Arendustegevus

Portfoolio antud alaosa kirjeldab vanemõpetaja kutse kohustusliku kompetentsi B.2.6. (arendus-, loome- ja teadustegevus) alaosasid B.2.6.1. ning B.2.6.2.

Arendustegevusest üldiselt

Esimesel õpetaja-aastal olin vähemal määral seotud arendustegevusega koolis. Alates teisest aastast suurenesid mu kohustused järk-järgult. Üha enam hakkasin korraldama ka erinevaid teemapäevi, üritusi, kokkusaamisi. Samuti muutusin üha enam selleks inimeseks, kellelt koolielu puudutavaid küsimusi küsides ikka vastuse sai ning kes suuremal või vähemal määral koolielu suunas. Nüüdseks tunnen, et olen koolis saanud inimeseks, kes suunab, nõustab, koolitab ning juhib erinevate meeskondade tööd. Kuigi tunnen end paljudes teemades kindlalt, siis on vahva märgata seda, et minu kireteemad on paljuski muutunud. Muuhulgas koolis alustades nautisin tööd digipedagoogikaga seonduvalt, muuhulgas toimetasin lühidalt ka kooli haridustehnoloogina, kuid nüüdseks see teema enam südant põksuma ei pane. Üha enam naudin teemasid, mis puudutavad õpilase toetamist laiemalt, hindamist ja tagasisidet, koolitamist ning õpetajate ja töötajate nõustamist ja suunamist.

Arendustegevus Avatud Koolis

- Avatud Koolis töötan alates 2023 kevadest ning suurem osa arendustegevustest on olnud seotud tugisüsteemi tööga -- kuidas seda (taas)elustada ja üles ehitada, kuidas seda erinevatele osapooltele selgeks teha ning milline meie süsteem on.
- Juhtkonna liikmena mõtlen kaasa ka igapäevastes haridusküsimustes (hindamissüsteem, akadeemiline nõudlikkus, tasemehindamine, õpilaskesksus, personal, õpioskused jms).
- Vean õpetajakutse taotlemise õpiringe.
- 2024/25 õppeaastal vean eest üht kooli fookusteemadest, milleks on positiivsed harjumused.
- Minu vedamisel on lõpetatud "Hea kool kui väärtuspõhise kool" eneseanalüüsiga, mille eest pälvisime 2024 novembris ka "Hea kooli edendaja" tiitli.
- Alustatud on erakooli munitsipaliseerumise protsessiga ning selle raames jätkub minu töö tugisüsteemi läbi mõtestamise ja sõnastamisega (mh õppekavas ning muudes dokumentides).

Foto autor Katariina Idla

Avatud Koolis läbi viidud koolitused

24. august 2023 Avatud Kooli tugisüsteemi ja KiVa programmi koolitus kõigile õpetajatele.
18. oktoober 2023 Avatud Kooli lastevanemate ja kogukonna ennastjuhtiva õppija koolituspäev.
15. november 2023 koolitus: lugemisstrateegiad, düsleksia ning düsgraafia.
04. jaanuar 2024 koolitus: taju ja tähelepanu, aktiivsus- ja tähelepanuhäire.
21. märts 2024 koolitus: töömälu, nõrga töömäluga õppuri toetamine.
21. august 2024 positiivsete harjumuste töötuba.
23. august 2024 tugisüsteemi ja KiVa koolituspäev.
25. september 2024, HEV-õppuri toetamine Avatud Koolis.
22. oktoober 2024, Avatud Kool kui väärtuspõhine kool, koolitajaks koos koolijuhi Sandra Järvega.
30. oktoober 2024, positiivsete harjumuste töötuba.

Arendustegevus Loova Tuleviku Koolis

- Alates 2022 suvest kuni 2023 kevadeni olin õppejuhi, HEV-õpilase õppe koordineerija ja IT-toe rollis (alates 2023 jaanuarist täitsin õppejuhi, ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja ning IT-toe rolli), kus täitsin mitmeid sarnaseid organisatoorseid ülesandeid, nagu varasemalt:
  - Info vahendamine; koolitus- ja õpivajaduste kaardistamine.
  - E-kaustade korrashoid
  - Õpetajate igapäevane aitamine, suunamine ja nõustamine eri valdkondades
  - Teemanädalate korraldamine ja suunamine
  - Füüsilise keskkonna dokumentide korrashoid
  - Koosolekute protokollimine, täiendamine
  - Digivahendite ja -keskkondade osas nõustamine ja abistamine
  - Suunamine ja nõustamine HEV-õppurite dokumentide osas (IAJK-d, IÕK-d)
  - Õppeaasta tegevuste ja koosolekute ühine planeerimine
- Lisandus ka suuremal määral laiemalt kooli tasandil kaasa mõtlemine (õppekavad ja nädalaplaanid, tundide vaatlused ja tagasisidestamine, hindamine ja tagasisidestamine).
- Vedanud õpetajakutse taotlemise õpiringe.
- Kodulehe ja sellega seonduvate materjalide uuendamine ja läbi töötamine.

Foto autor Kaisa Tuisk

Loova Tuleviku Koolis läbi viidud koolitused

22. september 2022 Loova tuleviku kooli kutsehuviliste õpetajate infotund.
26. september 2022 Google Classroomi koolitus.
4.oktoober 2022 HEV-õpilasega seonduv dokumentatsioon ning õpilaste toetamine klassiruumis.
20. oktoober 2022 koolitus lastevanematele, HEV-õpilase toetamine.
3. jaanuar 2023 hindamise ja tagasisidestamise ning arenguvestluste koolitus.
4. jaanuar 2023 lõimingu töötuba.
5. jaanuar Erasmus + projektide töötuba.
11. jaanuar 2023 Loova tuleviku kooli kutsehuviliste õpetajate infotund.

Foto autor Triinu Orumaa

Arendustegevus Kadrioru Saksa Gümnaasiumis

2017-2021 KSG tervisenõukogu liige.
Aastail 2018-2021 KSG algõpetuse ainetoimkonna juht.
2020-2022 vajaduspõhiselt Mäe maja õppetooli juhi kohusetäitja
2018/19 õppeaastal ajalooringi juhendaja.
Eriklassi õpetajana olin osa laiendatud tugimeeskonnast.
Vajaduspõhine digitugi algklasside majas, osalise kohaga haridustehnoloog 2021/22 õppeaastal.
Uutele kolleegidele ametlik koolipoolne mentor olemine.
Osalemine projektides (projektid on välja toodud enesetäienduse all) kas meeskonnaliikme või juhina.
2021 suvel olin üks kahest KSG õpihuviaagrite korraldajatest (planeerimine ning laagri korraldamine).
2021/22 õppeaastal panime koostöös kahe kolleegiga paika põhimõtted distantsõppe korralduseks tervele koolile.
2021 Mäe maja jõulunäidendi planeerimine ja koordineerimine koos erinevate õpetajatega.
Lisaks pidev töö erinevate igapäevaste teemade ning vahenditega:
- Info vahendamine (muuhulgas oluliste kuupäevade paika panemine, koolitus- ja õpivajaduste määramine õpetajate seas).
- Lausepankade täiustamine, koostamine ja üle vaatamine.
- Ürituste korraldamine ja suunamine.
- Õpetajate igapäevane aitamine, suunamine ja nõustamine eri valdkondades.
- Eri teemapäevade korraldamine, koolisiseste koolituse korraldamine koostöös kolleegidega
- E-kaustade korrashoid.
- Riigisiseste tasemetööde korraldamisel üks tööde korraldajatest ja suunajatest.
- E-tasemehindamise tööde koostamise suunamine, läbi viimine, aruanded jms töödega seonduv.
- Teemanädalate korraldamine ja suunamine
- Füüsilise keskkonna dokumentide korrashoid
- Koosolekute protokollimine, täiendamine
- Digivahendite ja -keskkondade osas nõustamine ja abistamine
- Suunamine ja nõustamine HEV-õppurite dokumentide osas (IAJK-d, IÕK-d)
- Õppeaasta tegevuste ja koosolekute ühine planeerimine
- 21/22 õppeaastal 6.klasside ajaloo-olümpiaadi koordineerimine koos oma kolleegi, Tiina-Mall Kreemiga.

Foto autor Kadi Hirv

Kadrioru Saksa Gümnaasiumis läbi viidud koolitused

27.09.19 HEV-infotund (IÕK-de ning IAJK-de koostamine) KSG algklasside maja õpetajatele.

27.11.19 HEV-infotund (IÕK-de ning IAJK-de koostamine) KSG põhikooli ning gümnaasiumi maja õpetajatele.
02.01.19 HEV-õpilase toetamine.
03.01.19 kujundava hindamise teemapäev.
04.01.19 interaktiivse tahvli koolitus.
02.09.20, 10.09.20, 14.09.20, 13.01.21, 27.01.21, 3.02.21, 10.02.21, 10.03.21, 03.06.21, 02.09.21, 14.10.21 õpetajate digiõppe päevad (Google Classroom, Opiq, Stuudium jpm).
12.10.21 koordineerisin arenguvestluste koostamise teemapäeva.
25.10.21 koolitus "Klassijuhataja roll KSG-s".
9.11.21, 14.12.21, 8.02.22, 15.03.22, 12.04.22 õppimist toetava tagasiside teemapäevad (mõisted, erinevate osapoolte rollid, tagasiside andmine, ühiste materjalide loomine).
3.01.22 Hea kool kui väärtuspõhine kool - KSG teemapäev.
4.01.22 õppimist toetava tagasiside koolituspäev I ja II kooliastme õpetajatele.
25.04.22 õppimist toetava tagasiside koolituspäev III kooliastme õpetajatele.

2021. aasta Hea Kooli ja Hea Lasteaia voorus osalenud haridusasutused. Foto: TÜ eetikakeskus

2024. aasta Hea Kooli ja Hea Lasteaia tunnustusüritus.

Foto autor Marit Lekstein

Koolivälised koolitused

Kooliväliselt olen korraldanud järgnevaid koolitusi:

10. juunil 2017 viisin läbi koolituse DD Akadeemia Maailmamuutjate koolis Tartu Kutsehariduskeskuses. Koolituse pealkiri "Mina kui maailmamuutja". Teemaks kultuuriline mitmekesisus.
26.augustil 2017 viisin läbi koolituse EÕEL suvekoolis (töötuba kultuuriliste erinevuste mõistmiseks, EEE-YFU Coloured Glasses töötubade põhjal).
27. septembril 2017 viisin läbi koolituse Tallinna Ülikoolis noorsootöö tudengitele. Teemaks rahvusvaheline õpe, kultuuriline mitmekesisus ning töö eri kultuurilise taustaga noortega.
22. novembril 2019 viisin läbi koolituse Tallinna Reaalkooli õpilasesindusele (ürituste korraldamine, meeskonnatöö).
Tallinna Ülikooli välistudengitele olen kahel korral korraldanud infopäeva-koolitust, mille teemaks on olnud külalistundide läbi viimine Eesti koolides.
Organisatsioonisiseselt olen läbi viinud vähemalt üle 25 erineva ühekordse või korduva koolituse MTÜ YFU Eestis. Tegu on mittetulundusühinguga, mis tegeleb rahvusvahelise õpilasvahetusega. Koolituste teemadeks on olnud õpilaste intervjueerimine, läbipõlemine, ürituste korraldamine, haridusliku sisuga töötubade üles ehitamine, koolikülastused ning külalistundide läbi viimine, avalik esinemine ja õpetamise põhitõed. Kaks toimunud koolitustest on toimunud rahvusvahelisel tasandil.
10. märtsil 2022 viisime koos ühe kolleegiga läbi töötoa XIII üleriigiliste õppejuhtide koostööpäevadel. Töötoa teemaks oli õppimist toetav tagasiside ehk õppimist toetav hindamine.
5. aprillil 2022 viisime läbi Peetri kooli õppejuhile lühikese koolituspäeva, kus tegime ülevaate KSG õppimist toetavast tagasisidest ning vahetasime omavahel kogemusi. Pidasime ka plaani edasise koostöö osas.
10.-11. märtsil 2023 viisime koos ETAR meeskonnaga läbi koolituse õpirände akadeemiliseks tunnustamiseks gümnaasiumiastmes. Koolitasime Tartu Tamme Gümnaasiumi ning Tallinna Ühisgümnaasiumi õpetajaid.
15. detsembril 2023 koolitasin edasi ETARi teemadel: koolitasin Tallinna Ühisgümnaasiumi gümnaasiumi- ja põhikooliastme õpetajaid akadeemilise tunnustamise teemadel.
Vajaduspõhised koolitamised ETAR projekti raames, mh esinemine projekti lõpp-konverentsil 27.09.2024.

Sõnavõtud ja esinemised

Avalikult olen seni õpetamise ja hariduse teemadel vaid paaril korral sõna võtnud.

Eesti koolides käivitub käekirjareform. 22.12.2017
Õpetaja: igale gümnaasiumiõpilasele vahetusaasta välismaal, sest õppimine algab seal, kus mugavustsoon lõpeb. 19.04.2019
YFU Eesti maailmakodanike podcast. 12.08.2021
Kas minu laps on erivajadusega? Väike Päike lapsevanema kool veebiloeng. 08.12.2023
esinemine konverentsil "Õpirände toetamine ja arvestamine gümnaasiumis", 25.10.2024
KiVa Talvekool 2025 panelist, 09.01.2025

Koolituste planeerimine, läbiviimine ja tagasiside

Koolituse üles ehitamisel lähtun eelkõige sellest, mis on koolituse eesmärk. Kui on teada vastus küsimusele “miks?”, siis saan edasi liikuda koolituse sisu kavandamisega. Eks koolitusi on ka suuremaid ning väiksemaid ning ettevalmistus sõltub ka kontekstist. Üldiselt proovin siiski ühel või teisel viisil saada osalejatelt sisendit nende ootuste ja vajaduste osas. Kui tegu on suurema või pikemaajalise koolitusega, siis on võimalik eelinfot saada Google Formsi ja lihtsa küsitluse kaudu. Kui tegu on kitsama ringi omaga, siis on hea sisendit saada ka igapäevastelt vestlustelt. Kohati tunnen, et vestlused on isegi paremad; tagasiside või mõtete kogumine on tunduvalt orgaanilisem ja mõnusam.

Igal juhul edastan saavad osalejad kas enne koolitust või selle ajal õpieesmärgid, mis on eelnevalt sõnastatud, võttes võimalusel arvesse osalejate enda tagasisidet ja ootuseid. Tunnen, et õpiväljundite sõnastamine on ka õpetajatöös niivõrd tavapärane asi, et eesmärkide põhjal on küllaltki lihtne sõnastada ka väljundeid. Olenevalt koolituse suurusest viin tagasiside lõpus läbi kas kohapeal või siis koolituse-järgselt ning e-kirjade teel.

Üldiselt katsun hoida teooria ja praktika 20:80 vahekorras, s.t. suuremas jaos tegevusi teevad osalejad. Seda on väga hästi võimalik teha ka dokumentatsiooni koolitusel, mis esmalt võib tunduda küllaltki informatiivse ning ühesuunalise infoedastusega, kuid tegelikkuses on sedagi võimalik üles ehitada viisil, mis kaasab osalejaid. Kui on teada õpiväljund (näiteks “osaleja kirjeldab, kuidas on tema ainetunnis võimalik lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilase õpet diferentseerida”), siis küsin edasi, kuidas antud eesmärki kõige paremini saavutada saaks? Reeglina panen kirja ka kõik esmalt veidi totrana tunduvad mõtted, kuna ka koolituste puhul võib sageli tekkida teatud üksluisus ning soovin, et osalejatel oleks samuti osaleda huvitav. Vajadusel leian täiendavaid õppematerjale või veebilinke, mida osalejatega jagada. Ehk võib olla paslik mõningaid dokumente või trükiseid koolituse enda ajal läbi töötada, kuid reeglina hoian koolituse ajal loetavat teksti pigem miinimumis.

Koolituse läbi viimisel võib samuti tekkida hetki, kus pean veidi jooksvalt sisu kohendama, kuid tunnen, et sellised olukorrad on minu jaoks juba küllaltki lihtsasti hallatavad. Minu jaoks on siiski kandva tähtsusega aja jälgimine ning samas vajadusel osalejate rajale tõmbamine ning taas teemale suunamine. Näiteks kaasava hariduse valdkonnas võib sageli tekkida ka selliseid diskussioone, mille lahendamine nõuaks terve Eesti haridussüsteemi muutmist ning kahjuks või õnneks seda meie enda koolituste jooksul teha ei saa ja seega on vajalik mõnikord ka selliste arutelude lõpetamine.

Lõpetuseks, täiesti tavaline koolituse osa on ka tagasiside küsimine ning järelduste tegemine. Seda tundub isegi veidi kummaline lahti kirjutada, kuna ilmselgelt on see vajalik. Tagasisidet teen kas üksnes koolituse lõpus, või siis nii koolituse lõpus kui ka hiljem veebi teel. Jätkukoolituste puhul planeerin tagasisidest lähtuvalt ka edasisi koolituspäevi; muus osas teen enda jaoks kokkuvõtte ning vajadusel-võimalusel jagan tagasisidet või omapoolseid järeldusi ka koolitatavatega.

Töö organisatsiooni dokumentidega

Arengu- ja õppekava koostamine on jällegi minu jaoks jaotatud mitmetasandiliseks. Ühes osas on igapäevaste dokumentide töö ja arendamine. Olen osalenud nii individuaalse arengu jälgimise kaardi kui ka individuaalse õppekava põhja välja töötamises. Samuti olen osalenud tööplaanide välja töötamises, et leida viise, kuidas lisada sinna aine- ja klassiõpetajale võimalusi lisada juurde tuge vajava õpilase õppe toetmise osas mõtteid või õppe diferentseerimise võimalusi.

Teises osas on laiemamahuliste dokumentide töö ja arendamine. Sinna alla käivad näiteks õppe- ja arengukavad, ültööplaanide koostamine ning laiemad kooliülesed lõiminguplaanid. Igas koolis, kus töötanud olen, oleme koostöös tasapisi lisanud kõikidesse dokumentidesse juurde neid osasid, mis keskenduvad just hariduslike erivajadustega õppurite õppetöö toetamisse. Seda tööd on tehtud nii õppejuhi, HEVKO kui ka ainetoimkonna esimehena, kuid oluline on märkida, et antud tugi või rõhk ei saa jääda üksnes dokumendi tasandile ning sõnakõlksuks, kuid sellega peab kaasnema ka päris sisuline muudatus või konkreetne tegevusplaan.

Samuti olen olnud seotud tugimeeskonna töökirjelduste ning ametijuhendite koostamisega. Siingi võib olla palju kattuvusi, kuid nii suurtes kui ka väikestes koolides on oluliseks see, et olemas oleks teatud tööjaotus, seda eriti juhul, kui “täiskomplekti” tugispetsialiste koolis saadaval ei ole.

Õppevara koostamine ja kohandamine

Minu topeltrollist lähtuvalt on minu õppevara kohandamine ja koostamine suuresti seotud tuge vajavate õpilastega. Õppevara kohandamine ja koostamine on saanud igapäevatöö tavaliseks osaks. Ühest küljest tuleb kindlasti kohendada vajadusel erinevaid tekste, seda eriti vanemas kooliastmes ning ka keerulisemate õppeainete puhul. Vaja on kohendada sõnavara, kuid teisalt ka lausete pikkust, laveerida liit- ja lihtlausetega, vajadusel lisada juurde visuaalseid materjale. Pildimaterjali saab samuti igale poole juurde lisada, mis ei sõltu ilmtingimata ainealasest spetsiifikast.

Õppematerjali koostamine on kohati ehk isegi lihtsam, kui õppematerjali kohendamine. Võimalik on kohe luua sisu, mis on vastav õpilase tasemele ning tunnen, et eelneva materjali kõpitsemine võib lihtsalt võtta kauem aega. Erinevate töölehtede, lugemistekstide ja harjutuste loomine on aga mõnus ülesanne, mis tuleb tasapisi juba küllaltki puusalt, eeldusel, et õpilast on õpitud hästi tundma. Samuti on ise ülesannete ja õppevara koostamisel võimalik sisse pikkida ka aktiivsemaid tegevusi, liikumist, mängulisi elemente, õuesõpet ning muud, mis juba jooksu pealt on seotud õppetegevusega.

Õppevara kohendamise ja koostamise juures mängib kindlasti olulist rolli õpilaste taust - kellele ja mis eesmärgil antud materjali kohendatakse. Tunnen, et lisaks kriitiliselt läbi mõelda see, et kui suures mahus kohendamist materjal vajab ning kas see üldse vajalik on. Mõistetavalt võtab täiesti uute materjalide koostamine palju aega ning ise leian end alati mõtlemast sellele, kas see on see miski, mille tegemiseks minu aeg kõige asjalikum hetkel on.

Materjalide kasutamise puhul ei saa üle ega ümber autorikaitse-teemast. Elame ajal, mil meil on võimalik raamatupoodi sisse astuda ning leida endale koheselt kümme vahvat raamatut, mida saaks enda eripedagoogilises töös kasutada, kuid nende seas on kahtlemata neid raamatuid, kus puudub kopeerimise luba, mis sisaldab endas ka ümber kirjutamist. See lisab jällegi ühe tasandi juurde, mida peame arvestama, tegeledes materjalidega.

Lõpetuseks, materjalid ei pruugi tähendada üksnes töölehti või trükiseid-raamatuid. Paljusid õppevahendeid olen loonud ise või koos õpilaste abiga. Näiteks on esemete pildikaardid (tegid fotosid, printisid välja, lamineerisid need ära) ja 3D prinditud tähe- ja numbrimagnetid disainitud, prinditud ja lõpuks magnetid taha kleebitud minu kunagiste eriklassi õpilaste poolt. Samuti on kunagised õpilased meisterdanud tegevustäringuid ning numbripulki. Ühe endise lapsevanema poolt sai koolile tehtud mitu puidust kellamudelit. Ise olen meisterdanud numbripatju, teinud näpunukke ning disaininud ja valmistanud jutustamiskaarte. Ise tunnen, et sellised materjalid on kohati kasutamisel ja tegemisel isegi kordades vahvamad, kui seda on näiteks üksnes töölehed.

Visuaalid

Lõpetuseks, tahan eraldi välja tuua ka selle, et olen nüüdseks aastaid tegelenud visualiseerimisega. Tunnen, et koolis on süsteemide või mõtete visualiseerimine äärmiselt vahva ning aitab luua tervikliku pilti mõnest keerulisest ideest või siis luua ka ühtlast bränditunnetust. Toon mõndadest näited, olgu selleks siis erinevad lendlehed või suuremate ideede pildilised väljendused. Oluliseks on see, et teatud visuaalidele eelneb suur ja tihe mõttetöö, ajude ragistamine ning kompromisside leidmine ning vajadusel kõige olulisema leidmine ja välja toomine.

Õppimist toetava tagasiside põhimõtete visuaal.

Enne seda kui ma Avatud Koolis töötasin, sain kujundada kooli õppekavasse iga ainevaldkonna visuaalid.

Õppimist toetava tagasiside infomaterjalid.

Avatud Kooli tugisüsteemi kirjeldus.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi Rohelise kooli eesmärgid.

Kadrioru Saksa Gümnaasiumi kogupäevakooli mudel.

KiVa sein koolis

Tähistamise ja õpilasparlamendi sein koolis

Page updated

Google Sites

Report abuse