Käesolevas alapeatükis on analüüsitud minu pädevusi vastavalt kutseõpetaja, tase 7 kutsestandardit aluseks võttes. Iga kompetentsi lõpus on välja toodud selle kompetentsiga seotud tugevused kui arenguvajadused (Vt allolev Joonis). Ühtlasi olen käesolevas analüüsis toetunud 2018. aastal koostatud kutseõpetaja, tase 6 kompetentside analüüsile, mida esitlesin bakalaureuse lõpueksamil.

Järgnevas peatükis olen aga koostanud kokkuvõtva analüüsi sellest, millised tegevusnäitajad tunduvad minu jaoks hetkel teistest keerulisemad ja väljakutsuvamad või koguni arusaamatud. Sellest täpsemalt juba teises alapeatükis.

Selles alapeatükis analüüsin kompetentse ja tegevusnäitajaid, mis on hetkel väljakutsuvamad. Olgu aga entusiastlikult ette ära öeldud, et kõikide nende, ka pisut tagasihoidlikumate tegevusnäitajate puhul, on mul olemas kutseõpetajana töötamiseks tõsine tahe ja valmidus ning tuletades tasapisi ja samm-sammult meelde ülikoolis õpitud teadmisi kohaneksin kutsekoolis üsna kiiresti.

Niisiis, hetkel on mul keeruline olemasolevaid teadmisi seostada koolitegelikkusega B.2.1. Õppeprotsessi planeerimise kompetentsi osas. Tegevusnäitajad ütlevad, et "planeerin koostöös kolleegidega oma tegevused õppeaastaks, arvestades tööülesandeid ja organisatsiooni tööplaani/tegevuskava ning kaasates kolleege; teen ettepanekuid organisatsiooni tööplaani täiendamiseks." Leian, et sellise vastutuse võtmisel pean mõnda aega olema töötanud õppeasutuses. Et aga teha täiendusi, sh ka muudatusettepanekuid või sisse viia parendusi, peab olema hästi kursis kooli õppetöö korraldusega ning kindlasti tegev kutseõpetajana. Kõnealuse kompetentsis kirjeldatud rakenduskavade koostamise vilumus takerdub hetkel sama probleemi taha ning ka kolleegide juhendamisega selles küsimuses ilmselt saaksin hakkama, aga pigem vajaksin endale ise mentorit kõrvale, kes aitaks sisse elada uude olukorda ning looks selle esmase kindlustunde.

Välja võiks tuua ka tegevusnäitaja "nõustan kolleege hindamismeetodite kasutamisel ja hindamiskriteeriumide sõnastamisel, arvestades õppekava eesmärke, õpiväljundeid ja õppijate eripära." Ses osas on olukord päris murettekitav, sest õpiväljundite sõnastaminegi käib kohati üle kivide ja kändude.

Kuigi siingi kogemus puudub, kõlab minu jaoks hästi põnevalt "korraldan osapoolte õpieesmärkidest, õppe sisust, õppekorraldusest, hindamisest, huvitegevuse võimalustest, tugiteenustest, praktikakorraldusest jne informeerimiseks üritusi (nt lapsevanemate koosolek, kovisioon, koostööpartnerite ümarlaud)." See tegevusnäitaja eeldab mitmekülgset koostööd, milles pean ennast vaieldamatult tugevaks, kuid nõuab kutsekoolis toimuvaga põhjalikult kursis olemist.

Kokkuvõtvalt võibki öelda, et minu probleemiks on täna see, et eelpool kirjeldatud teadmised on kuidagi pilla-palla, puudub kindel süsteem ning kõikehõlmav tervikpilt kutsekoolis toimuvast. Paraku olen teinud endale selgeks, et mõistlik on keskenduda ühele asjale korraga ehk, teisisõnu, enne magistriõpingud ja siis töömaailm.

ALLIKAD

SA Kutsekoda. (2014). Kutsestandard. Kutseõpetaja, tase 7.

https://www.kutseregister.ee/ctrl/et/Standardid/exportPdf/10536063/

Adamson, K. (2018). KUTSEPEDAGOOGIKA BAKALAUREUSEEKSAMI ARENGUMAPP. Eneseanalüüs kutseõpetaja, tase 6.