Portfoolio antud alaosa kirjeldab vanemõpetaja kutse kohustusliku kompetentsi B.2.1. (õpi- ja õpetamistegevuse kavandamine) alaosa B.2.2.2, kohustusliku kompetentsi B.2.3. (õpetamine) alaosa B.2.3.1, B.2.3.2 ning B.2.3.5. Lisaks kirjeldab järgnev alaosa vanemõpetaja kutset läbiva kompetentsi alaosa B.2.12.8.
Kuigi ma ei ole eraldi eri haridustehnoloogiat ega infotehnoloogiat pikemalt õppinud, on terve minu elu möödunud arvutite seltsis. Esimesel aastal koolis töötades tegin küll palju tööd arvutitega, kuid toimetasin pigem omaette või oma klassiga. Teisest aastast edasi kasvasid mu kohustused ning muidugi ka oskused üha enam. Kadrioru Saksa Gümnaasiumis sai minust kiiresti üks õpetajatest, kes oli kolleegidele ja õpetajatele digimaailmas orienteerumisel toeks, samuti töötasin seal aasta jagu haridustehnoloogina. Loova Tuleviku Koolis olin samuti vajaduspõhine digitugi, kuid tunnen, et möödunud aastatega on minu isiklik huvi selle vastu veidi raugenud. Hetkel olen Avatud Koolis vajaduspõhine administraator erinevates keskkondades (mh kooli koduleht, EHIS, Google kontod), kuid muus osas on töö arvutitega seotud igapäevaste ülesannetega. Kindlasti kasutan nii nüüd kui ka edaspidi ainetundides digivahendeid, kuid olen jätkuvalt seda meelt, et üksnes digivahendi füüsiline ruumi toomine ei tee õppetööd mõtestatuks või digisõbralikuks. Jätkuvad mõned näited vahenditest, mida olen varasemalt kasutanud ning arendustegevustest, mida on varasemalt tehtud.
Põhimõtted sellest, kuidas ja mida ma õpilastega kasutan, on täpsemalt lahti kirjeldatud alalehel "Keskkond".
Erinevaid juhendmaterjale hakkasime aktiivsemalt koostama alates distantsõppe ajast, mil oli suurem vajadus juhendite järele. Samuti hakkasime alates 2020/21 õppeaastast korraldama Kadrioru Saksa Gümnaasiumis regulaarseid sisekoolitusi, mille eesmärgiks oli toetada kõiki osapooli distantsõppeks. Erinevates koolides töötades on koolituste baasiks esmalt õpetajatepoolse tagasiside ja soovide koondamine, misjärel saab alustada töötoa või juhendamise planeerimisega.
Sisekoolitused on olnud erinevatel teemadel, toon välja nii paljud, kui veel aktiivselt meeles on:
We Do 2.0 robotid
BeeBot robotid
Vernieri seadmed ja lisatarvikud
Ozobotid, nende lisarakendused ning -materjalid
Mind Storm robotid
3D printeri tarkvara ning printeri riistvara
Lihtsamad koodikirjutamise abivahendid ja programmid
Tekstitöötlus, slaidiettekanded, arvutustabelid
CNC pingi kasutamine
Google rakendused
Kooli kontod, nende aktiveerimine jpm
e-päeviku kasutamine
Graafikalaudade kasutamine
Videotundide läbi viimine (Google Meet)
Google Chrome laiendused, just distantsõppe jaoks (näiteks laiendused rühmatööde tegemiseks, osalejate automaatseks lugemiseks jne)
Wizer, Mentimeter, Kahoot, Quizizz jpm veebilehed
Osmo seadmete kasutamine ning rakendamine õppetöös
Sageli olen käinud ka õpetajatel tunnis abiks. Tihtipeale oskab õpetaja ise tundi läbi viia, kuid soovib, et igaks juhuks oleks keegi abiks. Samuti olen täiesti ise tunde läbi viinud. Teemadeks on olnud kooli kontode aktiveerimine, Google Classroomi tundide läbi viimine, Google Drive kasutuselevõtt, kuid samas ka täiesti tavalised teksti- ja slaiditöötlusprogrammide kasutamine. 1. klassides oleme koos õppinud ka üksnes kirjutamist, sisse-välja lülitamist, hiire kasutamist ning baassõnavara õppimist.
Asusin KSGs tööle aastal 2016, mil liideti endine Sikupilli Keskkool ning Kadrioru Saksa Gümnaasium. Selle raames saime endile oma jaoks uue maja ning esmalt oli meie digitaristus üksnes 20 tahvelarvutit, Sikupilli-aegsed Vernieri vahendid ning õppeaasta lõpus pidi saabuma esimene klassitäis sülearvuteid. Oluline on mainida ka seda, et tollal olid ka õpetajate endi arvutid aegunud ning hanke raames saime õppeaasta lõpuks välja vahetatud ka õpetajate lauaarvutid.
Teisest aastast alates hakkasime enam tähelepanu pöörama robootikale, vahendite laiendamisele ning innovatsioonikeskuste loomisele. Lõime kaks ruumi innovatsioonikeskusteks, kuhu saime interaktiivsed tahvlid, sülearvutid, tahvelarvutid, robootika. Lisaks kogusime innovatsioonikeskustesse lihtsamad füüsika-bioloogia-keemia katsevahendid (mikroskoobid, elektriringe vahendid, mikrofonid, Vernieri lisaseadmed jpm).
Tugimeeskonnaga koos kirjutasime projekti, mille raames taotlesime lisarahastust HEV-õppurite õppevahendite jaoks (muuhulgas statsionaarsed lisaseadmed eriklassidesse, helisalvestid jm). Eriti seoses distantsõppega olin koos meie teise haridustehnoloogiga suureks abiks kooli IT-juhtidele arvutite üles seadmisel, laenutamisel, tühjendamisel ning õpilaste juhendamisel. 2020/21 õppeaasta suureks eesmärgiks oli kooli Google kontode kasutuselevõtt - see tähendas omakorda ligi 1200 õpilase kooli kontode loomist, manageerimist, aktiveerimist ning õpilaste ja õpetajate juhendamist.
Alates 2017 aastast hakkasime koolisiseseid materjale hoiustama kooliserveri-välisel pilvekettal, mis lihtsustas kordades materjalide kättesaadavust, muutmist ning omavahelist failide jagamist. Haldasin kausta regulaarselt, muuhulgas hoidsin silma peal failidel lähtuvalt andmekaitseseadusest ning sellest, kas-mis failid on antud ajahetkel meie jaoks vajalikud.
Meie "patsiga tüdrukute" juhtimisel olime mitmel korral korraldanud koolis erinevaid diginädalaid ning digiõppepäevi. Planeerimine on sageli olnud lihtne ning koostöö on sujunud, küll aga on alati mõttekohaks olnud vahendite nappus, kuna 600-pealises koolimajas tähendab diginädala korraldamine seda, et kord nädalas võib olla ühel klassil võimalik kasutada erinevaid koolipoolseid digiseadmeid. See tähendab, et sageli pidime lähenema diginädalatele hoopis loomingulisema külje pealt kui üksnes süle- või tahvelarvutite kasutamisega.
2018 aastal paigutati algklasside maja fuajeedesse ekraanid, mis esmalt olid kasutusel üksnes infoedastuse eesmärgiga, kuid üha enam hakkasime ka neid sihipäraselt kasutama - korraldasime tantsuvahetunde, ülekoolilisi viktoriine (nt Quizizz) ning neid kasutasime ka erinevate ülekooliliste ürituste puhul (nt live-ülekande vaatamiseks). Antud ekraanidel on omad süsteemid, mistõttu nõuab nende kasutamine muuhulgas erinevate failitüüpide ning seadistuste mõistmist.
Kadrioru Saksa Gümnaasiumis koostasime oma digiõppekava, mis on olnud pidevas arenduses siiani. Alates 2021 kevadest võtsime fookusesse selle, kuidas ühildada digiõppekava veelgi enam ainealaste laustepankadega ning seega teha digiõppekava rakendamine kõigi jaoks sujuvamaks.
Seoses pandeemia levikuga selgus päev enne 1.klassi sisseastumiskatseid, et osad õpilased ei saa katsetel osaleda, mistõttu kohandasin üleöö katseid 1.klassidele selliseks, et neid oli võimalik teha veebivahendusel, kuid olid siiski võrdsustatud tegevustega, mida tegid ülejäänud õpilased, kes olid koolis kohapeal. See õnnestus erakordselt hästi ning samuti andis palju mõtteid edasiseks - kuidas ja mida saab siiski veebivahendusel teha? Kuidas võrrelda virtuaalseid ning füüsilisi sisseastumiskatseid? Kas hindamisel võib olla ka midagi erisust ning kuidas paremini tulevikuks sellisteks võimalusteks valmistuda?
2020/21 õppeaastal läksime koolina üle kooli Google kontodele, mis nõudis meie kooli IT-asjatundjatelt üpriski palju tööd - läbi pidi mõtlema veebitundide korralduse, kontode aktiveerimise ja kasutamise, ühised reeglid ning palju muud. Samuti lisandus õpetajate ja õpilaste juhendamine ja suunamine.
2021 kevadel algasid vestlused e-Kooli ja Stuudiumiga, et arutada seda, millise keskkonnaga Kadrioru Saksa Gümnaasium edasi läheb. Alates 2021 sügisest liikusime üle Stuudiumi, mis tähendas nii meie kui ka õpetajate, õpilaste ja kodude jaoks palju uut õppimist, mida koordineerisin ühe õpetajana samuti mina. Seoses Stuudiumi kasutuselevõtuga tegelesime aktiivselt kontode loomise, päevikute kontrollimise, lausepankade sisestamise, ainekaartide loomisega, arenguvestluste koostamise ja sisestamisega.