Juhtimisalaselt olen kokku puutunud nii gruppide, ürituste kui ka projektide juhtimisega vähemalt viimased 10 aastat, seda nii haridusalaselt kui ka noorteorganisatsiooni töös.

Grupi juhtimisel saan tuua järgnevad näited:

• Avatud Koolis juhin nii tugimeeskonna tööd kui ka tugisüsteeme laiemalt. Lisaks tugispetsialistidele kuuluvad minu meeskonda ka abiõpetajad ning eriklasside kontaktõpetajad. Olen oma meeskonnale esmaseks kontaktiks, kellega lisaks koostöö tegemisele viin läbi ka arenguvestluseid ning regulaarseid kohtumisi ning check-ine. Lisaks inimestele seondub töö ka laiemalt Avatud Kooli kaasava hariduse mõtestamisega, tugisüsteemide juurutamise ja arendamisega ning tööga dokumentidega. Muuhulgas oleme alustamas Tallinna Avatud Kooli tugisüsteemide loomisega.

• MTÜ YFU Eestis täidan hetkel juhatuse esimehe ja haridusspetsialisti rolli. Varasemalt olen olnud väljaminevate õpilaste grupijuht, koordineerinud valimispäevade meeskonda ning samuti juhtinud mitmeid üritusi oma aastatepikkuse vabatahtlikutee jooksul. Juhatuse esimehe ülesannetena tegelen organisatsioonis väga laiapõhiste küsimustega (rahvusvahelised dokumendid, muudatused struktuuris vms), kuid teisalt teen ka väga spetsiifilisi asju. Lisaks tegelesin haridusspetsialistina ETAR projektiga (Empowering Teachers for Automatic Recognition), mille eesmärgiks on võtta arvesse gümnaasiumiealiste õpirännet ning proovime üha enam leida kokkupuutepunkte haridusvaldkonnaga, muuhulgas olen välja töötanud YFU valikaine mooduli.

• Olin Loova Tuleviku Koolis õppejuht, kuid samas koordineerisin ka tugimeeskonna tööd, olles antud meeskonna juht. Lisaks olin paljudele uutele mentori rollis, mis oli küll kohati seotud juhtimisega, kuid teisalt oli seotud ka üldise juhendamisega. Õppejuhi ülesannetena tegelesin üldiselt kooli õppetöö-alaste küsimustega, alustades tunniplaanist lõpetades õpetajate koormuste, täiendkoolituste ja õpetamise sisuga. Tugimeeskonnas koordineerisin kõigi tööd, kuid paralleelselt juhendasin uut sotsiaalpedagoogi, psühholoogi ja eripedagoogi. 

• Kadrioru Saksa Gümnaasiumis olen olnud algõpetuse ainetoimkonna esimees, vajaduspõhine 1.-6.klasside õppetooli juhi kohusetäitja ning klassiõpetajate paralleelide juht. Lennujuhina kutsusin kokku regulaarseid koosolekuid ning koordineerisin lõimingut ning koostööd. Algõpetuse ainetoimkonna esimehena koordineerisin I kooliastme tööd, eesmärgistades ning tehes õppeaastast kokkuvõtteid 1.-3.klassi piires. Õppetooli juhi kohusetäitjana võisin tegeleda sisuliselt kõigega, alustades asendustest ja töökoosolekute juhatamisest, lõpetades Haridusametisse suunatud kaebekirjade lahendamise ja koroonatestimise korraldamisega. 

Juhtimise sisu ja sellest tulenevalt, mõju, on olnud väga erinev. Üldiselt võin öelda, et teatud tendentsid kipuvad juhtimises välja tulema. Üldiselt tunnen, et kõige sisukamaks on olnud need juhud, kus mina juhina olen olnud ühest küljest nii juhi kui ka õppija rollis. Usun sügavalt tasapinnalisse juhtimisse ning hierarhiline püramiidsüsteem, mille tipus olen mina juhina, on minu jaoks äärmiselt raskelt vastuvõetamatu. Samuti on ka juhtimisolukordade puhul oluliseks just kuulamine, kuna sageli võib palju ebakõla jääda ka avatud suhtluse taha. Teisalt on oluline jääda ka siiski juhiks, kes ei mikromanageeri ning kes ei võta enda kanda kõiki ülesandeid ja leiab ka viise delegeerimiseks. 

Võtan sageli eneseanalüüsi aluseks haridusasutuse juhi kompetentsimudeli. Tunnen, et vahetevahel sellele “otsa vaatamine” aitab taaskordselt mõtestada lahti seda, mis ülesandeid ma koolis teen ja miks. 

Mõju hindamisel ongi minu hinnangul kõige olulisemaks nn taustatöö. Paljud küsimused on seotud minu jaoks mõtteviisi muutusega ning selleks, et seda muuta, tuleb teha pikka tööd erinevate arutelude, vestluste ja taustaga. See aitab paremini tekitada mõtteviisi muudatust, kuna just need on kõige suuremad mure- ja probleemkohad juhtimisel. Kaks mõtteviisi küsimust, mida olen suunanud ja kujundanud on seotud tuge vajavate õpilaste õppega ning õppimist toetava tagasiside ehk kujundava hindamise rakendamisega. Sisuliselt tähendas see siis nii kaasava hariduse kui ka kujundava hindamise juurutamist, kuid mõlemad kasvasid välja üldistest koolitustest. Märkasime, et on raske teha koolitusi teemal õpilaste toetamine või tagasisidestamine, kui õpetajate arusaam kogu antud teemast laiemalt ei klapi sellega, mida me enda koolituse sisuga teha taotleme. Jällegi, seda on aga tunduvalt keerulisem teha ning nõudis suuremaid juhikompetentse kui seda oli näiteks üksnes koolituspäeva korraldamine. 

Lõpetuseks, mõju hindamise näidikud on ilmselgelt mitmesugused, olenevalt sellest, mis rollis juhtimine toimub. Näitajad võivad olla seotud positiivsete näitajatega rahuloluküsitlustes, õpetajate tagasisides või arenguvestlustes. Samuti on üheks näitajaks ka kollektiivi vähene liikumine ning näiteks õpilaste arvu tõus, suur huvi kooli tegevustesse või positiivsed meediakajastused. Ei saa üle ega ümber sellest, et kahtlemata üks näidik on ka enda subjektiivne rahulolutunne, kuna usun sügavalt, et juhtimisel saad vastu seda, mida teistele annad.