Juuksed saavad toitaineid „juukse ema“ ehk juuksenäsa kaudu. See on väike, koonusekujuline kõrgendik, mis asub juuksenääpsu alumises osas juuksesibula sees. Siin toodetakse rakke, mida toidetakse pisikeste mikroveresoonte ehk kapillaaride kaudu.Toitainete transportimiseks kasutab juuksejuur rasu, mida eritab rasunääre.
Foto Canva
On palju tegureid, mis mõjutavad juuste tervist ja nende väljalangemist:
geneetika
toitumine
hormoonid
stress
keskkond
juuksehooldustooted
peanaha tervis
magamine ja elustiil
vanus
tervislikud seisundid
ravimite kasutamine.
Sellistest muredest hoiduda hea toiduga, mis ennetab ja aitab parandada juuste tervist. Juuksed näitavad piltlikult, kas inimese tervisega on kõik korras. Mõned haigused on, kus tervislik toitumine ei ole piisav, siis tuleks konsulteerida arstiga.
Foto Canva
Mõnel on geneetiliselt kaasa tulnud haigus nimega androgeneetiline alopeetsia (meeste ja naiste kiilaspäisus). See on geneetiline haigus, mis on rohkem meestel.
Teiseks on kilpnäärme haigused, kas alatalitlus või ületalitlus, mõlemad mõjutavad juuste tervist, kas juuksed lähevad hapraks või hakkavad välja langema.
Psühholoogilised häired mõjutavad ka juuste tervist, näiteks anoreksia, buliimia, stress ja unehäired, kuna keha ei saa piisavalt toiteaineid kätte, mis mängivad kehal palju suurt rolli.
Stressi puhul lähevad juuksed nn puhkefaasi, mis põhjustab juuste hõrenemist ja väljalangemist.
Nahagaigused näiteks dermatiit ja ekseem võivad tekitada peanahale ärritust, mis takistab juuste normaalselt kasvu. Põhjuseid on mitmeid veel.
Foto Canva
Toidud, mis ei ole vitamiinide ega mineraalide rohked, põhjustavad juuste hõrenemist, hapraks minemist ja välja langemist. Juuste tervist kahjustavad selliseid toidud kui neid süüa liiga regulaarselt: kiirtoidud ja töödeldud toidud, kuna nendes on A, C, E ja foolhappe puudus, suurtes kogustes suhkrute ja refineeritud suhkrute söömine. Igasugused joogid, millega inimesed tahavad patustada või tarbitakse üle: alkohol, energiajoogid ja kohv- peanahas tekkida kuivus, mille tõttu on juuste kasv häiritud, või unetus, mille tõttu ei imendu piisvalt rauda ja magneesiumi. Suurtes kogustes soola tarbimine põhjustab vedelikupuudust, mille tagajärjel peanahk kuiveneb. Kui peanahk on kuiv siis juuksefolliikulid nõrgenevad. Väga oluline roll on valgul, kuna keratiin on valk. Kui keha ei saa piisavalt palju valku, siis keha ei tooda piisavalt keratiini, mis teeb juuksed tugevaks ja hoiab juuste kasvu normaalsena.
Juuste tervist mõjutavaid tegureid on veel mitmeid, kõike tuleb hoida mõistlikkuse piirides, tarbida mitte liiga palju ja mitte liiga vähe.
Foto Canva
Et hoida juukseid tervena on oluline, nagu ikka tasakaalustatud toitumine, mis sisaldab erinevaid vitamiine ja mineraale.
Olulised vitamiinid on
B (kala, muna, avokaado, teravili) ja B12
Biotiin ehk B7 (maks, pähklid, pärm, muna, lehtkapsas, kamajahu, kaerahelbed jt teraviljatooted ning seened)
A (porgand, spinat, kõrvits, muna)
C (erinevad tsitrused, paprika)
D (kala, muna, piimatooted)
E (pähklid, taimeõli, seemned)
mineraalained nagu tsink, raud, kaltsium, magneesium ja vask.
Biotiin on tõeliseks ilu- ja tervisevitamiiniks, mis hoolitseb meie küünte ja juuste eest. See stimuleerib juuste kasvu ja takistab nende väljalangemist, hoiab ära küünte rabedaks muutumise ja toetab naha uuenemist. Muu hulgas aitavad biotiini sisaldavad ensüümid organismil sünteesida elujõulisi keratiini molekule. Keratiin on valk, mida leidub juustes ja küüntes. Pingelisel ajal kasutab keha B-vitamiine tavapärasest rohkem. Biotiini toimet tõhustavad teised B-grupi vitamiinid, E, A ja C-vitamiin.
Magneesiumipuudusel kuhjub kaltsium juuksejuurtesse, mis vähendab toitainete kättesaadavust ja põhjustab juuste kasvu aeglustumist, juuste õhenemist ja rabedaks muutumist, halvimal juhul nende väljalangemist.
Süsivesikutel on juuste ehituse seisukohalt tähtis ülesanne, nad toimivad juuksesisese kleepainena, mis seob juustes valku, viimane omakorda aga vett. Tegemist on valgu ja süsivesikute kompleksidega, glükoproteiinide ja proteoglükaanidega, mis tagavad raku tasandil juuste elastsuse ja vetruvuse. Tervislikud süsivesikuallikad on täisteraviljatooted, kinoa, värske kartul, puuviljad, marjad.
Vesi on juuste tervise tagamisel väga oluline, kuna hoiab juuksed niisutatult ja peanaha mitte kuivana.
Kui mõne vitamiini puudus on tugev, on abiks toidulisandid, mida saab võtta üksikult, kuid on olemas toidulisandeid, mis sisaldavad mitut erinevat komponenti.
Töödeldud valmistoidu asemel tuleks eelistada kodus valmistatud roogasid. Unustada tuleks toidu küpsetamine mikrolaineahjus ning selle asemel kasutada hautamist, aurutamist ja kui on vaja praadida, siis kasutada võid või kvaliteetseid rasvu, mitte rafineeritud õli. Iga päev peaks sööma vähemalt 500 grammi erinevat värvi köögivilju, puuvilju ja marju: tumerohelisi aedvilju (salatid, brokoli, lehtkapsas, petersell, oad, herned), siniseid ja purpurseid marju (ploomid, kreegid, mustikad, kuremarjad), punaseid aed- ja puuvilju (tomat, arbuus, verigreip), kollaseid ja oranže köögivilju (porgand, paprika), aga ka valget värvi aedvilju (sibul, küüslauk). Nii saab organism kätte olulised toitained, mille puudus võib põhjustada juuste väljalangemist.
Mitmekesise toidu söömisel ei tohiks biotiini ehk tõelise iluvitamiini vaegust tekkida. Biotiini sisaldust vähendavad organismis alkohol, toidu kuumutamine ja rafineerimine, magneesiumi defitsiit, antibiootikumid ja toores munavalges leiduv valk avidiin, mis takistab biotiini imendumist soolestikus. Vitamiini moodustamiseks soolestikus peab selle mikrofloora olema korras.
Loe mõttega juuste tervist käsitlevat materjali ja täida ülesanne.