Rühmatöö

Meie rühmas oli 9 inimest:

Pille Granovski,  Tatjana Guštšina,  Ulvi Kaasik,  Aigi Kikkas,  Maia Lust,  Tiit Mauer,  Valeria Palm,  Katrin Remiküll,  Piret Viil

Meie rühma teemaks oli: ebaõnnestunud rühmatöö.

Rühmatöö ülesandeks seega kujunes etteantud juhtumi ühine analüüs ning selle analüüsi kokuvõtte esitamine.

Rühmale etteantud juhtum: Satute ühte rühma inimestega, kes on väga passiivsed. Läheneb rühmatöö esitamise tähtaeg, kuid teie rühma foorumis valitseb vaikus.

Rollide jaotumine meie rühmas:

rühma juht- Ulvi Kaasik; 

kirjutaja - Maia Lust;

õpilased - Pille Granovski,Tatjana Guštšina, Aigi Kikkas, Tiit Mauer, Valeria Palm, Katrin Remiküll, Piret Viil;

Töö etapid:

Ajurünnak : probleemi defineerimiseks ja analüüsimiseks.

Ajurünnak toimus privaatses rühmafoorumis, kus Ulvi algatas vastava teema. Võttes kokku kõiki avaldatud arvamusi, meil kujunes nimekiri ebaõnnestunud töö põhjustest:

• erinev arusaam püstitatud ülesandest;

• erinev arvuti kasutamise oskus;

• liiga suur rühm;

• pole kindlat rollide jaotust ja vastutust oma osa tegemise eest;

• füüsilised põhjused: aja puudus töö tõttu, interneti või arvuti puudus jne

• liiga optimistlikud ootused teiste rühma liikmete suhtes;

• liiga pikk tähtaeg rühmatöö tegemiseks;

• erinev kogemus rühmatöö tegemisel üleüldse;

• juhtivate rollide ja sellega kaasneva vastutuse kartus;

• hirm olla rumal teiste, võõraste inimeste silmis, seega tihti passiivne olek;

• konsensuse puudumine rühmatööd puudutavates küsimustes;

• puudulik ettekujutus ja ülevaade ühistöö vahenditest, mida saab veebis rühmatöö jaoks kasutada.

Selles osas kahjuks jäid passiivseks meie rühmas Tatjana Guštšina,Valeria Palm, Piret Viil. Mina, Maia Lust, lisasin oma mõtted siis, kui olles kirjutaja tegin arutelust kokkuvõte.

Teise sammuna  analüüsisime igat põhjust kasutades SWOT analüüsi (seda pakkusin välja mina, mulle tundus,et on hea võimalus selleks, et proovida igat põhjust mitmekülgselt analüüsida) kohandatud algorütmi, nimelt lähtuvalt rühmatöö eesmärgist ja ülesandest kohandasime seda selliselt: igat põhjust üritasime  lahti kirjutada järgneva nelja kriteeriumi alusel 1) ennetus ( kuidas ennetada selle probleemi teket e-õppes) 2) võimalused (kui oletame, et probleem on siiski olemas, siis kuidas seda saab tugevuseks pöörata ja rühmatöös ära kasutada) 3) parendus (kui oletame, et probleem on olemas, kuidas me saaksime seda probleemi lahendada, milliste võtete,meetodite kasutamise kaudu seda teeksime?) 4)kavandamine (kuidas tuleks e-õpe kursust kavandada antud probleemi vältimiseks, mida tuleks arvestada)

Sellel sammul väga põhjalikku tööd tegi rühmas Aigi Kikkas, kes sisuliselt analüüsis kõiki põhjusi väga põhjalikult. Täiendusi tuli ka Katrin Remikülli, Tiit Maueri  ja minu poolt:

Siin on siis meie rühma poolt ebaõnnestunud rühmatöö põhjuste analüüs: 

 erinev arusaam püstitatud ülesandest;

ENNETUS – tööjuhendid väga hästi läbi mõelda, võimalusel lasta need kellegi poolt (väljastpoolt kursust) üle vaadata ja koos arutada, kas saadi aru ühtemoodi.

 VÕIMALUSED – läbi erinevate arusaamiste võib saada häid ideid ja mõtteid, mida tuutor (kursuse läbiviija) saab rakendada olemasolevasse kursusesse (kombineerida olemasolevate ülesannetega); 

PARENDUS – korraldada veebiseminar, koguneda jututoas, skypeś, kus tekkinud probleemid läbi arutatakse; KAVANDAMINE – planeerida ühised, veebipõhised kokkusaamised juba kursuse ajakavasse, et kursusel osalejad teaksid nendega varakult arvestada.

erinev arvuti kasutamise oskus;

ENNETUS – uurida kursusel osalejate tausta või  vajadusel lisada e-õppe keskkonda sobilikke arvutialaste oskuste juhendeid; 

VÕIMALUSED – rühma/paaritöös ülesannete jaotamine vastavalt oskuste tasemele; lisaks võimalus paariti/rühmasiseselt üksteist toetada, juhendada;

PARENDUS – juhendite pakkumine; rühmakaaslaste omavaheline õpetamine; 

KAVANDAMINE – võimalike juhendmaterjalide kogumine, koostamine.

liiga suur rühm;

ENNETUS – piirata kursusel osalevate õppijate arvu või kursuse jaotamine omakorda sõltumatuteks rühmadeks; VÕIMALUSED – osad rühmatöö etapid väikestes rühmades, hiljem rühmad liita, et saada rohkem häid ideid, mõtteid; 

PARENDUS - Võiks kasutada erinevaid rühmatöö meetodeid, näiteks lumepalli meetodit, kus algselt teevad rühma liikmed ülesande individuaalselt, seejärel jaotatakse nad paaridesse ja peavad kahepeale ülesande lahendama, seejärel liidetakse 2 paari neljastesse rühmadesse jne. (oleneb, palju inimesi on). Lõpuks esitavad suured rühmad teistele oma ülesannete lahendusi.

KAVANDAMINE – erinevate tööülesannete ja juhendite koostamine/kohandamine lähtuvalt rühmaliikmete arvust.

pole kindlat rollide jaotust ja vastutust oma osa tegemise eest;

ENNETUS – rollikirjeldused;

VÕIMALUSED -iga rühmaliige valiks endale ülesande vastavalt rollikirjeldusele.

PARENDUS - Võiks igal ühel lähtudes rolli kirjeldusest küsida, millega konkreetselt see inimene hakkab rühmatöö ajal tegelema ning mille eest vastutab. Kui inimene on ise endale valinud vastutusala, siis võimalik, et ta on ka punktuaalsem oma osa täitmisel;

KAVANDAMINE – rollide kirjeldused ja vastavalt hindamiskriteeriumide väljatöötamine, mis enam õppijaid motiveeriks.

füüsilised põhjused: aja puudus töö tõttu, interneti või arvuti puudus jne

ENNETUS – teavitada kursusele registreerimisel kõiki õppijaid enne lõplikku kinnitamist iseseisva ja rühmatöö ajakulust (kui palju potentsiaalselt kursusel ette nähtud tööd aega võtavad, millised vahendid peavad olemas olema, ilma milleta ei ole võimalik kursusel osaleda;  

VÕIMALUSED - uurida igalt inimeselt enne kursuse algust, kas on olemas asjaolusid, mis võivad rühmatöö tegemist, kuidagi takistada.

PARENDUS -Luua konkreetne rühmatöö jaoks ette antud päevade tabel, kus iga rühmaliige valib endale graafiku alusel sobiva online aja;

KAVANDAMINE – võimalused vahendite kasutamiseks kursuse korraldaja poolt (arvutiklasside kasutamise ajad jne)

liiga optimistlikud ootused teiste rühma liikmete suhtes;

ENNETUS – igaühe panuse hindamine lõpptulemuse arvestamisel; 

VÕIMALUSED -Iga üks võiks teistele rühmaliikmetele öelda, mida ta saab teha selle

rühmatöö raames; öelda, kui palju aega on ta nõus rühmatööle kulutama, päevade või nädalate lõikes

PARENDUS - iga rühma liige võiks ise kirjutada rühmatöö algul milliseid konkreetseid ülesandeid ta on valmis täitma, see muidugi eeldab väga konkreetset ja detailset rühmatöö juhist;

KAVANDAMINE – kursuse hindamiskriteeriumidesse abil igaühe panuse arvestamise sisse kirjutamine.

liiga pikk tähtaeg rühmatöö tegemiseks; 

ENNETUS – aja jaotamine etappideks, ära näidata, millised tööd tuleb selle ,,pika“ aja jooksul ära teha; 

VÕIMALUSED - pika tähtaja rühmatöö puhul, ning selle jaotumisel etappideks, oleks mõeldav koondhindamine, kus hinnatakse igat läbitud rühmatöö etappi.

PARENDUS – võimalus rühmaga kiiremini edasi liikuda, motivatsioon varem lõpetada;

KAVANDAMINE -Kavandada igale rühmatöö etapile hindamine ja hindamiskriteeriumid, s.t mida konkreetselt sellel etapil rühmatöö liikmetel hindama hakatakse.

 erinev kogemus rühmatöö tegemisel üleüldse; 

ENNETUS – eeltestimine/küsitlemine või kõigile sobivate juhendite koostamine (suurte kogemustega õppuritel võimalus seda osa mitte tudeerida);  

VÕIMALUSED – kogenenumad juhendavad vähemkogenuid, hinnatakse mõlema panust natuke erinevate kriteeriumide alusel;  

PARENDUS – veebiseminarid tekkivate küsimuste lahendamiseks, võimalus pidevalt pöörduda tuutori poole;  KAVANDAMINE – teha koostööd teiste koolitajatega; õpetajatega, õppejõududega nende oskuste arendamiseks?

juhtivate rollide ja sellega kaasneva vastutuse kartus;

ENNETUS – tööülesannete lahtiselgitamine; kõikide panuse hindamine; 

VÕIMALUSED – juhtideks kaasata neid, kellel on tahe olemas; 

PARENDUS – kartuse vähendamine selgitades, julgustades, selgitades; 

KAVANDAMINE – hinnata juhi tööpanust, mitte oskust teisi tööle saada.

hirm olla rumal teiste, võõraste inimeste silmis, seega tihti passiivne olek;

ENNETUS - võiks enne rühmatöö algust sõlmida kokkulepped rühmas, kus oleks muuhulgas nt: luba eksida ja eksimusest õppida;

VÕIMALUSED -õppijate puhul peamiselt positiivsete aspektide väljatoomine, toetamine, et nad muutuksid julgemaks; 

PARENDUS - kriitikat vähem ja olgu konstruktiivne;

KAVANDAMINE - hinnata juhi tööpanust, mitte oskust teisi tööle saada.

konsensuse puudumine rühmatööd puudutavates küsimustes;

ENNETUS - kokkulepete seadmine, et kui mingi asi on vaieldav, hääletamise käigus nt lahendada;  rühmatöö eelneval etapil uurida rühmas konsensuse võimalust teatud testi või soojendusülesande kaudu

VÕIMALUSED - sarnaseid seisukohti omavad liikmed väikerühmadesse ja kaitsevad seda ühisel veebiseminaril; PARENDUS - rühmatöö juht teeb kokkuvõtte erinevatest seisukohtadest ja võtab seejärel vastutuse ühtseks seisukohaks;

KAVANDAMINE - rühmatöö jooksul peaks olema paar peegeldusülesannet, et õpilastel oleks ettekujutus sellest, kas nad liiguvad õiges suunas; moderaator on hea asi, kuid siin pigem ülesanded, mis seavad õpilasi oma otsusi  mitmeti analüüsima

puudulik ettekujutus ja ülevaade ühistöö vahenditest, mida saab veebis rühmatöö jaoks kasutada. 

ENNETUS – selgitada, kursuse alguses nende tutvustamiseks eraldi aeg ja ülesanded. Tuleks kõigile rühma liikmetele tutvustada neid vahendeid, üks liige peaks ka alusdokumendi looma ja jagama teistele välja.

VÕIMALUSED -ühiselt valitakse koostöö keskkonnaks kõige lihtsamad ja/või kogenenumad kasutajad on vähem kogenematutele mentoriteks

PARENDUS -moodustuvad koostöövõimelised paarid

KAVANDAMINE -erinevate juhendite koostamine, rühmasisese õppija ja mentori rollide täpsustamine

 Raskused mida koges meie rühm  rühmatöö ülesande täitmisel:

• 1. Ei olnud selgesti välja toodud konkreetsed tähtajad ja sammud;

  2. Kõik olid erineval ajal online, seega kohati töö seiskus;

  3. Osad inimesed olid passiivsed, teadmata põhjustel;

Tugevused,mida koges meie rühm  rühmatöö ülesande täitmisel:

• 1. Mitu üsna aktiivset liiget;

  2. Vedaja rollis sai erineval ajal olla mitu inimest, isegi ajurünnaku puhul;

  3. Üsna põhjalik analüüs ja lähenemine seatud probleemile; 

KAS JA KUIDAS kasutaksin antud meetodid oma aines:

• • Seda meetodit kasutaksin järgmisel aastal õpilaste uurimistöö juhendamisel, juhul kui õpilased põhikooli või gümnaasiumi astmes, tahavad oma uurimistööd rühmana teha;

  • Tuleks mõelda natuke sellele kuidas seda meetodit rakendada eesti keele teise keelena õpetamisel, hetkel ideed puuduvad, kuna tahan enne enda jaoks meetodit selgeks saada;

HINNANG Olles enesekriitilised tuleb tunnistada, et kuigi pidime ebaõnnestunud rühmatöö juhtumit ainult läbi mängima, läks meil see ülesanne liiga elulähedaseks. Enamik rühmaliikmeid olid suhteliselt passiivsed ja tööd tegid ainult mõned üksikud, kellest ka eelpool juttu on.Loodame, siiski, et meie kogemus aitas meil teha elulähedast analüüsi.