Positiivne vaimne tervis kui vaimne heaolu on taju, mõtlemine ja suhtlemine viisil, mis aitab elust rõõmu tunda ja keeruliste olukordadega toime tulla.
See omakorda seondub:
tervisliku elustiili
füüsilise tervise
paremate õpitulemuste
produktiivsuse
täisväärtuslikemate inimsuhete
parema elukvaliteediga.
See võimaldab realiseerida oma potentsiaali, ära tunda oma võimeid ja tulla toime muutustega.
Positiivse vaimse tervisega inimene:
tunneb end hästi ja rahulolevana
on enesekindel ja positiivse enesehinnanguga
suudab nautida elu, naerda ja lõbutseda
suudab toime tulla stressirohkete olukordade ja muutustega
kogeb erinevaid tundeid, sest elu on pidevas muutumises ning sündmusterikas
tunneb, et elus valitseb tasakaal
hoolib iseendast: nii oma vaimust kui kehast
hoolib teistest inimestest.
Vaimse heaolu saavutamise ja säilitamise eeltingimuseks on tervislik elustiil.
Samuti peab igapäevaste kohustuste ning rõõmu ja rahulolu pakkuvate asjade vahel valitsema tasakaal.
Halvemad vaimse tervise näitajad on kahjuks tugevalt seotud uimastite tarvitamisega, olenemata sellest, kas need on sigaretid, alkohol või mõni narkootiline aine.
Ka toit võib olulisel määral mõjutada meie meeleolu.
Foto: Canva
Positiivne minapilt on inimese jaoks oluline kogu tema eluea jooksul.
Madalam enesega rahulolu on omane neile, kes on madala eneseusaldusega ega suuda oma tegelikku vaimset potentsiaali adekvaatselt väärtustada.
Kõrgema enesehinnangu „ehitamiseks“: aktsepteeri end oma võimaluste piirides. Keskendu sellele, mis sulle enda juures meeldib ning tunnusta end selle eest.
Enesekindlus ja enese aktsepteerimine on võtmetegurid positiivse enesehinnangu suunas, end aktsepteerides tunned sa end paremini.
Kui sa tunned end paremini, suudad sa rohkem teha; mida rohkem sa teed, seda rohkem sa saavutad; mida rohkem sa saavutad, seda enesekindlamaks muutud; mida enesekindlam sa oled, seda suurem on su eneseusk; mida suurem on su eneseusk, seda enesekindlam ja ennast austavam sa oled – ja seda kõrgem on su enesehinnang.
Piltlikult öeldes kindlustavad aminohapped aju suhtlemisvõime. Sõnadeks, mida aju sõnumite edastamisel kasutab, on neurotransmitterid ehk närvivahendusained.Tähed nendes sõnades on aminohapped - närvivahendusained on valgulised ühendid,mis koosnevad aminohapetest. Valgulised ühendid on ka kõik ensüümid, mis kindlustavad organismis toimuvate reaktsioonide normaalse kulgemise. Samuti mitmed muudki närvivahendusainetega sarnaselt töötavad aineid, näiteks heaolutunnet tekitavad endorfiinid. Valgu ehk aminohapete puudus toidus võib vaimset tervist silmas pidades põhjustada depressiooni, motivatsioonipuudust, võimetust lõdvestuda, halba mälu ja keskendumisraskusi. Aminohapet trüptofaani peetakse tõhusaks antidepressandiks, see aitab organismil närvivahendusainet serotoniini toota. Kui katsealustel eemaldati toidust trüptofaan, siis juba 8 tunni jooksul hakkas enamus neist end depressiivsemalt tundma. Kui nende teadmata trüptofaan toidule uuesti lisati, meeleolu paranes. Türosiin parandab nii vaimset kui füüsilist toimetulekut, aidates toota neerupealise hormoone adrenaliini ja noradrenaliini ning kilpnäärmehormoone, näiteks andis türosiini manustamine sõduritele külma või intensiivse füüsilise pingutuse puhul tulemuseks nii vaimse kui füüsilise vastupidavuse paranemise. Aminohape GABA on efektiivne ärevuse puhul, aitab lõdvestuda ja rahustab. Aminohapped võivad toimida sarnaselt psühhiaatrilistele ravimitele.
Meie vaimne heaolu on tihedalt seotud sellega, mida sööme või söömata jätame. Tõsisemate probleemide korral oleks kõige paremaks variandiks spetsialisti poolt koostatud individuaalne toitumisprogramm, kuid nii vaimsele kui ka füüsilisele tervisele toovad kindlasti kasu järgmised soovitused:
Süüa tuleks mitmekesiselt, sageli ja väikeste portsjonide kaupa.
Toiduvalik peab olema tasakaalustatud – see peaks sisaldama 50-60% süsivesikuid, 25-35% rasvu ja 10-20% valku.
Vaegtoitumus pidurdab arengut, muudab apaatseks ja kurnatuks, nõrgestab tähelepanu- ja õppimisvõimet.
Hommikusööki ei tohiks unustada.
Kõrgemad doosid oomega-3 rasvhappeid (2-4g päevas) võivad parandada teatud psüühiliste seisundite sümptomeid. Oomega-3 rasvhapete puudust peetakse depressiooni, skisofreenia, õppimis-, käitumis- ja tähelepanuhäirete üheks põhjuseks.
Kõige olulisemad on B-grupi vitamiinid, aju kasutab neid suurel hulgal. Isegi minimaalne B-vitamiini puudus häirib ajutegevust, mõjutades nii mõtlemist kui ka tundeid.
C-vitamiin mõjutab meie aju, tasakaalustades närvivahendusaineid ja aidates vähendada oksüdatiivset stressi. C-vitamiini manustamine on andnud häid tulemusi paljude psüühikahäirete korral.
Kaltsium ja magneesium on looduslikud rahustid. Nad lõdvestavad nii närvi- kui lihasrakke. Nende mineraalainete puudusel võib esineda närvilisust, ärrituvust ja agressiivsust. Magneesiumipuudust seostatakse ka depressiooniga. Rohelised lehtköögiviljad on magneesiumirikkad, samuti on magneesiumi pähklites ja seemnetes ning täisteraviljas. Samadest toiduallikatest saab ka mangaani ja tsinki, mis on samuti aju tegevuseks ülivajalikud mineraalained.
Aju jaoks on kõige tähtsamaks antioksüdandiks rasvlahustuv E-vitamiin, mis kaitseb oksüdeerumise eest õrnu rasvhappeid rakumembraanides. Rikkalikud E-vitamiini allikad on seemned, külmpressitud õlid ja kala.
Vitamiin C aitab E-vitamiini töökorras hoida, vitamiin Q10 aga aitab tõsta ajus energia produktsiooni ja kaitseb seda neurotoksiinide eest.
Tarbi häid valke, rohkem kala, muna ja kaunvilju, vähem liha ning orgaanilist toitu. Valkudega ära liialda, kuid neid ei või menüüst välja jätta.
Tarbi iga päev 5-7 portsjonit, portsjon on tükeldatuna umbes klaasitäis, aedvilja, nagu näiteks brokoli, lehtkapsas, seller, spinat, paprika, rohelised oad, roheline sibul, maitseroheline, roheline salat jt.
Kuna aju ehitusmaterjaliks on suures osas toiduga saadavad rasvad, siis on ajule kõige kahjulikumad transrasvad. Transrasvad on oksüdandid, nad kutsuvad esile kudede oksüdatsiooni ehk kahjustumise (sarnaselt raua roostetamisele ehk oksüdeerumisele). Neid leidub toiduainetes, mille sildile on kirjutatud osaliselt hüdrogeenitud rasv. Eeskätt leidub neid kondiitritoodetes.
Foto: Depositphotos
Tööl võib vaimne tervis kannatada mitmel põhjusel ning need põhjused võivad varieeruda sõltuvalt töökohast, töötingimustest ja inimese individuaalsetest omadustest.
Levinumad probleemid on:
Tööstress, mis võib olla tingitud kõrgest töökoormusest, ajapuudusest, ebarealistlikutest ootustest, tähtaegade survest ja vastutuse suurenemisest.
Hirm töökoha kaotuse ees ja pidevad muudatused organisatsioonis.
Füüsiliselt ebatervislik töökeskkond ja tingimused, müra, halb õhukvaliteet, ebasobiv temperatuur ja ebamugav tööasend võivad avaldada negatiivset mõju füüsilisele ja vaimsele heaolule.
Konfliktid kolleegide või ülemustega ning ebakorrektne tagasiside.
Diskrimineerimine, ebavõrdne kohtlemine ja ebaõiglus tööl.
Halb juhtimine, puudulikud juhendamis- ja arendamisvõimalused ning ebapiisav tunnustus ja motivatsioon
Olukord, kus inimene tunneb end tööl üksildasena, ei saa piisavalt toetust kolleegidelt või tunneb end väljajäetuna, mis omakorda võib kaasa tuua depressiooni ja ärevuse
Töö ja isikliku elu tasakaalu puudumine
Hea vaimse tervisega töötajad on oma töös edukamad ja elus õnnelikumad. Vaimse tervise väärtustamine ja selle toetamine töökohal on positiivse mõjuga, aidates ettevõttel saavutada edu ja klientide rahulolu, kujundada organisatsiooni hea maine nii klientide kui ka töötajate seas ning töölt puudutud päevade arv on samuti tõenäoliselt väiksem.
Öeldakse, et norskamine on kõige sagedasem põhjus, miks kahekesi koos magades on ühe kaaslase uni häiritud. Aga kuidas unehäired üldiselt tervisele mõjuvad? Öeldakse, et norskamine mõjub ehk isegi kehvemalt neile, kes pole ise norskajad, vaid hoopis nende kaaslased. Kaaslase norskamisest ja muudest põhjustest tingitud unehäired põhjustavad mitmeid vaimse ja füüsilise tervise probleeme. Korralik ja kvaliteetne uni on väga olulised keha taastumiseks, puhastumiseks ja kasvamiseks.
Juba ühekordne rahutu öö mõjutab negatiivselt meeleolu, tähelepanu ja kognitiivset võimekust, kuid ei põhjusta püsivaid tervisekahjusid. See lihtsalt paneb meid halvasti tundma.
Krooniline unevõlg võib aga juba tõsiselt kahjustada meie vaimset ja füüsilist heaolu. Kvaliteetse une ajal toimub südame ja veresoonte taastumine ja paranemine, samuti pakub uni puhkust südame-veresoonkonnale ja immuunsüsteemile, et organid meie kehas saaksid taastuda.
Uurimustega on tõestatud, et regulaarselt vähem kui 6 tundi magamine tõstab märkimisväärselt ülekaalulisuse, südamehaiguste ja diabeedi riski.
Une vähesus nõrgestab immuunsüsteemi, mistõttu inimene muutub haavatavamaks erinevatele haigustele, ainevahetuslikele ja hormonaalsetele muudatustele. Lisaks erinevatele haigusriskidele, mõjutab regulaarne unevõlg ka igapäevast toimimist – väsinud inimene on riskiks liikluses, kuna keskendumine, reageerimine ja olukordade hindamine on häiritud. Samuti on väsinud inimesel suuremad mäluprobleemid, nad ärrituvad kergemini ning on vaenulikumad. Vähene magamine võib viia lausa hallutsinatsioonide ja sensoorsete häirete tekkimiseni.
Ka hakitud ebaühtlane uni tekitab väsimuse ja unevõla, kuna hakitatud uni häirib loomulikku unerütmi. See tähendab, et ei pruugi jõudagi une kõige sügavamate ja keha taastavamate faasideni.
Kui pikalt peaks inimene magama?
Puudub üks kindel maagiline number, kuid levinud arvamuse kohaselt peaks magama iga öö vähemalt 7-8 tundi. Ekspertide sõnul vajab enamik täiskasvanud inimesi umbes 6-9 tundi und, et ärgata värske ja puhanuna ning toimida vaimselt ja füüsiliselt edukalt. Kuigi öeldakse, et ei tasuks liigselt unetundide arvus kinni olla ja soovitatakse keskenduda pigem unekvaliteedile, on uuringud aga kindlalt leidnud, et regulaarselt vähem kui 6 tundi magamisel on tervisele kahjulik mõju.
Huvi korral vaata väga põnevat toitumisnõustaja ja toitumisterapeudi videot "Toitumine ja uni- kuidas olla parem magaja?".
Liigne nutiseadmete kasutamine võib vähendada aju analüüsivõimet ning funktsionaalse lugemise oskust. Uuringud näitavad, et inimesed kasutavad päevas nutiseadmeid umbes 2–6 tundi. Teadlaste hinnangul võib aga liigne ja pikaajaline nutiseadmete kasutamine mõjutada inimese vaimset võimekust ja mälu. Leiti, et sage nutiseadmete kasutamine võib mõjutada inimese võimet mõista pikemaid ja keerulisi tekste ning vähendada keskendumisvõimet. Pennsylvania Ülikooli teadlaste katsest selgus, et inimestel, kes kasutavad päevas nutiseadmeid liiga tihti ja pikalt, esineb raskusi pikkade tekstide mõistmisel. Neil oli raskem keskenduda. Leiti, et liigselt nutiseadmeid kasutavatel inimestel oli raskem info osi kokku panna. See viitab sellele, et liigse nutiseadmete kasutamise tagajärjel on inimestel vähenenud võime luua ja tabada seoseid, töödelda infot ning hoomata pikemaid tekste. Samuti leidsid teadlased, et sage nutitelefonide kasutamine rikub une kvaliteeti ning sage stimulatsioon võib süvendada ärevuse sümptomeid. Seadmete ekraanidelt kumav sinine valgus vähendab unehormooni tootmist ja selle tõttu on inimestel raskem uinuda. Katkendlik uni mõjutab inimeste vaimset võimekust ja energia taset järgmisel päeval.
Suhetel on oluline mõju meie vaimsele tervisele. Head suhted baseeruvad austusel ja suhte selgusel, vastandina ebamäärasusele. Inimesed, kellel on tugevamad sotsiaalsed sidemed ja sotsiaalne toetus, tulevad paremini toime keeruliste perioodidega elus, neil on parem tervis ning nad hoolivad nii teistest kui iseendast. Halvad inimsuhted seevastu võtavad palju energiat ning tekitavad stressi.
Pea meeles, et suhe nõuab:
selget arusaamist sellest, millist suhet soovitakse ja milline suhe on mõlemapoolselt aktsepteeritav
empaatiat teiste inimeste vaadete ja uskumuste suhtes
ühiseid huve, väärtuste ja uskumuste jagamist.
Konflikt
Igas suhtes tuleb mõnikord ette konflikte. Konflikt on olukord, kus vastuolulised tegevused, tunded või kavatsused ilmuvad samaaegselt. See võib tähendada vastuolu kahe inimese vahel, aga ka vastuolu sõnade ja tegude vahel.
Konfliktide lahendamisel tasub meeles pidada:
“rünnata“ tuleb probleemi, mitte inimest.
püsida tuleb käesoleva konflikti raames – mitte “kaevata” minevikus.
Veeda iga päev aega midagi niisugust tehes, mis sulle meeldib ning ole koos inimestega, kes sulle meeldivad.
Ära võta elu liiga tõsiselt! Vaatamata raskustele on elul pakkuda ka ilusat ja nauditavat. Leia igas päevas midagi head. Kui see on esialgu raske, siis alusta väikestest asjadest. Näiteks kellegi sõbralik naeratus, päikesepaiste, tärkav lilleõis.
Naudi head tasakaalustatud toitu. Ajule sobivad ainult naturaalsed ehk kehaomased toitained.
Vähenda nisujahutoodete tarbimist või lõpeta see sootuks, nisugluteen näiteks võib talumatuse korral olla vaimsete häirete soodustaja. Arvesta sellega, et ka piimatooted võivad psüühilisi probleeme soodustada, kui piimavalku sooletraktis lõplikult ei lagundata. Piima kaseiinist ja teravilja gluteenist pärinevad opioidsed peptiidid kaso- ja glutenomorfiinid on tugevatoimelised ajutegevuse mõjutajad.
Kontrolli toiduainete koostist. Elimineeri oma toiduvalikust kunstsuhkrud, aspartaam, atsesulfaam, tsüklamaat jt, kahjulikud lisaained, naatriumglutamaat, asovärvid jt.
Maga piisavalt. Joo piisavalt puhast vett.
Ära unusta naerda! Nagu ütleb Eesti vanasõna - ega naer nahka riku ega tühi jutt tükki võta. Naera, lobise ja tunne ennast hästi!