Embedded Files
Käesolev artikkel kajastab ühe kutseõpetaja juhtimiskäitumise analüüsi. Kutseõpetaja juhtimiskäitumise vaatlus viidi läbi põgusa kahe õppetunni jooksul. Seega ei ole kirjeldatud järeldused mingilgi moel põhjapanevad, vaid täidavad õpieesmärki harjutada inimesetundmist ning leida sarnaseid jooni Kripsi (2012) raamatus käsitletud teemandi mudeli kuue juhtimisviisiga (vt Joonis) ja juhtimisstiilidega.
Käesolev artikkel kajastab ühe kutseõpetaja juhtimiskäitumise analüüsi. Kutseõpetaja juhtimiskäitumise vaatlus viidi läbi põgusa kahe õppetunni jooksul. Seega ei ole kirjeldatud järeldused mingilgi moel põhjapanevad, vaid täidavad õpieesmärki harjutada inimesetundmist ning leida sarnaseid jooni Kripsi (2012) raamatus käsitletud teemandi mudeli kuue juhtimisviisiga (vt Joonis) ja juhtimisstiilidega.
Joonis. Juhtimiskäitumise "kuue tipuga" teemandi mudel (Krips, 2012).
Vastuseid otsisin järgnevale neljale küsimusele:
Vastuseid otsisin järgnevale neljale küsimusele:
1. Milline oli kutseõpetaja juhtimiskäitumine ja -stiil?
1. Milline oli kutseõpetaja juhtimiskäitumine ja -stiil?
2. Millises tunni osas toetas kutseõpetaja juhtimiskäitumine kõige vähem õpilase psühholoogilisi baasvajadusi?
2. Millises tunni osas toetas kutseõpetaja juhtimiskäitumine kõige vähem õpilase psühholoogilisi baasvajadusi?
3. Milliseid õpilaste nõustamisvajadusi oli tunnis märgata?
3. Milliseid õpilaste nõustamisvajadusi oli tunnis märgata?
4. Milliseid soovitusi annaksin kutseõpetajale juhtimiskäitumise osas?
4. Milliseid soovitusi annaksin kutseõpetajale juhtimiskäitumise osas?
Vaatluse käigus ja olles õpetaja tööga juba üksjagu tuttav võin tõdeda, et õpilased leiavad tema poolt mõistmist ja respekteerimist. Õpilased on oma olemuselt tavaline kirju seltskond ning õpetaja pingutab, et leida kõigi jaoks aega ja tähelepanu. Kindlasti avaneb pilt õpilasest aina enam, mida rohkem õppeaasta jooksul koos ollakse ja tutvutakse. Silmside õppijatega, kõikidele sõnavooru andmine ja küsitlemine võrdselt "kirjelda kuidas su päev läks", on selgelt töömeetod, mida olen märganud kõikidel kooli külastuse päevadel. Iga õppija on oluline! Iga õppija on subjekt. Õppetöö juhtimise juurde kuulub ka õpetaja järjekindel enesekehtestamine ja seda tehti kohe kui probleem nõudis lahendamist, aga mitte kuskil kunagi kuiaega saab või unustati probleemne käitumine üldse teemaks võtmata. Arvan, et see toimus täiskasvanu tasandil. Mõnel korral aga võis see olla ka vanema tasandil... Õpetaja kasutas ka põhjus-tagajärg meetodi ning andis õpilasele teada, et "kui sa teed nii, siis järgneb selline asi". Tõsi, pisut rohkem naeratust ja nalja oleks kulunud küll õpisituatsiooni ära, mis oleks loonud palju sõbralikuma ja vabama õhkkonna. Mulle meeldis, et õpetaja hoolitses õppija olukorra pärast ning proovis välja selgitada ja mõista kurbuse, sõnakehvuse, tujukuse, ärrituse jms tuju põhjust. Ning ühtlasi kõigest hingest lahendada ka õpilase tujudest tulenevaid keerulisi olukordi. Ühel korral tuli ka tegutseda, et tagada kaasõppijate turvalisus ja õpirahu. Õpilasele parimat soovides, võttis õpetaja kohe ühendust kodustega ja konsulteeris juhtõpetajaga, ka minult küsiti nõu. Õpetaja jälgis järjekindlalt ka õpilaste kehamärke, et panna vajadusel õpilasel ennast avama ning oma olukorda/tundeid kirjeldama, enesemääratlema.
Vaatluse käigus ja olles õpetaja tööga juba üksjagu tuttav võin tõdeda, et õpilased leiavad tema poolt mõistmist ja respekteerimist. Õpilased on oma olemuselt tavaline kirju seltskond ning õpetaja pingutab, et leida kõigi jaoks aega ja tähelepanu. Kindlasti avaneb pilt õpilasest aina enam, mida rohkem õppeaasta jooksul koos ollakse ja tutvutakse. Silmside õppijatega, kõikidele sõnavooru andmine ja küsitlemine võrdselt "kirjelda kuidas su päev läks", on selgelt töömeetod, mida olen märganud kõikidel kooli külastuse päevadel. Iga õppija on oluline! Iga õppija on subjekt. Õppetöö juhtimise juurde kuulub ka õpetaja järjekindel enesekehtestamine ja seda tehti kohe kui probleem nõudis lahendamist, aga mitte kuskil kunagi kuiaega saab või unustati probleemne käitumine üldse teemaks võtmata. Arvan, et see toimus täiskasvanu tasandil. Mõnel korral aga võis see olla ka vanema tasandil... Õpetaja kasutas ka põhjus-tagajärg meetodi ning andis õpilasele teada, et "kui sa teed nii, siis järgneb selline asi". Tõsi, pisut rohkem naeratust ja nalja oleks kulunud küll õpisituatsiooni ära, mis oleks loonud palju sõbralikuma ja vabama õhkkonna. Mulle meeldis, et õpetaja hoolitses õppija olukorra pärast ning proovis välja selgitada ja mõista kurbuse, sõnakehvuse, tujukuse, ärrituse jms tuju põhjust. Ning ühtlasi kõigest hingest lahendada ka õpilase tujudest tulenevaid keerulisi olukordi. Ühel korral tuli ka tegutseda, et tagada kaasõppijate turvalisus ja õpirahu. Õpilasele parimat soovides, võttis õpetaja kohe ühendust kodustega ja konsulteeris juhtõpetajaga, ka minult küsiti nõu. Õpetaja jälgis järjekindlalt ka õpilaste kehamärke, et panna vajadusel õpilasel ennast avama ning oma olukorda/tundeid kirjeldama, enesemääratlema.
Kuidas iseloomustada kokkuvõttes õpetaja juhtimisstiili? Leian, et see kaldus rohkem kindlasti demokraatliku poole, kuid peab tõdema, et ilmnes ka autoritaarset käekirja. Teisisõnu, autoritaarne juhtiv stiil. Üks huvitav õpetajapoolne väljaütlemine, mis mind hingepõhjani jahmatas, et "see siin on ikkagi kool ja tõsine töö tegemise koht ning mingit mängu ja nalja me siin ei tee!"
Kuidas iseloomustada kokkuvõttes õpetaja juhtimisstiili? Leian, et see kaldus rohkem kindlasti demokraatliku poole, kuid peab tõdema, et ilmnes ka autoritaarset käekirja. Teisisõnu, autoritaarne juhtiv stiil. Üks huvitav õpetajapoolne väljaütlemine, mis mind hingepõhjani jahmatas, et "see siin on ikkagi kool ja tõsine töö tegemise koht ning mingit mängu ja nalja me siin ei tee!"
Ühtlasi ei saa ma nõustuda sellega, kui õpetaja oma õpetamisega jäi mõne ülesande selgitamisel lakooniliseks ning õppija oleks pidanud nagu ise kuidagi lennult õpitavat mõistma. Õpitu sisu rahulik ja mõistetav avamine oleks õpetajale üks asjakohane arengukoht. Samas oli aga õpetaja kindlapeale eetiline. Näiteks mulle, kui kõrvalisele isikule, ei avatud õpilaste diskreetseid andmeid ja kui räägiti näitena õpilastega ette tulnud värvikamatest juhtumitest, siis tehti seda anonüümselt kedagi sildistamata või "poriga loopimata". Asju ikka juhtub, aga need on õpetajale õppimise kohad.
Ühtlasi ei saa ma nõustuda sellega, kui õpetaja oma õpetamisega jäi mõne ülesande selgitamisel lakooniliseks ning õppija oleks pidanud nagu ise kuidagi lennult õpitavat mõistma. Õpitu sisu rahulik ja mõistetav avamine oleks õpetajale üks asjakohane arengukoht. Samas oli aga õpetaja kindlapeale eetiline. Näiteks mulle, kui kõrvalisele isikule, ei avatud õpilaste diskreetseid andmeid ja kui räägiti näitena õpilastega ette tulnud värvikamatest juhtumitest, siis tehti seda anonüümselt kedagi sildistamata või "poriga loopimata". Asju ikka juhtub, aga need on õpetajale õppimise kohad.
Õpetaja õiglane ja paindlik käitumine väljendus õppijatele valikute andmises, näiteks kui oli rühmade moodustamine, siis küsiti õppija arvamust, millises rühmas soovib keegi olla. Kui õpilane pidi tegema individuaalse töö, siis anti ülesannete vahel valida jne. Enne ülesannete juurde asumist oli tavaks selline suminaring, kus arutati mida ja kuidas võiks ülesannet teha.
Õpetaja õiglane ja paindlik käitumine väljendus õppijatele valikute andmises, näiteks kui oli rühmade moodustamine, siis küsiti õppija arvamust, millises rühmas soovib keegi olla. Kui õpilane pidi tegema individuaalse töö, siis anti ülesannete vahel valida jne. Enne ülesannete juurde asumist oli tavaks selline suminaring, kus arutati mida ja kuidas võiks ülesannet teha.
Rääkides märkamistest psühholoogiliste baasvajaduste osas, kus õpilane seda kõige vähem sai, saan tuua ühe koleda näite. Ühel hetkel läks tund n-ö lappama, kui õpetaja koos abiõpetajaga tegid ühele õpilasele kambaka (ühe õppejõu väljend) ja tänitasid, et kuidas sa ikka nüüd aru ei saa, sellest on juba mitmeid kordi räägitud ja kui sa nii jätkad, siis mis kõik võib juhtuda ... ning piltlikult "võid kindel olla, et kogu maailm vajub sinu pärast kokku." See oli suht õõvastav vaatepilt kui õpetajad muudkui jätkasid õpilase verbaalset tümitamist. Kui seda mentaalset mõrva tagantjärgi analüüsida (ja unes näha), võin vaid oletada, et õpilasel sai kahjustatud nii kuuluvus-, turvalisus- kui tunnustusvajadus.
Rääkides märkamistest psühholoogiliste baasvajaduste osas, kus õpilane seda kõige vähem sai, saan tuua ühe koleda näite. Ühel hetkel läks tund n-ö lappama, kui õpetaja koos abiõpetajaga tegid ühele õpilasele kambaka (ühe õppejõu väljend) ja tänitasid, et kuidas sa ikka nüüd aru ei saa, sellest on juba mitmeid kordi räägitud ja kui sa nii jätkad, siis mis kõik võib juhtuda ... ning piltlikult "võid kindel olla, et kogu maailm vajub sinu pärast kokku." See oli suht õõvastav vaatepilt kui õpetajad muudkui jätkasid õpilase verbaalset tümitamist. Kui seda mentaalset mõrva tagantjärgi analüüsida (ja unes näha), võin vaid oletada, et õpilasel sai kahjustatud nii kuuluvus-, turvalisus- kui tunnustusvajadus.
Kui õpetaja jälle toredaks tagasi muutus, siis oli ta igati abivalmis, aitas ja toetas õppijaid. Õppijad, olles oma temperamendilt ja õpioskustelt erinevad, vajasid kes lisa selgitusi ülesande osas, kes tõlkimist eesti keelest vene keelde. Need kes olid hüperaktiivsed, olid ka kogu aeg tegevuses. Rääkides vahetpidamata, niheledes ja pommitades õpetajat küsimustega. Teine osa, vaiksed venelased, kellel eesti keele pädevus kehv, olid omaette rohkem mahavaatavad, millegagi nokitsemas (pliiats, paberinurk) ja passiivsemad. Nagu oleks patareid tühjaks saanud... Nendele pidi õpetaja ise lähenema, vajadusel tõlkima ja täpsustavaid küsimusi esitama, et teada saada, milles täpselt õppija abivajadus seisneb.
Kui õpetaja jälle toredaks tagasi muutus, siis oli ta igati abivalmis, aitas ja toetas õppijaid. Õppijad, olles oma temperamendilt ja õpioskustelt erinevad, vajasid kes lisa selgitusi ülesande osas, kes tõlkimist eesti keelest vene keelde. Need kes olid hüperaktiivsed, olid ka kogu aeg tegevuses. Rääkides vahetpidamata, niheledes ja pommitades õpetajat küsimustega. Teine osa, vaiksed venelased, kellel eesti keele pädevus kehv, olid omaette rohkem mahavaatavad, millegagi nokitsemas (pliiats, paberinurk) ja passiivsemad. Nagu oleks patareid tühjaks saanud... Nendele pidi õpetaja ise lähenema, vajadusel tõlkima ja täpsustavaid küsimusi esitama, et teada saada, milles täpselt õppija abivajadus seisneb.
Lõpetuseks mõned soovitused vaadeldud kutseõpetajale. Heade ja mitteheade näidete üle vaagides, tuleks tundi kaasata palju rohkem motiveerimist ja ennekõike õppija arengu märkamist, mida saaks paide ja kiidudega premeerida. Unustada tuleb igasugused kambakad ja alandavad tegevused, mis halvavad õppija arengut demokraatliku ühiskonna liikmeks kasvamisel.
Lõpetuseks mõned soovitused vaadeldud kutseõpetajale. Heade ja mitteheade näidete üle vaagides, tuleks tundi kaasata palju rohkem motiveerimist ja ennekõike õppija arengu märkamist, mida saaks paide ja kiidudega premeerida. Unustada tuleb igasugused kambakad ja alandavad tegevused, mis halvavad õppija arengut demokraatliku ühiskonna liikmeks kasvamisel.
Üks õppija jõudis mulle vaikselt ka kaks korda öelda:" Sa oled kuidagi nii hea... võrreldes meie õpetajaga... ".
Üks õppija jõudis mulle vaikselt ka kaks korda öelda:" Sa oled kuidagi nii hea... võrreldes meie õpetajaga... ".
ALLIKAS
ALLIKAS
Krips, H., Siivelt, P., & Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu: AS Atlex, 171-187.
Krips, H., Siivelt, P., & Rajasalu, A. (2012). Suhtlemine probleemsete õpilastega. Tartu: AS Atlex, 171-187.
Google Sites
Report abuse