Õpivara valimine, kohandamine ja/või koostamine

Õpetajad kurdavad segeli, et õpevara valimine on väga keeruline. Minul on küll tekkinud küsimusi selles osas, kuid õnneks doktoritöö tegemisel õppisin ise vähemalt sadakond õpivara kasutama. See on andnud mulle teadmised, mis võimaldavad mul ka õpivara valimist ja kasutamist õpilastele edasi anda.

Alati tuleb koostada tegevuskava ja võimalike õpivarade kasutuselevõtu plaan.

Isegi kui tegemist on mingi raamatu sisu õppimisega. Tervet raamatut pähe õppida suudab vast ainult paarkond inimest maailmas. Õpetaja peab sellega arvestama ja andma vaid õpilasele võimetekohast materjali. Õpetaja peab ise läbi mõtlema, kuidas õpilan suudab raamatu sisu läbi töödata ja millist infot sealt talletada. See kava tuleb esitada õpilasele ja selgitada kuidas seda täita. Kui õpetaja on veendunud, et õpilane on ülesandest aru saanud, võib õpilasel iseseisvalt lugemistööd alustada.

Kasulik töövahend on siin ka "diagonaalis" lugemise oskus. Oma õpingute käigus pidin tihtipeale piiratud ajavahemikus tohutu hulga materjali läbi töötama. Õnneks minu keskooli ajaloo õpeta, M. Margents, õpetas meile kiirlugemist. Silmad registreerivad üldpildi korraga (kõik valguspeegeldused meie ees olevalt raamatult tulevad korraga silma) ja meie mõistus "Mina" siis annab aju nägemiskeskusele sifnaali, et palun täpsustada konkreetselt sõnu. Lugemine on ju ka õpitud tegevus, kus AJU õpib lugema. Diagonaallugemisel tuleb AJU-le nada käsk keskenduda esmalt ainult konkreetsetele võtmesõnadele (eeldusel, et MINA eelnevalt teab neid sõnu). Nüüd selekteerb aju üldpildis need sõnad välja ka mõistus loeb läbi vaid nende sõnadega seotud tekti (nii enne seda sõna kui selle järel), mõtestab selle ära ja koostab sellest vastava arusaama ja järelduse. Selleks tuleb samuti oma tegevusi algul planeerida ja kavandada,. Ajule tuleb anda juhised, kuidas seda muudatust nüüd läbi viia. Selleks tuleb enne lugemist silmad kinni panna ja oma järgnevat tegevust nn "kujustada" - ette kujutada. kujustamine on üldse hea tööriist iga suurema süsteemi või karbist välja nägemiseks. Algul on see raske, sest aju pole harjunud sedamoodi ülesandele lähenema. Õppisime ju teistmoodi algul lugema. Nppd võtab ajul aega, et seosed ümberkorraldada ja signaalid teist teem pidi ümber suunata. Vanusega on muidugi üha raskem ja raskem kinnitatud info liikumisteed muuta. Koolieas on see siiski üsna kergelt õpitav ja efektiivne töövahend. Seetõttu õpetan seda ka oma õpilastele.

Õpiku kasutamisel peab õptaja samuti andma õpilastele ette märksõnad ja tähtsuskohad. praegu on paljudes õpikutes juba paksu kirjaga need sõnad välja toodud ja õpilane juba tahtmatult äratab sellele tähelebanu (aju märkab, et osa tektis erineb üldpildist). Valemite tähtsustamine annab õpilastel läbi kuulmiskeskuse märku, et see on vajalik teave ja suunab silmad seda kontrollima. Oskuslik signaalide edastamine toetab õppimist ja kordamine kinnitab info tähtsust. Aju reageerib sellele ja loob vastavate neuronite vahel tugevamad sidemed.

Õppefilmide vaatamisel töötavad kaks sensorit - silmad ja kõrvad. Nüüd tuleb kuulata võtmesõnu ja seostada see videopildiga. Aju jaoks on see lihtsam ülesanne kui lugemine, sest info tuleb kahest kohast. Eeldusel, et õpilane on varem teemast teadlik, hakkavad kuulmiskeskus ja nägemiskeskus omavahel koostööd tegema ning annavad juba adekvaatse info MINA-le. Kas ja kuidas nüüd MINA saadud infot kasutab oleneb tema teadmistest ja mälus olevast raamatukogust. Õppefilmide vaatamisel tuleb ikagi keskenduda ja tähelepanu segavatest tegevustest või häirivatest asjaoludest eemale hoida.

Õpetaja peab jälgima, et klassiruumis oleks vastav õhkond ja tingimused õppefilmi vaatamiseks ja jälgima, et õpilastel tähelepanu filmile keskenduks. Jällegi kordamine on tarkuse ema ja õpetaja peab tähtsamad momendid suuliselt üle kordama.

Ühe osana õppetööst on ka õpilasettekannete esitamine. Kuigi juhised on kõikidele ette antud ja alati kättesaadavad, teevad õpilased ikka ja jälle vigu, mis tuleneb valest või lohakast ettevalmistustööst.

Hea näide on siin minu enda 3-e minuti loeng:

Näide lühiesitlusest: TalTech ettekande esitluskonkurss - 3 min loeng

Martin Jürise - Kaitseotstarbeliste objektide signatuuride kirjeldamine

Üks asi on kaitsea oma teadustööd või uuringut komisjoni ees ja hoopis teine asi teha seda konkursil. Kaitsesin oma doktoritööd 4 tundi 47 minutit ja seal oli aega süvitsi minna. 3-e minuti loengus pidin kogu oma uurimustöö sinna kokku suruma ja siinjuures jälgima, et sisu, mõte ja tähtsus ära ei kaoks. Slaidide tegemine on ju lihtne, aga jutt sinna juurde kirjutada oli äärmiselt keeruline. Esimese katsega läks mul aega 15 minutit. Surusin veel teema kokk ja sain 9 minutit. Lõppkokkuvõttes viskasin tekstist välja juba kõik sidesõnad ja koostasin võimalusel lihtlauseid. Tulemus ikka 5 minutit, kui midagi muud välja visata siis kadus sisu või mõte või tähtsuskohad ära. Ainus abi oli selles, et ma teadsin oma teemat läbi ja lõhki ning teatsin millest räägin.

Tunnistan, et see oli minu jaoks keeruline ülesanne tol korral (jalad lausa värisesid). Tuli välja nagu tuli ja tulemuseks 3 koht ja eriauhind.

Nüüd tagantjärgi mõeldes oli see väga efektiivne õppetund, millest lõikan kasu siiani. Oskus tähtis info edasi anda võimalikult kiirelt, täpselt ja mõtestatust kaotamata on omaette kunst.

On suur tõenäosus, et enamusel Gümnaasiumi lõpetanutest läheb kunagi sellist oskust mingil tähtsal hetkel vaja. Seetõttu on hea, et nad varakult selle kunsti ära õpivad.

Esitluse ettevalmistamist tuleb tõsiselt võtta ja enne mittu korda läbi teha. Sorav ettekanne näitab, et õpilane teab esitluse sisu ja on teema omale hästi selgeks teinud.

Õpetaja ülesanne on siin anda korrektsed juhised ülesande täideviimiseks ja äratama tähelepanu võimalikele vigadele ning kitsaskohtadele.

Konspekti koostamisel tuleb samuti järgida plaani ja veenduda, et info oleks piisav ja asjakohane. Tekst peab olema seotud ja just selle taseme õpilase ajule vastuvõetav. Konspekte peab pidevalt ajakohastama ja vastavalt õpilaste tasemel kohandama.

Ka õpilased peaksid tegema enne konpekteerimist tegema lühikava ja selle järgi konpekti koostama hakkama (õpetaja juhendamisel).

Plannide koostamine ja kava tegemine aitab ajul paremini seoseid teha ja seeläbi just vajalik info ajju salvestada. Plaanide tegemise oskus töötab ajus välja nn "intuitsiooni".

paljud inimesed räägivad kogemusest mingit juhtumit ette tunnetada. See pole muud midagi kui aju suurepärane töö. Järelikul aju suutis läbi sensorite tulevast infomürast tähelepanuväärse info vällaselekteerida, läbi töödata ja tulevaste sündmuste tegevuskavav MINA-le edasi anda enne kui sündmus toimus. Müts maha selliste inimeste ees!

Optika õppevieod

Kujutised videod

https://www.youtube.com/watch?v=VKJZE3Hj8WA&amp;feature=youtu.be…
https://www.youtube.com/watch?v=c-n6e7rMCpw
https://www.youtube.com/watch?v=wnXkxLbRp_U
https://www.youtube.com/watch?v=oDchYmRDkOk
https://www.youtube.com/watch?v=NBlQ1rSu4K8
https://www.youtube.com/watch?v=jPmHZ05g2_I
https://www.youtube.com/watch?v=pk8dh5OhjtA
https://www.youtube.com/watch?v=ioi7JffQngA
https://www.youtube.com/watch?v=kNdN1mkIhns
https://www.youtube.com/watch?v=Y0W0o-PI23A