Arvutikoolitusi olen rohkem kui 20 aastaga läbi viinud sadu (täpset arvet pole pidanud), koolituspäevi üle tuhande ning inimesi, keda olen koolitanud, on üle 2000, neist paljud pedagoogid on käinud minu koolitustel korduvalt.
Olen läbi viinud nii algkoolitusi, kus enamus osalejaid polnud enne arvutiga kokku puutunud, kui ka selliseid, kus teatav eelnev oskus juba vajalik. Oli ka juhtum, kus Tiigrihüppe SA "Arvuti koolis" koolitusele lubati ka lasteaedade õpetajad, aga mõnel neist algoskused puudusid. Samal ajal toimusid ka Vaata Maailma SA algkoolitused. Nii käisidki paljud lasteaedade õpetajad kõigepealt algkoolitusel ning siis juba "Arvuti koolis" kursustel.
Õnn on mind koolitades ilmselt soosinud, sest suuri probleeme ja konflikte ei ole meelde jäänud. Üks juhtum siiski meenub just ülalkirjeldatud algkursustel, kus osalesid lasteaedade õpetajad. Üldiselt on ju tore, kui koolitatavad üksteist aitavad, aga seekord läks üks õpetaja sellega üle piiri. Üsna kõva häälega õpetas ta oma kollegi peaaegu kõik 4 tundi. Püüdsin küll korduvalt talle märku anda, et see segab mind ja teisi koolitatavaid, aga kasu sellest polnud. Lõpuks ei jäänud muud üle, kui õhtu lõpus teatada kogu seltskonna ees, mis ma sellisest käitumisest arvan. Sellest on nüüdseks umbes 17 aastat möödas ja täpselt enam ei mäleta, mida ma konkreetselt ütlesin ja mida ta mulle vastu ütles. Koolituse teine päev oli kohe järgmisel hommikul. Sinna ta enam ei tulnud. Mina jäin küll 110-st kroonist ilma, aga sain kõigi ülejäänutega vähemalt teise koolituspäeva ilma pideva segamiseta ära pidada.
Nagu mainitud, olid mitmed koolitused ka sellised, kus paljudel koolitatavatel eelnev kokkupuude arvutiga puudus. Siis oli tähtis see, kuidas sellised inimesed arvutihiire käsitsemisega hakkama saavad. Tihtipeale tuli neil kätt hoida ja näidata ette, kuidas kõige paremini hiirega hakkama saada. Algkoolitustel tuli sageli ette ka olukordi, kus mõne inimese juures tuli korduvalt käia ja lausa näpuga näidata, mis klahvile tuleb vajutada või kuhu hiirega klõpsata. Inimesi on erinevaid, mõned said hiire ja klaviatuuriga kiiremini sõbraks, mõned ei saanudki. Kui inimene oli väga saamatu ja ka peale mitmepäevast koolitust ei suutnud iseseisvalt ühegi asjaga hakkama saada, siis ma enam pidevalt temaga tegeleda ei saanud, sest siis oleksid kannatanud teised koolitatavad, ma poleks jõudnud kõike planeeritut läbi võtta.
Enamus koolitusi toimusid õhtuti. Koolides algasid need tavaliselt kell 15 või veidi hiljem (kuidas mulle ja koolitavatele sobis). Algkursused Tartu Haritlaste Liidu eestvedamisel aga tavaliselt kell 17, vahel isegi 17:30. Koolides tähendas see, et õpetajatel oli seljataga pingeline tööpäev, muudel koolitustel kas siis samuti tööpäev või töötutel mingi muu tegevus. Tihtipeale olid inimesed väsinud, eriti õpetajad väljendasid seda lausa avalikult ja soovitasid teha lühemalt ja kiiremini. Minagi koolitajana olen kogu aeg teinud koolitusi päristöö kõrvalt, seega venisid minu tööpäevad vahel 11-12 tunni pikkusteks. Kui koolitus toimus kuskil mujal koolis, siis lisandus siia veel autoga kojusõidu aeg.
Koolitajatöö meeldivam osa on vast koolituste lõpp. Näed ise, et koolitavad on sõltuvalt koolituse pikkusest rohkem või vähem arenenud, saanud uusi teadmisi ja oskusi. Paljudel juhtudel järgnes ka kooliatavate poole tänu, kas suuline või materiaalne. Koolides ja lasteaedades tänati kooli meenetega (kruusid, pastakad, almanahhid), algkoolitustel olid kursuslased vahel raha kogunud kommikarbi või pudeli kangema kraami jaoks.
Nüüd lõpuks jõuan välja ka oma vaieldamatult parima koolituskogemuse juurde, See leidis aset 2012.aastal Konguta Koolis.
Aasta alguses oli Tiigrihüppe SA projektijuht mulle teada andnud, et Konguta Kooli kollektiiv soovib Digitiigri kursust. Võtsin direktoriga ühendust ja leppisime koolituse algusajaks märtsikuu. Vahepeal toimus Tallinnas aga Tiigrihüppe SA aastakonverents, kus autasustati ka Tiigri Tegijaid ning koolidest sai selle tiitli just Konguta Kool. Ürituse vaheajal läks direktor Liina Tamme õnnitlema ning küsisin, miks nad Digitiigri koolitust üldse soovivad, kui nad juba nii kõvad tegijad on. Direktor vastas, et tublisid õpetajaid on tõesti mitmeid, aga samas leidub ka õpetajaid, kes veel IKT-vahendeid kõige paremini käsitseda ei oska ja vajaksid õpetamist.
Meelde on jäänud just see ülimalt positiivne meeleolu, mis koolituse kogu 40 tunni (10 koolituspäeva) jooksul valitses. Ei mingit nurisemist, et oleme väsinud ja teeme lühemalt (eks ma mõnes koolis nii tegingi), kogu koolitusmaterjal võeti väga hästi vastu, tugevamad aitasid nõrgemaid seejuures koolitajat segamata. Direktor oli kogu selle meeldiva õhkkonna looja, toonitas pidevalt kui tublid õpetajad tema alluvuses töötavad. Kõikide koolituspäevade keskel tegime pausi ning maitsesime kooli koka poolt spetsiaalselt valmistatud kooki. Konguta Koolil tundus olevat mitmeid häid sponsoreid ja ka mulle anti kaasa küll küpsiseid ja lausa suitsuvorsti. Mitmekuuse koolitusperioodi sisse langesid ka 2 olulist sündmust minu isklikus elus. Aprilli lõpus liisisin omale päris uue auto. Seda kätte saama sõitsin vahetult peale ühe koolituspäeva lõppu. Sõbralikult aasiti, et koolitajad elavad hästi. Teine nii rõõmus sündmus ei olnud. Mai lõpus sain oma pikaajalisest töökohast Tartu Raatuse Gümnaasiumist koondamisteate. Nii direktor kui teised lohutasid ja uskusid, et minusugune tubli inimene ilma tööta ei jää. Neil oli õigus, juba 3 nädalat hiljem oli mul uus töökoht Lähte Ühisgümnaasiumis olemas ja neid ridu kirjutades hakkab siin lõppema kuues õppeaasta ja olen väga õnnelik, et mind eelmisest töökohast koondati ja olen nüüd saanud töötada ülimalt meeldivas kollektiivis, eriti käib see direktori ja juhtkonna kohta.
Digitiigri koolitustel tuli õpetajatel viimaseks korraks koostada ka lõputöö, tavaliselt esitlus oma aine kohta või HotPotatoese testid. Need tulid eelnevalt üles laadida Moodle'sse ja viimasel kokkusaamiskorral teistele esitelda. Ka see kujunes väga meeldivaks. Kõik olid teinud väga asjalikud lõputööd ja tutvustasid neid siis mulle ja kolleegidele. Direktor Liina Tamm ise oli teinud esitluse ligi saja slaidiga ning tema põhjalik oma lõputöö tutvustus oli kõige pikem. Järgnes koolituse pidulik lõpetamine, andsin tunnistused üle, tegin kursuslastest pildi ning sain ka ise tänutäheks suure kotitäie head ja paremat.
Sama aasta sügisel kohtusime Liina Tammega juba Lähtel Tartumaa koolide avaseminaril kokku ning temagi rõõmustas minu uue töökoha üle.
2013.aastal käisin veelkord Kongutas koolitamas, seekord lisakoolitust "Loovus ja kaasaegsed tehnoloogiad", mis kestis 4 koolituspäeva. Täpselt sama meeldivas õhkkonnas möödus ka see koolitus. Sellised olukorrad teevad südame soojaks ja panevad oma tööd armastama.
Koolitus Digitiiger Konguta Koolis
Konguta Kooli õpeajad peale koolitust koos lõputunnistustega