Õpilased teavad, et minuga saab alati rääkida, minult saab abi ning nõu küsida ja ka vajadusel leian ma alati aega korralisteks või erakorralisteks konsultatsioonideks. On õpilasi, ked Füüsika huvitab ja kes ise tulevad lisaülesandeid küsima ja muidugi on ka neid, kes ilmuvad konsultatsiooni, kui on vaja kasinat hinnet parandada. Siinkohal on kõikidel lastel võrdselt võimalus teenida lisahinnet, hindan pinitsatiivi ja kaastööd motiveerides õpilasi positiivse hindega ning ei häbene oma eksimusi andes õpilasele, kes mind õigesti parandas ka vastav positiivne hinne.

Katsed, laboratoorsed tööd, välasõpe ja videod on teinekord kordades efektiivsemad kui loengud, sest siis saab õpilane seostada mõne füüsikalise protsessi, terminid või valemid otseselt meid ümbritseva maailmaga. Mida keerulisem on õppematerjal, seda rohkem püüan ma tuua näiteid asjade, protsesside või süsteemidega elust enesest.

Näiteks hõõrdejõu puhul palun õpilastel erineva raskuse ja kujuga objekte liigutada, et siis jõudude vahekordadest arusaam luua ning siis palun seletada, miks seisev auto ei "liigu" ja teda on suhteliselt raske liigutada, aga juba vähestel pööretel hakab ta ise liikuma. Õuesõppel vaatleme looduses toimuvaid füüsikalisi protsesse (näiteks puuokste liikumine tuules või valguse peegeldust erinevatelt pindadelt) või viime läbi katseid, kus õpilased peavad kautsete meetoditega mõõtmiseid läbi viima. Sellised ülesanded lihtsustavad arusaamist ja avavad vaateringi. vastan meeleldi õpilaste küsimustele maailmaruumi naturaarsete füüsikaliste protsesside kohta ja loomulikult parimad saavad ka hinnatud.

Poonuste süsteemi mul ei ole. Kõik lapsed on minu jaoks võrdsed ja seetõttu annan võimaluse neil ise aktiivsust ülesse näidata. Nii võib ka laisk õpilane (talle endalegi ootamatult) hea hinde saada, mis motiveerib teda konkurentsis olema. Sellist olukorda, kus osad õpilased mõtleksid, et las targemad saavad poonuseid, mul ei teki,.

Üldiselt loon huvi ja tähelepanuga käsikäes õpilastes endis soovi rohkem teada saada ja kui need teadmised annavad ka hea hinde, siis hindavad nad ka ise end kõrgemalt ja kasimat hinnet enam saada ei taha.

Juhin alati tähelepanu, et klass peab olema kui üks tervik ja halvemateks ning paremateks õpilasteks jagamise puudumisel näen, et klassisisesed suhted paranevad ja sellega paraneb ka õpitahe ning motivatsioon.

Kõik see kokku viib turvatundeni ja õpilased teavad, et võivad üksteises ning õpetajas kindlad olla (ükskõik milline mure siis neid ka ei kurnaks).