Refleksioon enda professionaalse arengu kohta

KUS MA OLEN?

Teise õppenädala tuleb dokumenteerida enda lähteseis - milline on minu professionaalse arengu lähteseis, millisel tasemel olen enda arvates kursuse alguses digivahendite kasutajana ja kuhu ning kuidas soovin jõuda.

Professionaalne areng laiemas plaanis (Berlineri mudeli abil)

Olen koolis (nii õpetajana kui arvutispetsialistina) töötanud 21 aastat. Nii pika aja tagant on raske kõike peensusteni meelde tuletada, aga ühte ja teist püüan siiski kirja panna

1. Noviitsi, uustulnuka tase

Sellel tasemel olin ehk kahekuise pedagoogilise praktika ajal Tartu 14.Keskkoolis. Õpetasin 6. ja 12.klassidele matemaatikat. Koos kursusekaaslastest kaaspraktikantidega tegime tutvust ka arvutiõpetusega selles koolis. Tol ajal käis see kodumaiseid arvuteid Juku tundma õppides. Pärast praktikat järgnes lõputöö kirjutamine ja Tartu Ülikooli lõpetamine. Tulevikuplaanides oli magistriõppesse asumine ja selle kõrval töökoha leidmine, et elamiseks raha teenida. Oli lootus saada matemaatikaõpetajaks praktikakohaks olnud koolis, aga lõpuks soovitati pöörduda Tartu 3.Keskkooli direktori poole, kes otsis uueks aastaks oma kollektiivi arvutiõpetajat. Arvutite osas end väga kindlalt ei tundnud, ülikoolis tegime nendega vaid programmeerimist ja see väga südamelähedane polnud. Siiski saime töö osas kaubale, minu esimeseks ülesandeks sai Kuku arvutite keldrist arvutiklassi üles sättimine ja õpetamise alustamine. Jukudel palju programme ei olnud ja nendegi õpetamine oli keeruline, sest arvutid läksid lihtsalt katki. Arvutiõpetuse tundides käisid mitte kõik õpilased, vaid igast klassist vabatahtlikud. Jukudega siiski kaua jamada ei tulnud, peagi saime ühe korraliku 386-protsessoriga arvuti ja esimese tööaasta kevadel veel 5 sellist arvutit ja orienteerusin arvutiõpetuse tunnid neile üle. Programme ja võimalusi oli rohkem ja arvutid töökindlamad.

Tol aastal hakkas internet vaikselt koolidesse jõudma. Hankisime meiegi modemi ja saime hakata e-maile vahetama. Veel enne seda liitusime ülevabariigilise simulatsioonimänguga Simuvere, kus koolide meeskonnad simuleerisid väljamõeldud linna Simuvere sotsiaalseid gruppe. Projektiga liitusid 9 9.klasside õpilast ja kuna tegelesin siis veel tippspordiga, siis olime meie Simuvere spordiseltsi Silev esindajad. Aastaid hiljem sain teada, et see kõik oli aktiivõpe. Lisaks õppetööle ja projektile aitasin juhtkonda õpilaste nimekirja viimisel elektroonseks, valmistasin ka muid dokumente, kolleegid end siis veel arvutiasjadesse ei seganud. Esimese tööaasta 2 viimast kuud oli mul 35 tundi nädalas, sest lisaks arvutiõpetuse tundidele andsin jalaluu murdnud kolleegi asemel matemaatikat ja viisin ühe klassi põhikooli lõpueksamile.

Ei mäleta, et oleksin esimesel tööaastal olnud paindumatu ja õpetajakoolituses õpitus kinni. Vastupidi, pean enda tugevuseks just kiiret kohanemisvõimet

2. Edasijõudnud algaja tase

Teisel ja kolmandal tööaastal jätkus järk-järguline areng. Tulid uued arvutid, uued programmid. Lisaks õpilastele hakkasid arvutite vastu huvi tundma ka mõned kolleegid, eriti direktor ja sekretär. Kolmandal tööaastal alustasin juba ka täiskasvanutele arvutikoolitustega, koolituskeskuses Dictum viisin läbi sekretäridele arvutiõpetuse osa. Täpselt ei mäleta, aga ilmselt oli põhirõhk tekstitöötluse õpetamisel. Mõlemal aastal tuli lisaks arvutiõpetusele mul ka ühele 9.klassile matemaatikat õpetada. 1997.aastal lõpetasin TÜ-s magistriõppe, lõputöös sai kasutatud palju IT vahendeid pindade joonistamiseks ja analüüsiks. Seega areng jätkus igas mõttes.

3. Kompetentse õpetaja tase

Viiendal tööaastal loodi Tartu koolides infojuhi ametikoht kogu IT valdkonnaga tegelemiseks. Täienes arvutipark, saime esimese projektori, mis avardas tunduvalt arvutiõpetuse tundide ja koolituste läbiviimise võimalusi, sest kõike sai ette näidata. Loodi Tiigrihüppe Sihtasutus, kelle üheks eesmärgiks oli arvutite kasutamise õpetamine õpetajatele. Tegin minagi siis esimesed 40-tunnised koolitused oma kolleegidele ja mõne teise kooli õpetajatele. Osalesin ise ka esimestel koolitustel, mõnelt sain uusi teadmisi, mõnel õpetatut teadsin ennegi. 

4. Vilunud õpetaja tase

Tänu rikkalikule kogemusele suudab õpetaja näha situatsioone terviklikult. Raske hinnata, kui terviklikult ma olen asju näinud, aga infojuhina, arvutiõpetajana ja koolitajana tuli pidevalt areneda, seada uusi eesmärke. Muret teeb siinjuures, et mina näen küll IT vahendite kasutamises suurt tulevikku ja võimalust õppetööd senisest tunduvalt efektiivsemalt läbi viia ja materjale ette valmistada, aga õpetajad ja õpetajad ei tule minu entusiasmiga kaasa. Käivad küll tundides ja koolitustel, aga õpitut kasutama hakkavad vähesed. Aga kui ei õpeta, siis pole sedagi lootust, et keegi uusi võimalusi kasutama hakkaks. Koolitusi teen aga ohtralt - Tiigrihüppe vahendusel õpetame saksa keele õpetajaid keeleõppeprogramme ja PowerPointi kasutama, projekti "Arvutid koolis" jooksul olin ma kõige produktiivsem koolitaja - 428 koolide ja lasteaedade õpetajat said 40 tunni jooksul teadmisi ja oskusi. Koolitasin Vaata Maailma Sihtasutuse ja Tartu Haritlaste Liidu vahendusel ka inimesi, kes haridusega pole seotud. Julgen küll öelda, et olin vilunud õpetaja ja andsin igal võimalusel oma teadmisi ja oskusi ka teistel edasi.

5. Ekspertõpetaja tase

Olen 21 aasta jooksul osalenud kümnetel koolitustel ja viinud ise läbi sadu ja tuhandeid tunde ja kursusi. Võiks nagu olla eksperdi tase. Tegelikult on IT valdkond selline, et ei saa kuidagi öelda, et teaks ja osaks kõike ja arenguvõimalusi enam pole. Aga jah, oma andiste kolleegide hulgas Tartu Raatuse Gümnaasiumis kui nüüd uute kolleegide hulgas Lähte Ühisgümnaasiumis peetakse mind ehk eksperdiks. seega sõltub taustsüsteemist. Praegu olen tegelikult alguses tagasi. Kui Raatuses olin peamiselt infojuht ja arvutiõpetaja (viimastel aastatel enam tunde polnud), siis Lähtel olen gümnaasiumi matemaatikaõpetaja. Eelmisel ja sellel aastal on läinud palju aega gümnaasiumi matemaatika  meeldetuletamisele ja tundide ettevalmistamisele. Järgmisest aastast peaks minema lihtsamaks, sest siis olen kõik juba vähemalt korra läbi teinud. IT vahendeid matemaatika õpetamisel olen kasutanud, aga võiks veel rohkem, piirid seab praegu ka see, et meil pole mõnes klassis projektorit, pooled minu tundidest toimuvad sellistes klassides. Seni on mind motiveerinud uusi vahendeid tundma õppima peamiselt ise koolituste läbiviimine. Nüüd lõppes Tiigrihüppe SA Õppiva Tiigri koolitusprojekt ja motivatsioon on kõvasti kahanenud. Plaanis on iga kuu oma kolleegidele mingite IT koolituste läbiviimine ja nõustamine vahendite kasutamisel, seda muidugi 23 tunni matemaatika õpetamise kõrvalt.

Võin küll enda kohta öelda, et paarkümmend aastat kogemust on viinud selleni, et tegutsen kiirelt, paindlikult ja sujuvalt, suudan tajuda situatsioone intuitiivselt ja teha õigeid otsuseid ilma pikema analüüsita ja arutluseta.

Professionaalne areng digivahendite kasutajana

Nende paarikümne aasta jooksul olen kasutama õppinud kümneid digivahendeid, enamusi nendest olen ka teistele arvutiõpetuse tundides ja igasugustel koolitustel õpetanud. Nagu eespool mainisin, teeb muret, et koolitatavad pole loodetud määral naid vahendeid kasutama hakanud, aga mõned siiski ja kuna enamus koolitusi on toimunud teistes koolides, siis täpselt ei tea, kes ja kuipalju midagi kasutab.

Väike nimekiri vahenditest on siin, kindlasti ei tulnud paljusid praegu meelde.

Töös õpilastega olen kasutanud viimase 1,5 aasta jooksul Excelit, PowerPointi, Geogebrat, T-Algebrat, Wirist, lisaks vahendeid, mida kasutan tundide ja kirjalike tööde ettevalmistamisel.

Aga uusi vahendeid tuleb järjest juurde ja võimatu on kõigi nendega kursis olla. Kuna vaba aega on ülimalt vähe, siis peab uue vahendi tundmaõppimiseks olema mingi tugev motivatsioon. Eeloleval koolivaheajal on plaanid kolleegidele õpetada Moodle't.

 Oma haridustehnoloogilisi pädevusi olen hinnanud oma e-portfoolios, need on siin

Digivahendite kasutamise eesmärgid on erinevad:

a) koolitundide ettevalmistamiseks (töölehed, tunnikontrollid, kontrolltööd, esitlused jne.) ja läbiviimiseks (varem arvutiõpetuse tunnid, praegu matemaatika tunnid)

b) koolitustel õpetamiseks

c) hobide ja huvide toetamiseks (pilditöötlus, videod, muusika jne)

d) lihtsalt huvi pärast

Kuhu tahaksin selle mooduli jooksul jõuda?

Loodetavasti saan juurde uusi oskusi ja teadmisi, vast õpib selgeks ka mõne uue vahendi. Tegelikult osalen Tuleviku õpetaja koolitusprogrammi koolitustel selge eesmärgiga ehk kunagi ise neid läbi viia. Et saaksin otsustada, milline moodul oleks kõige südamelähedasem, selleks üritan läbi teha kõik 5 moodulit. Käesolev on minu jaoks teine.

Pikema perioodi jooksul on soov end arendada kõigepealt professionaalseks matemaatikaõpetajaks, kes muuhulgas kasutab nii tundide ettevalmistamisel kui läbiviimisel ka IT vahendeid. Südamelähedane on ka haridustehnoloogi töö, mida praegu tasapisi teengi, aga ajapuudus takistab seda senisest kõrgemal tasemel tegemast, enamuse ajast võtab matemaatika õpetamine ja tutvustuses möödunud nädalal kirjutasin oma arvukatest hobidest ja huvidest väljaspool tööd.

„SIBULA“ mudel refleksiooni tasemete iseloomustamiseks

KESKKOND

Olen töötanud haridusvaldkonnas õpetaja, kooli infojuhi ja koolitajana. Olen saanud rahuldada oma vajadust teisi inimesi õpetada ja neid arendada. Olen töötanud kahes koolis, aga rohkem meeldib praegu Lähte Ühisgümnaasiumis, seda eelkõige kooli juhtimise ja üldise õhkkonna poolest. Juhtkond on väga mõistev, kolleegid toredad ja abivalmid, eriti matemaatikud, kellega iga päev kõige rohkem kokku puutume. Osalen ka enamustel kooli üritustel. Kolmapäeviti näiteks mängime õpetajatega saalihokit ja pärast seda käime saunas. Ka õpilased on toredad, kahjuks pole kõik küpsed gümnaasiumis õppima oma nigela töössesuhtumise ja varasemate teadmiste poolest. Varasemast ajast tuleb märkida veel üht keskkonda, millesse kuulumine oli suur rõõm ja rahuldus - Tiigrihüppe koolitajate kogukond. Väga toredad inimesed, 3-4 korda aastas saime paariks-kolmeks päevaks kokku, meid koolitati, oli ühiseid ettevõtmisi ja meelelahutust. Parku tundub, et selle seltskonnaga me enam kokku ei saa.

KÄITUMINE

Kõige rohkem kummitab ajapuudus. Püüan küll võimalikult palju ära teha (tunnid ette valmistada, tööd parandada) koolis, aga kuna mul on igal päeval tundide vahel ainult 1 vaba tund, siis alati see ei õnnestu, peab ka kodus tööd tegema. Matemaatiku töö kõrvalt tegelen koolis ka IT-ga, sügisel asendasin arvutiõpetajat, valmistasin ette kogu kooli E-Kooli päevikud, hooldasin arvuteid ja muid seadmeid. Koolitan õpetajaid ja nõustan neid. Koolitusi praegu enam pole, vaid Targalt Internetis koolitused on jäänud, neid olen läbi viinud oma koolis või väljaspool kolmapäeviti hommikupoolikul. Eeloleval neljapäeval-reedel läheme koolitama Hiiumaale. Matemaatika osas ei häbene vahel nõu küsida teiste õpetajate käest, kellel minust pikaajalisemad kogemused matemaatika õpetamise alal. Ei öelda ma ka ei oska, aga õnneks väga palju ei teki situatsioone, kus tuleb valida ei või ja vahel.

PÄDEVUS, OSKUSED

On asju, mida saab õppida, on asju, mis peab olema nö kaasa antud. Esimeste osas saab ise palju ära teha. Õppisin TÜ Matemaatikateaduskonnas 11 aastat (koos sõjaväega) ja omandasin palju teadmisi matemaatika ja pedagoogika alal. Palju olen iseseisvalt õppinud, aga ka osalenud mitmesugustel koolitustel - Tiigrihüppe koolitajate koolitustel ning e-kursustel ja mitte e-kursustel ning seal õpitut olen püüdnud edaspidises elus suuremal või vähemal määral kasutada. Kõige rohkem arendab aga õpetamine ise, öeldakse ju, et õpetamine on õppimine. Usun ise, et olen üpris avara silmaringiga. Lisaks matemaatikale ja arvutiasjandusele olen kindlasti ekspert veel spordi alal. Tegin ise kunagi tippsporti, praegu rahvasporti ja tugitoolisportlasena jälgin võistlusi televiisorist, internetist ja käin kohapeal peamiselt korvpalli, võrkpalli ja kergejõustikku vaatamas.

TÕEKSPIDAMISED, USKUMUSED

Olen reaalkallakuga inimene, seepärast pole eriti filosofeerinud ja muuhulgas ka tõekspidamiste ja uskumuste peale mõelnud. Mõned mõtted mul siiski on. Olen üritanud elada põhimõtte järgi, et ära tee teistele seda, mida ei taha, et sulle tehakse. Alati pole see välja tulnud ja paraku pole alati minuga nii käitutud. Praegu gümnaasiumis õpetades kasutan põhimõtet, et kui õpilane ei taha õppida, siis mina ka teda eriti tagant sundima ei hakka, see on rohkem põhikooli rida. Gümnaasium on vabatahtlik, kui ei taha, ei pea seal õppima. Loodrid kas langevad varem või hiljem välja või veavad end järeltöödel saadud kolmedega siiski lõpuni. Lõpueksamil piisab ju ainult ühe punkti saamisest sajast ja selle jaoks pole vaja eriti pingutada. Mais lõpetavad gümnaasiumi 39 abiturienti, keda praegu õpetan, mina omalt poolt üritan teha kõik võimaliku, et nende eksamitulemuseks oleksid võimalikult kõrged, aga eelkõige peavad nad ise kõvasti pingutama

IDENTITEET

Kes ma olen (oma tööga seoses). Praegu olen eelkõige matemaatikaõpetaja, töö eesmärgid sõnastasin eelmises punktis. Tahaks jõudumööda tegeleda koolis haridustehnoloogi ülesannetega, veidi see õnnestubki, aga rohkemaks napib aega nii mul kui kolleegidel. Aitan ka arvutiõpetajat ja infojuhti nende töös, hiljuti näiteks hankisin oma endisest töökohast 5 arvutit ja seadsin need matemaatikutele töövalmis. Tahaks tegutseda ka koolitajana, aga hetkel olen tegev vaid Targalt internetis projektis ja seegi hakkab lõppema. Tulevik on selles osas tume.

MISSIOON

Mis mind inspireerib? Endiselt inspireerib mind õpetajatöö, soov kedagi õpetada, arendada, kujundada. Sellepärast sai 1,5 aastat tagasi tehtud ka põhjalik elumuutus, kui infojuhi kohalt koondatuna alustasin tööd matemaatikaõpetajana. Oma töö esimesi vilju näen maikuu lõpueksamil (tõsi, alustasin 12.klasside õpetamist alles sel sügisel), järgmisel aastal lõpetavad aga õpilased, kellega olen 10.klassist saadik tööd teinud. Digivahendite seisukohalt püüan neid lähitulevikus kasutada enda, õpilaste ja kolleegide töö efektiivsemaks muutmiseks. Kas kunagi õnnestub taas ka laiemaid rahvahulki selles valdkonnas harida, seda näitab aeg.

Kokkuvõtteks

Vaatamata sellele, et olen elus mõndagi näinud, kogenud ja õppinud, areneb elu kogu aeg edasi ja kõige uuega kursisolekuks on mul veel palju õppida. Seda nii läbi enesetäiendamise, õpetamise kui lihtsalt lahtiste silmadega elamise abil.