• [nimi eemaldatud] leidis huvitavaid viise, kuidas 1.klassi õpilasi saada tunni ajal liikuma, teha harjutusi, kus on koos nii teksti mõistmine, arvutamine kui ka liikumine. 

• 1.klassi õpilaste puhul käis ringi väike käpiknukk, kes vaatas, kuidas lastel töö läheb ning andis tublimatele templeid. 

• [nimi eemaldatud] leidis häid viise, kuidas saada õpilaste tähelepanu (näpu vaatamine, kümneni lugemine jne).

• [nimi eemaldatud] alustas ja lõpetas tundi veidi kaootiliselt, mistõttu sellele peaks ise tundides veidi enam rõhku pöörama (eriti lõpetamine!). Seda eriti klassi puhul, kellel on enda käitumise juhtimine keeruline.

• Ülesande jagamisel ja selgitamisel peab garanteerima, et klass oleks vaikne ning siis ei oleks segadust, pärast kõigile üksipulgi selgitamine ei ole kõige parem variant. 

• Väga vahva on vaadata seda, kuidas 1.klassi õpilastel varakult kokku pandud reeglid töötavad väga hästi ja efektiivselt ning 1.klasside õpilaste osas on väga hästi näha seda, milliste klassidega on reeglite ja kokkulepete osas tehtud ära suur töö.

• Tundide lõpud kipuvad sageli ära vajuma - algus on tihtipeale hea, kuid lõpp vajab rohkem tähelepanu. 

Koroonakriisist tingituna oli juhtumeid, kus õpetaja oli kodus ning õpilased olid koolis. Seega pidin sageli olema ühe või teise klassi juures ning sellegi kaudu nägin seda, kuidas õpetajad oma igapäevatööd teevad, ka distantsilt. Lisaks, nüüdseks olen sattunud vaatlema ja nägema ka erinevate õpetajate veebitunde. Seega tunnen, et on vajalik ka need märkamised kuidagi "lauale tuua".

• • Märgata oli juba videokõnede kaudu, millised on need tunnid, kus enamasti õpetaja räägib. Ühel juhul sattusin kuulama tundi, kus õpilased ise ütlesid alla kümne lause ning ülejäänud tund oli täidetud õpetaja jutuga. 

  • Kui õpilased on koolis ja õpetaja kodus, siis on hästi keeruline hoida tundi interaktiivse ning huvitavana. Võiks olla aga pigem tegevust õpilastele ise tegemiseks. Samuti võiks hästi kasutada erinevaid veebirakendusi (näiteks Quizizz, Kahoot, Google Classroom). 

  • Ka sellise veebitunni puhul on oluline alguses väike argijutt õpilastega, see on eriti oluline I kooliastme ning just 1.klassi õpilaste puhul. 

  • Vahva on vaadata, kuidas on lahendatud see probleem, et mikrofon on üksnes õpetaja laua juures - käiaksegi ükshaaval laua juures vastamas. 

  • Kui varasemalt on klassis reeglid paigas, siis õnnestub veebitund väga hästi.

• Eriklassi õpilastega püsin väga rahulikuna ning probleemide lahendamisel ei saa antud õpilaste peale häält tõsta ning rääkima peakski nendega väga rahulikult.

• Suhtlen õpilastega väga vabalt, on näha, et õpilased saavad minuga hästi läbi.

• Positiivne on see, et jõuan tunni ajal kõigi õpilasteni ning küsin kõiki õpilasi, mitte üksnes kindlaid ning neid, kes kõige enam kätt tõstavad.

• Väikestega oskan hästi neid keskenduma saada, tähelepanu ülesannetele pöörata ning neid vajadusel rahustada 

• Õpilased olid väga rahulikud ja tegid kenasti tööd kaasa. Üks õpilane vahepeal kaasa töötada ei soovinud, kuid siiski sai tunni lõpuks kõik tehtud.  

• Ühel õppeaastal olime sunnitud 1. klasside sisseastumisi osaliselt veebis tegema ning mina olin läbiviija ning selle planeerija. Selle puhul suutsin hästi toimetada eelkooliealistega, juhised olid selged ning erinevaid harjutusi viisin läbi viisil, mis aitasid õpilasel ülesannet mõista (selge hääldus, kaamerasse vaatamine, kordamine, üle küsimine jms). 

Olgu selleks tundide, õpitegevuse või ka õpieesmärkide ühine planeerimine, läbi viimine või hindamine, see toimub kõik õpikogukonna tasandil. Sagedasti on siin mõistlik grupeeruda aine või vanuseastme kaupa, kuid kahtlemata on oluliseks ka ainetevahelised seosed ning ka pikk perspektiiv ning klassist-klassi ülemineku sujuvus. Näiteks toimub meil aine õpieesmärkide paika panemine ainete kaupa, kus hoitakse silma peal ka kõigi kooliastmete vahelisele üleminekule. 

Parimate praktikate jagamine sõltub minu jaoks ehk kõige rohkem teemast - ilmselgelt oskavad ainealaseid mõtteid jagada kõige paremini aineõpetajad omakeskis, kuid näiteks erinevate õppevahendite kasutamine ning klassi omavaheliste suhete loomise teemal võivad kaasa rääkida kõik õpetajad. Näiteks saab parimaid praktikaid jagdaa ainetoimkonnasiseselt klassiõpetajatega (materjalid, raamatud, õppevahendid, ...) ning klassijuhatajatega (klassijuhatajatunnid, omavaheliste suhete loomine ja parandamine, ...). 

Kuna töötame igapäevaselt õpilastega, siis nad küll aitavad ürituste korraldamisega, kuid üht-teist peavad ära tegema ka õpetajad ise. Enamus ülemajalisi üritusi toimub õpetajate-õpilaste koostöös, olgu selleks jõuluüritused, ülelinnalise filmifestivali korraldamine, isade-ja emadepäeva tegevuste planeerimine või ka sõbrapäeva tähistamine. Selline koostöö nõuab aga koos mõtlemist-planeerimist ning ka ürituse läbi viimist. 

Sageli vajub see igapäevatöös küll pigem varju, kuid tegelikkuses teeme kahtlemata igapäevaselt tööd ka arendustegevusega. Üheskoos mõtleme-planeerime üritusi, tegevusi ning koolitusmõtteid tulevikuks, suhtleme omakeskis haridusteemadel ning mõtleme kaasa ka arengukavade, tööplaanide ning kooli üldeesmärkide osas. 

 Endal on keeruline märgata seda, mida me hästi teeme või mis parendamist vajaks ning see on ideaalne võimalus kasutada selleks ära oma kolleege ning õpikogukondi. Selleks, et üksteisele pidevalt ning konstruktiivset tagasisidet anda, peab valitsema üldiselt ka progressile meelestatud töökultuur. Kindlasti võiksime edaspidigi kasutada õpikogukonda suuremal määral ära, et üksteise tunde-tegevusi vaadelda ning tagasisidestada.

Lõpetuseks, eks õpikogukonna üheks eesmärgiks on ka õpetajate omavaheline lähendamine ning suhete parendamine. Selleks, et koostöö saaks toimuda, tuleb kasuks õpetajatevaheline lähedus ja üksteise mõistmine. Õpikogukonna töö ei pruugi seega alati olla üksnes koosolek või teemapäev, oleme korraldanud toimkondadega ka erinevaid ettevõtmisi, mille eesmärgiks ongi koos midagi vahvat teha (matkad ning muuseumide külastused).