Kordamine on tarkuse ema!

Kordamine on tarkuse ema! 

Allolevad sümbolid ja tähised on ainult näide ainult vähesest osast sellest, mida õpilane peab peast teadma'. Kui seda läbi mitte korrata, siis ülesannete edukas lahendamine on küsitav. 

Võõrkeeli õppides pole samuti suuremat kasu kui grammatika oled endale selgeks teinud, aga sünu pähe pole õppinud. Ajul lihtsalt puudub piisav info lausete koostamiseks.

Nii ka Füüsikas v - kui sümbolid ja tähised pole pähe õpitud, siis arvutamisoskusest pole kasu.

Õpetaja koos lastevanematega peab siin leidma õige lähenemise, et õpilased päheõppimisega tegeleksid. kasutan selleks nii mänge, ülesandeid kui vastavalt koostatud konspejte. peamine on õpilastele teadvustada, et see on tähtsam kui telefonis TikTok-i vaadata või mänge mängida. 

NB! Siinjuures põhirõhk langem lastevanematel ja seetõttu iga uue teema puhul äratan ka nende tähelepanu päheõppimist vajavate materjalide vajadusele.

martinjurise | Quizlet 

TÄHISED

A – Töö (mehaaniline-, hõõrdejõu-, elektrivoolu-,  raskusjõu-, elastsusjõu- jne)

a – kiirendus 

B – magnetinduktsioon

b - laius

β - peegeldumisnurk

C – mahtuvus 

Näiteks: elektrimahtuvus, soojusmahtuvus Cp

c - erisoojus

d – diameeter, kaugus, vahemaa

Näiteks: d – elektroodide vahekaugus

E – energia (ka W on energia - Keha või mateeria liikumise üldine mõõt)

E – elektrivälja tugevus

E – energia hulk

E – salvestatav energia

e – elektron, elementaarlaeng e. Elementaarlaengu arvuline väärtus

ε – kondensaatori plaatide vahelise keskkonna dielektriline läbivus

ε – elektromotoorjõud

Dielektriline läbitus näitab, mitu korda on elektrilaengute süsteemi elektriväli selles aines nõrgem kui vaakumis. 

F – jõud 

Fe – elektrijõud ja ka elastsusjõud

Fh – hõõrdejõud

Fl –lükkejõud

Fr  – raskusjõud

F12 on jõud, millega esimene keha mõjutab teist

JNE.

f – sagedus 

F, f - fookuskaugus

G – Juhtivus

G – gravitatsiooni konstant

g – raskusjõu tegur

h – kõrgus

H, h – tund (ing. hour)

I – elektrivool, voolutugevus

i – induktsioon

Elektromagnetiline induktsioon, elektrivoolu tekkimine juhis, kui seda läbiv magnetväli muutub

k – hõõrdetegur

k – Coulumbi konstant e. elektrikonstant

Tegur k võrdub arvuliselt jõuga, mis mõjub vaakumis kahe teineteisest 1 m kaugusel paikneva punktlaengu 1 C vahel. See jõud on

L, Lv – heledus 

L – impulsimoment, liikumishulga moment, pöördeimpulss

l – pikkus, laius, kaugus

l – vaadeldava juhtmeosa pikkus

M, m – mass (mitte segi ajada kaaluga)

M – jõumoment 

N – võimsus (ka P on võimsus, voolamise võimsus)

N – elektrivoolu võimsus, mõõdetuna vattides (1W)

n – pöörlemissagedus, pöörlemiskiirus

n – ainehulk

n – osakeste arv

n – lõplik kogus/hulk

n – viimane arvuline loend

P – võimsus

p – rõhk

p – impulss, liikumishulk

p – helirõhk 

P – dielektriline polarisatsioon

Omavahel seotud elektrilaengud molekulis nihkuvad välise elektrivälja mõjul

R – takistus (ing. Resistance)

R – vooluallika välistakistus

r – vooluallika sisetakistus

R, r – raadius

ρ (roo) – energia massiühiku kohta

ρ (roo) – juhi eritakistus

ρ (roo) – tihedus

S – pindala

S - juhi ristlõike pindala

S – voolutihedus

S – intensiivsus

s – teepikkus 

S – entroopia

Kirjeldab termodünaamilise süsteemi võimalike juhuslike ümberpaigutuste arvu

T, t – temperatuur

T, t – aeg (ing time)

T – periood

τ (tau) – ajakonstant

τ (tau) – nihkepinge, tangentsiaalpinge

Piki lõikepinda mõjuva mehaanilise pinge komponent

U –pinge (võib olla ka V – voltage)

U – pinge juhi otstel

U – siseenergia

U – soojusläbikandetegur

V, v – kiirus

V – ruumala 

Vm – molaarruumala

 Λ, λ (lambda) – lainepikkus

λ (lambda) – soojusjuhtivus 

Q , q – elektrilaeng                                    kulonit (C)

Q – soojushulk

Qv Q – valgussagedus

q - soojusvoog (soojusvoolu tihedus)

Ω (oomega) – ruuminurk

ω (oomega) – ringsagedus. Perioodiliselt võnkuva süsteemi võngete arv 2π sekundi jooksul

ω (oomega) – nurkkiirus

φ (fii) – magnetvoog 

φ (fii) φv – valgusvoog

ɳ (eeta) –  magnetiline kasutegur

ɳ (eeta) –  viskkoosus

ɳ (eeta) – kasutegur

μ (müü) – magnetiline läbivus

μ (müü) – hõõrdetegur

σ (sigma) – normaalpinge 

Ühikud

A – amper (pinge U ühik)

a – aasta 

Kalendris on 365 (liigaastal 366) päeva, 52 nädalat, pluss üks päev (liigaastal kaks päeva) või 12 kuud ehk 31 557 600 sekundiga.

b – baar/bar (1 bar = 10a5 Pa = 0,1 Mpa) 1 baar on võrdne 100 000 paskaliga.

°C – Celsius t [°C] = T [K] − 273,15 = 273,16 К (0,01 °C).

C – kulon (1 C = 1 s·A)

dl – detsiliiter (1 liiter = 10 dl = 1000 ml)

dm – detsimeeter (1 dm = 0,1 m = 10 cm)

dpt – dioptria on läätse optilise tugevuse mõõtühik

°F – Fahrenheit

F - farad on elektrimahtuvuse mõõtühik 

Gs – gauss on magnetilise induktsiooni mõõtühik

Hz – herts on perioodilise protsessi sageduse mõõtühik

1 herts on niisugune sagedus, mille korral 1 sekundi jooksul toimub üks perioodilise protsessi tsükkel: 1Hz = 1

Nöidis Soojusõpetuse ülesannetest

Nimi………………………………………………… Klass…………………………

Ülesanne 1.

Kui palju energiat kulub ühe liitri vee temperatuuri muutmiseks 20∘C-lt 100∘C-ni?

Ülesanne 2.

Kui palju energiat eraldub, kui kaks liitrit  100-kraadist vett jahtub 20 kraadini?

Ülesanne 3.

Millise temperatuuriga vesi saadakse, kui omavahel segatakse 0,4liitrit 20∘C vett ning 0,6liitrit 80∘C vett?

Ülesanne 4.

Toa kütmiseks on vaja igas tunnis 14MJ energiat. Toa radiaatorist läbi voolates jahtub vesi 60∘C-st 55∘C-ni. Kui palju vett peab radiaatorist ühe päeva jooksul läbi voolama?

Ülesanne 5.

Kui palju soojeneb 100-grammine kummist pall (erisoojusega c=1400Jkg⋅∘C), mis kukub 4 meetri kõrguselt lauale ning põrkab 230cm kõrgusele tagasi? Eeldada, et pall saab 90% soojushulgast, mis põrkel vabaneb.

Ülesanne 6.

Kohvikannu võimsus on 1200W. Kui kaua aega kulub sellega ühe liitri 21∘C vee keema ajamiseks? Proovi järele!

Ülesanne 7.

Paku välja katseid, kus saaks kontrollida valemi Q=cmΔt kehtivust.