Seedimine ja ainevahetus 

Mida on vaja teada seedimisest ja ainevahetusest?

Inimese seedimise ja ainevahetuse mõistmine on oluline, kuna need protsessid määravad, kuidas keha omastab toitaineid, toodab energiat ja eemaldab jääkaineid. Seedimisprotsess tagab, et toit laguneb väiksemateks koostisosadeks, mida keha saab kasutada rasvu, parandamise ja energia tootmiseks. Ainevahetus hõlmab kõiki keemilisi reaktsioone, mis aitavad toitaineid muundada energiaks ja toetavadelutähtsaid funktsioone. Kui mõistame neid protsesse, saame paremini hoolitseda oma tervise eest, vältida haigusi, reguleerida kaalu ning teha teadlikke valikuid toitumise ja eluviisi osas.

Maos toimub toidu vedeldamine ja osaline lagundamine ning selle sobivas koguses edasilükkamine peensoole algusosasse kaksteistsõrmiksoolde. Vedeldamine saavutatakse maohappe ja tugeva mehaanilise segamise toimel.

Kuna maos olevad maonäärmed toodavad tugevalt happelist soolhapet, siis on mao sisepind kaetud kaitsva

limaskestaga. Maomahl (soolhape, ensüümid, vesi, lima jne) on happeline (veidi happelisem kui 30% söögiäädikas) ning selle eritumise kutsub esile näiteks toidu nägemine, maitse, lõhn, suu limaskesta mehaaniline ärritamine. Soolhape hävitab ka toiduga makku sattunud baktereid.

Mao ja kaksteistsõrmiku piiril asub maolukuti. See avaneb perioodiliselt ning selle kaudu liiguvad kaksteistsõrmikusse väikesed peenestatud toiduportsjonid.

Tühjenenud maos esineb tugevaid laineid, mille abil vabaneb magu toiduosadest, mis ei ole hästi peenestatud (nt kiudainerikas taimse päritoluga toit). Ka pikema söögivahe tulemusena võib tekkida tugevaid perioodilisi lainelisi liigutusi, mis väljenduvad kõhu korisemise ning halvemal juhul kõhuvaludena.

Kõhunäärmest eritub kaksteistsõrmiksoolde seedeensüüme (mis aitavad toitu peenemateks osadeks lõhustada) ja hormoone (mis reguleerivad näiteks veresuhkru taset).

Maks on meie organismi „keemialabor”. Siin toimub suur osa nii valkude, rasvade kui süsivesikute ainevahetusest. Samuti aitab maks ringlusest kõrvaldada inimorganismi ainevahetuse käigus normaalselt tekkivaid jääkaineid ning eemaldada verest sinna sattunud organismile mittevajalikke ühendeid. Need viiakse verega neerudesse ning sealt edasi uriiniga organismist välja.

Maks töötleb ja säilitab toitaineid toidukordade vaheliseks ja ka pikemaks perioodiks (nt glükogeen, raud).

Samuti on maks mõnede vitamiinide hoidlaks (nt A-, D-, B12-vitamiin).

Seedimisega seoses on maksa olulisim roll sapphapete (sapi) tootmine. Sapp läheb kaksteistsõrmiksoolde. Selle kogus on rasvarikka toidu puhul suurem. Sapphappeid toodetakse veres ringlevast kolesteroolist ning need on vajalikud rasvade imendumiseks. 

Seedekulglas liigub seeditav segu edasi mao ja soolte lihaskesta rütmiliste kokkutõmmete ja lõtvumiste abil. 

Peensoole alguses paikneb hobuserauakujuline kaksteistsõrmiksool. Siin toimub maost tuleva massi segamine sapi ja pankrease ensüümidega. Makrotoitainete (valgud, rasvad, süsivesikud) seedimise peamiseks kohaks ongi peensoole ülemine osa (sh kaksteistsõrmiksool). See tähendab, et seal muudetakse need väikesteks lihtsateks ühenditeks (nt suhkrud, amino- ja rasvhapped).

Suurem osa makrotoitainetest tekkinud ainete, samuti vitamiinide ja mineraalainete imendumisest, toimub peensoole keskmises osas.

Mõnel inimesel võib toidus sisalduva gluteeni toimel peensoole limaskest kahjustuda, mis toob endaga kaasa toitainete imendumise puudulikkuse.

Kui inimese organismis puudub ensüüm laktaas või on selle aktiivsus väga väike, siis ei lagundata seedimise

käigus laktoosi ehk piimasuhkrut. See liigub jämesoolde, kus bakterid selle lõhustavad (tekivad gaasid, kõhuvalu, kõhulahtisus).

Vähene osa toidust on jämesoolde jõudmisel seedumata (nt kiudained). See ongi vajalik, kuna kiudained on toiduks jämesooles elavatele mikroorganismidele, kes aitavad neid lõhustada. Kui soolesisaldis on jämesoole läbinud, siis liigub tekkinud mass (seedimata ja mitteimendunud toit, mikroorganismid, vesi) pärasoolde ning tekib roojamisrefleks.

Et kõht korralikult „läbi käiks“, on vaja saada toiduga piisavalt kiudaineid. Neid sisaldub ennekõike teraviljatoodetes, puu- ja köögiviljades ning marjades. Samuti on kõhukinnisuse vältimiseks oluline saada piisavalt vedelikku ning olla füüsiliselt aktiivne.

Soolestiku normaalset mikrofloorat võib häirida antibiootikumide tarvitamine ning tasakaalustamata toitumine, kuid mikrofloorat toetavad lisaks kiudainetele näiteks probiootilised bakterid, mida leidub hapupiimatoodetes, hapukapsas ja teistes hapendatud toitudes.

Õppeülesanne

Tööta läbi eelnev tekst. Kuula ja vaata hoolega ära video ning vasta küsimustele.