Mõtteid kaasava hariduse raportist
Käesolevas kirjatükis teen lühiülevaate Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhususe uuringu lõppraporti 2. peatükist, kus antakse ülevaade kaasava hariduskorralduse peamistest põhimõtetest ja rakendamisest Euroopas. Peatüki põhjal koostasin mind kõnetanud mõistetest alloleva sõnapilve (vt Joonis).
Käesolevas kirjatükis teen lühiülevaate Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhususe uuringu lõppraporti 2. peatükist, kus antakse ülevaade kaasava hariduskorralduse peamistest põhimõtetest ja rakendamisest Euroopas. Peatüki põhjal koostasin mind kõnetanud mõistetest alloleva sõnapilve (vt Joonis).
Joonis. Kõnetavad mõisted.
Käesoleva uuringuga ei olnud ma varasemalt tuttav ning valisin lugemiseks HEV õppijaid puudutava Euroopa hariduskorralduse, kuna see oli lühem.
Käesoleva uuringuga ei olnud ma varasemalt tuttav ning valisin lugemiseks HEV õppijaid puudutava Euroopa hariduskorralduse, kuna see oli lühem.
Ok, nali!
Ok, nali!
Tegelik põhjus oli ikkagi see, et soovisin saada suuremat pilti Euroopas toimuvast. Vapustavaid üllatusi loetu minus ei tekitanud, pigem nördimust, et elades 21. sajandis, jätkub ideaalinimese otsing endiselt täie tõsidusega nagu kunagi nõiajaht. Selleks viiakse läbi mahukaid uuringuid, fookusgruppide küsitlusi ning kes-teab-mis-kõik mõõtmisi. Läbi aegade on sellist teguviisi peetud inimkonnas eetiliseks konfliktiks ja tõsisemaid juhtumeid kuritööks. Leian, et ka antud uuring ei erine oluliselt, kuigi ilusam pealkiri, ümbersõnastatud näiliselt heasoovlikud eesmärgid, aga kõik jätkub sisuliselt endiselt.
Tegelik põhjus oli ikkagi see, et soovisin saada suuremat pilti Euroopas toimuvast. Vapustavaid üllatusi loetu minus ei tekitanud, pigem nördimust, et elades 21. sajandis, jätkub ideaalinimese otsing endiselt täie tõsidusega nagu kunagi nõiajaht. Selleks viiakse läbi mahukaid uuringuid, fookusgruppide küsitlusi ning kes-teab-mis-kõik mõõtmisi. Läbi aegade on sellist teguviisi peetud inimkonnas eetiliseks konfliktiks ja tõsisemaid juhtumeid kuritööks. Leian, et ka antud uuring ei erine oluliselt, kuigi ilusam pealkiri, ümbersõnastatud näiliselt heasoovlikud eesmärgid, aga kõik jätkub sisuliselt endiselt.
Mõistan selle täielikult hukka ja palun hinges inimestelt vabandust, et nende ühiskonda sobimine/mittesobimine põhjustab arutelusid! Mulle on ülikoolis juba mitu aastat õpetatud, et enne tuleb määratleda ja ära defineerida nähtus, mida soovime uurida. Tänaseks teame, et "erivajadusele" või "HEV"ile ei ole ühest definitsiooni ning seda mõistetakse riigiti ja kultuuriti erinevalt. Nagu ka uuringust selgus, et õppijate kastitamine ja hariduse kättesaadavaks tegemine käib eri tunnuste alusel ning on tugevalt seotud riigi kultuurilise tausta ja tavadega. See oli suurimaid uudiseid, et need erimeelsused on päris suured ning rebimine käib, kelle erivajadusega õppija on see kõige õigem. Lugedes ridade vahelt, on see ühest küljest hirmus, aga samas positiivsemast positiivsem tõestus sellest, et hariduslikku erivajadust tahetakse jõukorras Euroopas ära sõnastada, taolist õppijat sildistada, kastitada, raamistada. Ning seda ühte ja ainust, mille peaks siinsamas Euroopas täna kõik ja jalamaid kokku leppima, ei ole tegelikult olemas. Ega muidu ei tekitaks see teema OECD klassifikaatorites järjekindlalt ERRORit. Äkki lõpetaks selle jama ära ja tuleks mõistusele! Silma torkas sõna "täiskaasamine", mis sisuliselt ongi see sama, millest oli eelnevalt juttu ehk kõikidel on võimalus õppida mingeid eritingimusi õppijale koolipere hulka kuulumiseks esitamata. Teine mõiste "õppimist toetav ressurss", samuti inklusiivne õpe, peab olema tagatud juba enne kui me õpilastele kooliuksed avame. Ilmselgelt ei saa õppijale lükata vastustust nagu just tema ei vastaks õpikeskkonnas pakutavatele kriteeriumitele- uksed kitsad, lävepakud kõrged, õpetaja vähepädev (loe loll). Jah, me oleme inimestena erinevad ja, enamgi veel, ainueksemlarid, kurat võtaks! See on absoluutne teadmine. Meil on kapis kilogramm, aga inimest mitte.
Mõistan selle täielikult hukka ja palun hinges inimestelt vabandust, et nende ühiskonda sobimine/mittesobimine põhjustab arutelusid! Mulle on ülikoolis juba mitu aastat õpetatud, et enne tuleb määratleda ja ära defineerida nähtus, mida soovime uurida. Tänaseks teame, et "erivajadusele" või "HEV"ile ei ole ühest definitsiooni ning seda mõistetakse riigiti ja kultuuriti erinevalt. Nagu ka uuringust selgus, et õppijate kastitamine ja hariduse kättesaadavaks tegemine käib eri tunnuste alusel ning on tugevalt seotud riigi kultuurilise tausta ja tavadega. See oli suurimaid uudiseid, et need erimeelsused on päris suured ning rebimine käib, kelle erivajadusega õppija on see kõige õigem. Lugedes ridade vahelt, on see ühest küljest hirmus, aga samas positiivsemast positiivsem tõestus sellest, et hariduslikku erivajadust tahetakse jõukorras Euroopas ära sõnastada, taolist õppijat sildistada, kastitada, raamistada. Ning seda ühte ja ainust, mille peaks siinsamas Euroopas täna kõik ja jalamaid kokku leppima, ei ole tegelikult olemas. Ega muidu ei tekitaks see teema OECD klassifikaatorites järjekindlalt ERRORit. Äkki lõpetaks selle jama ära ja tuleks mõistusele! Silma torkas sõna "täiskaasamine", mis sisuliselt ongi see sama, millest oli eelnevalt juttu ehk kõikidel on võimalus õppida mingeid eritingimusi õppijale koolipere hulka kuulumiseks esitamata. Teine mõiste "õppimist toetav ressurss", samuti inklusiivne õpe, peab olema tagatud juba enne kui me õpilastele kooliuksed avame. Ilmselgelt ei saa õppijale lükata vastustust nagu just tema ei vastaks õpikeskkonnas pakutavatele kriteeriumitele- uksed kitsad, lävepakud kõrged, õpetaja vähepädev (loe loll). Jah, me oleme inimestena erinevad ja, enamgi veel, ainueksemlarid, kurat võtaks! See on absoluutne teadmine. Meil on kapis kilogramm, aga inimest mitte.
Kuulates mõistuse häält, peavad sallivus, mõistmine ning mitmekesisus (samuti mõisted, mis uuringust läbi käisid) saama Euroopa hariduskorralduses normiks ja normaalsuseks, mille üle homme poleks enam kellelgi vaja tingida ning ühtlasi oleme unustanud, et ühiskonna mõõdupuuks oli "erivajadus".
Kuulates mõistuse häält, peavad sallivus, mõistmine ning mitmekesisus (samuti mõisted, mis uuringust läbi käisid) saama Euroopa hariduskorralduses normiks ja normaalsuseks, mille üle homme poleks enam kellelgi vaja tingida ning ühtlasi oleme unustanud, et ühiskonna mõõdupuuks oli "erivajadus".
Üks küsimus: Millist lisaväärtust loob Eesti hariduse jätkusuutlikuse vaates PISA test?
Üks küsimus: Millist lisaväärtust loob Eesti hariduse jätkusuutlikuse vaates PISA test?
Vaata ka minu aastate tagust slaidiesitlust (2017) erivajadusega õppijast kutseõppes.
Vaata ka minu aastate tagust slaidiesitlust (2017) erivajadusega õppijast kutseõppes.
ALLIKAS
ALLIKAS
Räis, M.L., Kallaste, E., & Sandre, S-L. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Uuringu lõppraport: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, 21-39.
Räis, M.L., Kallaste, E., & Sandre, S-L. (2016). Haridusliku erivajadusega õpilaste kaasava hariduskorralduse ja sellega seotud meetmete tõhusus. Uuringu lõppraport: Eesti Rakendusuuringute Keskus Centar, 21-39.