Õppetöö planeerimisel lähtun ikka ja alati õpitulemustest ning riiklikust ja kooli õppekavast (sh näiteks üldpödevused/võtmepädevused). Õpitulemuste planeerimisel on minu jaoks oluliseks nende omavaheline sisuline ja temaatiline lõiming, s.t., et ajalises järjestuses ja õppeaasta(te)st moodustuks tervik, mis sobitub nii õpilaste, minu kui ka näiteks kooli projektidega.

Näiteks on Avatud Kooli 6. klassides projektid "Vana-Egiptus" ning "Koolidemokraatia", mis käivad käsikäes ajalootundidega. Kuigi uuendatud riiklik õppekava võimaldab väga kenasti pea iga õpitulemust erinevasse ajajärku või piirkonna ajalukku paigutada, on alati mõistlik õpitulemused üle vaadata selel pilguga, et mis väljundid toetaksid projekti teemasid kõige enam.

Kui eesmärgid on paigas, siis asun planeerima seda, kuidas antud õpieesmärke koos õpilastega õppida, s.t. milliste metoodiliste võtetega kinnistuks need kõige enam. Mõnikord toetun siinjuures kogemustele, headele praktikatele, kolleegidele ning muidugi katsetan ka uusi asju. Viimased neist ei pruugi alati õnnestuda ning see ongi alati hea ja vahva refleksiooni koht nii mulle kui ka õpilastele. Lisaks on heaks tugimaterjaliks uuendatud riikliku õppekava lisamaterjalid, mis on äärmiselt sisukad.  Siinpuhul pean vajalikuks tuua välja ka see, et lisaks on õppetöö planeerimiseks minu jaoks Avatud Kooli võtme- ja digipädevused, mis toetuvad suuresti riikliku õppekava üldpädevustele. Nende teadlik arvesse võtmine aitab samuti planeerida õpilaste arnengut ning luua ka eriilmelisemaid tunde. 

Üldiselt olen osades ainetundides küllaltki kehv õpikute ja töövihikute kasutaja. 24/25 õppeaastal, mil õpetan üksnes ajalugu, ei ole ma peale poolt aastat veel õpikuteni jõudnud, kuna senised teemad võimaldavad niivõrd mitmekesiseid lähenemisviise. Kindlasti ei ole ma õpikute ega muude õppematerjalide vastane, vaid oluliseks on see, mida parasjagu õppeolukord nõuab. Võimalusel planeerin õppetöö periooditi nõnda, et tegu oleks pikemaajalise õpiülesandega. 24/25 õppeaastal oleme ajaloos I perioodil käsitlenud eelajaloolist aega läbi makettide, plaanide ning jooniste; II perioodil valmis lõpp-produktina paberist Mesopotaamia tsikuraat ning uuel aastal asume kana mumifitseerima ning selle käigus läbime kõik muumia valmistamise etapid. 

Paralleelselt kooliülestele eesmärkidele on kandvaks ka õpilaste individuaalsus ja õppetöö diferentseerimine. Kuigi õpetamisel on äärmiselt tähtis lähtuda õpilase personaalsest arengust, on see veel eriti kandva olulisusega tuge vajava õpilase õppe puhul. Küllaltki sageli näen enda töös seda, et toevajadusega õpilase lähtetaset alahinnatakse või eeldatakse, et nende arenguvõimalused on nulliligidased, mistõttu pööran õppetegevuse planeerimisel väga suurt tähelepanu hetketaseme kaardistamisele, õpieesmärkide seadmisele ning lisaks õppetegevusele endale ka eesmärkide analüüsile. Olenevalt sellest, mis tegevuse käigus toimub õpieesmärkide seadmine, peab arvestama ka erinevate aspektidega. Igal juhul on õpieesmärkide seadmine toimunud õpilase tasemest lähtuvalt ning see on ka dokumenteeritud (kas siis tööplaanis, individuaalses õppekavas või ka aine töökavas või nädalaplaanis) ning kirja on pandud seatavad õpieesmärgid koos hindamise viiside ja ajaga; vajadusel koos eraldi välja toodud tingimustega. Õpilase individuaalsusega arvestamisest räägin aga enam alaosas "Õppurist lähtumine".

Antud lehele olen kokku koondanud erinevad materjalid, mida kasutan oma igapäevatöös õppetöö planeerimiseks ning eesmärgistamiseks ning kirjeldan, milline näeb hetkel meie õppetöö planeerimise süsteem välja. Samuti toon välja selle, mida arvestan õppevara valimisel või kohendamisel. 

Õppevara valimine

Ülekooliliselt kasutame õppetöö planeerimiseks sisuliselt kahte dokumenti, milleks on aastaplaan ning perioodi töökava. 

Tundide planeerimiseks kasutame põhiliselt perioodi töökava ning Stuudiumit.