogi;
12. küpsetab tainatooteid ja võrdleb erinevaid kergitusaineid;
13. koostab lähtuvalt ürituse sisust menüü ning kujundab ja katab laua;
14. kujundab kutse ja leiab loomingulisi võimalusi kingituse pakkimiseks;
15. rõivastub ja käitub ürituse iseloomu kohaselt;
16. mõistab lauakommete tähtsust meeldiva suhtluskeskkonna loomisel;
17. arutleb ja leiab seoseid kodu sisekujunduse ning seal elavate inimeste vahel;
18. tunneb erinevaid kodumasinaid, oskab võrrelda nende erinevaid parameetreid ja käsitseda neid kasutusjuhendi järgi;
19. tunneb põhilisi korrastustöid ja -tehnikaid ning oskab materjali omaduste ja määrdumise järgi leida sobiva puhastusvahendi ning -viisi;
20. teab puhastusainete pH-taseme ja otstarbe seoseid;
21. tunneb tarbija õigusi ning kohustusi;
22. analüüsib reklaamide mõju ostmisele;
23. oskab koostada leibkonna eelarvet;
24. planeerib majanduskulusid eelarve järgi.
Projektõpe (16 tundi)
Õpilased saavad valida kahe või enama korraga toimuva valikteema või aineprojekti vahel.
Valikteemad ja projektid võivad olla nii tehnoloogiaõpetuse, käsitöö kui ka kodunduse
valdkonnast. Projektitöid võib lõimida omavahel, teiste õppeainete ja klassidevaheliste
projektidega ning ülekooliste ja pikemaajaliste koolidevaheliste üritustega. Projektitööd valitakse, pidades silmas kohalikke traditsioone, uudseid ja tavapäraseid töötlemisviise ning teatud teema süvitsi käsitlemise huvi. Projektitöö valdkond moodustab iseseisva terviku, mille puhul ei eeldata õpilastelt teemaga seonduvaid varasemaid oskusi ega teadmisi.
Õpitulemused
Õpilane:
1. teadvustab end rühmatöö, projektitöö ja teiste ühistöös toimuvate tegevuste liikmena;
2. osaleb aktiivselt erinevates koostöö- ja suhtlusvormides;
3. leiab iseseisvalt ja/või koostöös teistega ülesannetele ning probleemidele lahendeid;
4. suhtub kaaslastesse heatahtlikult ja arvestab teiste tööalaseid arvamusi;
5. kujundab, esitleb ja põhjendab oma arvamust;
6. väärtustab töö tegemist ning analüüsib töö kulgu.
Tehnoloogiaõpetus vahetatud rühmadena(8 tundi)
Õppesisu
Tehnoloogia analüüsimine: positiivsed ja negatiivsed mõjud. Eetilised tõekspidamised tehnoloogia rakendamisel. Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia.
Materjalide ja nende töötlemise teabe hankimine kirjandusest ja internetist. Töömaailm.
Leiutamine ja uuenduslikkus, probleemsete ülesannete lahendamine. Võimaluse korral toodete disainimine arvutiga. Käsi- ja elektrilised tööriistad. Nüüdisaegsed võimalused materjalide töötlemisel ja detailide ühendamisel tooteks.
Kodused korrastus- ja remonditööd. Tervisekaitse- ja tööohutusnõuded töötlemises, ohutud töövõtted.
Õpitulemused
Õpilane:
1. väärtustab tehnoloogia eetilisust ning tarbib ressursse keskkonda säästvalt ja jätkusuutlikult;
2. kasutab ülesannet lahendades ainekirjandust ja teabeallikaid;
3. valib toote valmistamiseks sobivaid materjale, töövahendeid ning töötlemisviise;
4. õpib leidma tehnilise lahenduse kodustele korrastus- ja remonditöödele;
5. teab töömaailma tänapäevaseid toimimise viise;
6. valmistab omanäolisi tooteid, kasutades erinevaid töötlemisvõimalusi;
7. esitleb ja analüüsib tehtud tööd;
8. teadvustab ning järgib tervisekaitse- ja tööohutusnõudeid.