Terve elu olen õppinud ja töötanud koolides, kus meil on osaliselt või täiesti ainepõhine õpe. See tähendab, et sageli on ühe ainetunni eesmärgiks just aine tundmise omandamine ning ainealased oskused. Küll aga tunnen, et suur väärtus on ka üldõpetusel ning lõimitud ainetel, kuna just need aitavad luua ainetevahelisi seoseid ning selle kaudu mõista ka ainet sügavamalt. Tõsiasi on see, et tavaelus ei eksisteeri matemaatika iseseisva nähtusena, kuid see on lõimitud meie arvete maksmisesse, poes käimistesse, ehitusprojektidesse ning enamustesse igapäevastesse tegevustesse. Seega on minu jaoks kummaline ka koolis keskenduda üksnes ühele ainele üksnes ühe aine lähtepunktist vaadatuna.

Siiski ei tunne, et ainepõhine õpe ka täiesti kasutu oleks - kahtlemata saab ainepõhistes tundides omandada paljud aine algteadmised, mida seejärel võiks minu hinnangul ühildada erinevatesse projektidesse, ettevõtmistesse ning tegevustesse, kus teadmiseid üldistatakse ning seotakse teiste ainealaste teadmistega. Siingi peab seda üldistamist ja mõistmist suunama, kuid kahtlemata on sellisel õppel minu jaoks suur lisandväärtus ka ainealasel mõistmisel.

Seega tunnen, et ainealaseid teadmisi aitavad kinnistada erinevad projektid, katsed ning avastuspõhine õpe. Järgnevalt toon välja mõned oma näited tundidest, kus vahvate tegevuste kaudu on võimalik erinevaid aineid lõimida, huvitavalt õppida ning samuti kinnistada ainealaseid teadmisi. Tunni ehitan üles küllaltki traditsiooniliselt - tunni alguses toimub häälestus koos tähepanu koondamise, varem õpitu meelde tuletamise ning uue teema eesmärgistamisega. Seejärel toimub aktiivne õppetegevus, mille jooksul kasutan erinevaid meetodeid, mille kirjeldan järgnevates lõikudes pikemalt lahti. Tunni lõpus toimub õpitu kinnistamine, üldistamine ning tunni teema põgus kordamine.  

Mõned enimkasutatud meetodid/võtted/tegevused on järgnevad:

• Ümberpööratud klassi meetod. Tundi tulles on õpilased juba mõne teema läbi töötanud ning seejärel hakkame nendega tunnis kinnistavaid tegevusi tegema.

• Klassiõpetajana kasutasin päris palju projektipäevi. See tähendab, et õpilased tulid kooli, said oma päeva ülesanded kätte ning seejärel hakkasid neid omas tempos ning oma rühmades tasapisi lahendama. Pidime õppima eraldi seda, kuidas abi küsida ja kuidas pause teha. Kõige lihtsamini saavad seda teha aga klassiõpetajad, kellel on oma klassiga mitu tundi järjest.

• Kui vähegi võimalik, katsun õpitut näitlikustada, et õpilased saaksid nn näpud mustaks teha. See tähendab erinevaid katseid, taimede kasvatamisi, mikroskoopide kasutamist, looduses mõõtmist jne. Üks toredamaid asju, mida tegime, oli oma klassis vihmaussifarmi üles seadmine, et uurida aasta jooksul seda, kuidas vihmaussid mulda kobestavad. Hetkel mumifitseerime klassidega kana, varem olen lasknud ka õpilastel enda individuaalset õuna mumifitseerida. 

• Nii palju kui võimalik, käin õpilastega majast väljas. Üldiselt proovin oma klassiga regulaarselt majast välja minna, olgu selleks mõni õppekäik, muuseumikülastus, näitus vms ning tavapäraselt planeerin oma aasta käigud ette ära, et saaks neid võimalikult hästi õppetööga siduda. 

• Arutlused, väitlused. Neid tehes olen õpilastega eraldi õppinud just seda, kuidas inimesi aktiivselt kuulata, kuna see on oluline oskus edaspidigi.

• Samuti on minu jaoks äärmiselt oluline see, et prooviksin õppetöösse võimalikult palju integreerida õpilaste endi huvisid, soove ja mõtteid tundide osas. Näiteks ajalootundides kaardistan poolaastate alguses ära õpilaste huvid teemade osas, mille võtan seejärel tundide planeerimisel arvesse. 

• Lõpetuseks, samuti kasutan oma tundides ka otsest õpetamist, esitlusi, rühma- ja paaristöid ning iseseisvaid töid.

Sooviksin oma igapäevase töö anda edasi piltidena, kuna just need illustreerivad kõige paremini seda, mida me oma klassidega koos teeme. Pildi all olen täpsemalt lahti kirjutanud selle, mida-miks-kuidas ma teinud olen. Samuti kajastub õpisisu ja -metoodika terve portfoolio vältel erinevates piltides. 

Klassi kui rühma protsessid on mõjutatud suuresti sellest, milline on õpilase kodune- ja kultuuritaust, senised teadmised-oskused-kogemused. See pagas, mille õpilased endaga kaasa võtavad, mõjutab seda, kuidas nad koolis koos toimetavad ning kui hästi see neil välja tuleb. Samuti on sarnane pagas kaasas ka kõigil kooli töötajatel, mis teeb seega rühmaprotsessid klassis veel eriti huvitavaks. 

Kui räägime rühmaprotsessidest klassi kui tervikuna, siis olen seda portfoolios juba mõningates teistes alaosades. Siia alaosasse lisaks veel juurde minupoolsed mõtted erinevate grupi- ja paaristööde kohta ning kuidas oleks võimalikult hea ühistegevusi planeerida.

Üldiselt on terve klassina koos toimetamine veidi keerukas, mistõttu on hea ka suuremad üritused-ettevõtmised jaotada rühmadesse. Optimaalseimaks rühma suuruseks on 4-5 õpilast, kuna siis saab ka midagi ära tehtud ning igaühel on oma roll, mida nad tegema peavad. Rühmades, paarides ja klassina koos toimetamist on samuti vaja pidevalt õppida, mida hõlbustab muuhulgas õpetajapoolne suunamine, rollikaardid, ülesannete lahti kirjeldused jpm.

Järgnevalt toon välja ka mõned pildid ühistegevustest ning rühmatöödest, mida kas paaris, rühmas või terve klassina teinud oleme. 

Lisaks, kuigi hoian kätt pulsil uutel haridusalastel teemadel ja artiklitel, on minu jaoks igapäevases töös kõige huvitavamaks lugemiseks just erinevad praktilised raamatud ning metoodiliste võtete kogumikud. Lisan siia lõppu pildi minu "personaalsest raamatukogust", mis mul mu klassis on. Sageli annab just selliste raamatute lappamine juurde palju mõtteid selles vallas, kuidas ning miks midagi tunnis teha, eriti nendel puhkudel, kus mõte äärmiselt ummikusse jooksnud on. Samuti annavad raamatud seega mõtteid selles osas, kuidas hinnata - kui ehk teha see arvestuslik töö mitte enam kontrolltööna, vaid hoopis slaidettekande või projekti vormis, kuidas seda siis hinnata.

Lõppu lisan piltidena erinevad lisavahendid, mida kasutan pidevalt klassis nii aine- kui ka klassijuhatajatundide läbi viimiseks. Paljusid vahendeid hakkasin kasutama just hariduslike erivajadustega õppurite puhul, kuid need aitavad mitmekesistada ka tavaklasside tunde.  Vahendid on nii ainepõhised (näiteks numbrid matemaatikaks, eesti keele õppemängud ja tähed) või siis üldised (häälestus- ja tagasisidekaardid, mida kasutan igas tunnis, kleepsud, täringud ja muu).