Portfoolio antud alaosa kirjeldab vanemõpetaja kutse kohustusliku kompetentsi B.2.6. (arendus-, loome- ja teadustegevus) alaosasid B.2.6.1. ning B.2.6.2. Lisaks kirjeldab järgnev alaosa vanemõpetaja kutset läbiva kompetentsi alaosasid B.2.12.5. ja B.2.12.6.
Hetkel on minu kogemusel kooliväliste partneritega suhtlemine küllaltki projektipõhine (nt Erasmus projektid) või väga spetsiifiline (nt õppenõustamiskeskused või rehabilitatsioonikeskused, kust me teenuseid sisse ostame). Tegu on pigem partnerlussuhetega, mille raames pakutakse meile kui koolile teenust, kuid sisulisem koostöö või -loome siinpuhul puudub ning minu hinnangul ei pea seda ka ilmtingimata olema. Lisanduvad muidugi erinevad koolid. Näiteks Avatud Kooli puhul käib meil sagedasti külalisi meie kooliga tutvumas, kuid üldiselt on need pigem ühekordsed ettevõtmised. Samuti käime ise usinalt teistes koolides ja asutustes külas. Näiteks minu eestvedamisel käime ka kooli tugimeeskonnaga sagedasti teiste koolide tugiteenuste pakkumisega tutvumas.
Erinevate partneritega suhtlemise eesmärk on jällegi kas õpilase toetamine või siis õppetöö mitmekesistamine ning laiemahaardeliste ja lõimitud teadmiste omandamine uudses keskkonnas. Samuti lisandub siia partnerkoolide näol juurde ka üldine koolide arendustegevus ning erinevate õpiteede võimaldamine. Samuti tuleks siinpuhul eristada pika- ja lühiajalisi partnereid ning strateegilisi partnereid nendest, kes meie koolielus mängivad pigem tagasihoidlikku rolli.
Järgnevalt toon välja mõned partnerid, kes meie koolil on ning kellega olen ise kokku puutunud.
Pildi autor Birgit Sitska
Esiteks on partnerid sagedasti õpetajatega seotud erinevate koolituste ning enesetäiendusvormide näol. Olgu selleks erinevad muuseumid, kui ka looduskoolid või koolituskeskused. Kõigi eesmärgiks on pakkuda koolidele ja õpetajatele erinevaid võimalusi ning tihtipeale võivad sellistest ettevõtmistest välja kooruda ka tihedamad partnerlussuhted kui üksnes muuseumitunni broneerimine või koolitusel osalemine. Minul endal on kokkupuuted näiteks Lahemaa Looduskooli ning KUMUga, kus mõlemal juhul oli tegu nii teenusepakkuja kui ka partneriga. Samuti on koolil endal koolituskeskuseid, mille kaudu tellitakse koolitusi õpetajatele ka sagedamini, näitena saan välja tuua Mõttemaru koolitused.
Teiseks on partnerid tihtipeale ka projektipõhised ning võivad seega siduda erinevaid koole kui ka muid asutusi (näiteks Tallinna Haridusamet, ülikoolid). Kuigi projektidel on kindel eesmärk, võib sealgi sageli peidus olla partnerite tunnuseid, kuna sageli laieneb koostöö ja ühised ettevõtmised kõigile osapooltele. Näitena saan välja tuua mõned Erasmus + projektid ning Kogupäevakooli projekti tegevused alates 2018.
Nendest viimase puhul oli tegu väga pikaajalise ja süvitsi mineva koostöövormiga, kus ühe grupi koolidega koolitusime, kasvasime ja arenesime ning käisime ka üksteisel külas.
Kolmandaks on partnerite seas kahtlemata erinevaid koole. Senised kokkupuuted koolide kui partneritega on siiani olnud just erinevate projektide kaudu (näiteks Kogupäevakool). Samuti saab kindlasti liigitada siia alla ka Tartu Ülikooli ning Tallinna Ülikooli, kuna nende juhendamisel on toimunud nii erinevaid projekte kuid oleme vahendanud ka tudengeid ning praktikante.
Lõpetuseks, igapäevase õppetöö raames ei saa üle ega ümber erinevatest haridust toetavatest organisatsioonidest. Olgu selleks Tallinna Haridusamet, nõustamiskeskused või Rajaleidja, nendega puutume kokku nii õpetajatena (näiteks õpilaste suunamised) kui ka koolielu juhtimisel (näiteks õpilaste suunamine 1.klassidesse). Tegu on väga praktiliste partneritega, kuna nende kaudu saavad vastuse väga spetsiifilised küsimused.