Toit ja naha tervis

Mis on nahk?

Nahk on keha kõige suurem ja tähtsam organ, mis kaitseb meie organismi välistegurite eest (soojus, valgus, vigastused, infektsioonid), reguleerib kehatemperatuuri, hoiustab vett ja rasvasid, aitab vältida veekadusid ja bakterite sisenemist organismi ning toimib ühtlasi ka meeleorganina. 

Järjest enam saadakse teadlikuks seedeelundkonna tervise mõjust naha tervisele. Sooleprobleemid võivad põhjustada terve naha jaoks vajalike toitainete halva imendumise. 

Terve ja särav nahk peegeldab kogu keha tervist.

Nooruslikku ja säravat nahka aitavad säilitada: 

• toitaineterikas toitumine

• piisav vedeliku tarbimine

• regulaarne niisutamine

• kaitse UV-kiirguse eest 

Uuringutes on leitud, et stress võib kahjustada ka naha kaitsebarjääri, vähendades nahas mikroobidevastaste peptiidide hulka ning soodustades nahainfektsioonide ja põletike teket.

Naha tervise jaoks olulised toitained

Tuleks tagada, et meie kehal on olemas kõik toitained, mis on vajalikud tugeva ja vastupidava naha terviseks ja paranemiseks:

• C-vitamiin on oluline kollageeni sünteesi jaoks.

• E-vitamiin takistab niiskuse kadu nahast. E-vitamiin kaitseb nahka ultraviolettkiirguse, vabade radikaalide ja keskkonnamürkide eest, suurendab A-vitamiini biotoimet ja seleeni antioksüdantset võimekust, pidurdab kasvajarakkude teket, rahustab ärritunud nahka ja põletushaavade puhul vähendab valu.

• Tsink toetab naha terviklikkust, tugevdades naha kaitsekihti.

• Seleen kuulub antioksüdantsesse kaitsesüsteemi.

• Kollageen on meie kehas kõige rikkalikumalt leiduv valk.

• A-vitamiin tagab kudede arengu ja kaitse, reguleerib rasu tootmist, vähendades rasunäärmete aktiivsust jaaidates sellega naha rasusust vähendada.

• Vesilahustuvad B- rühma vitamiinid on naha tervisele väga olulised, nende lühiajalisel puudusel muutub nahk kuivaks ja ketendavaks, ning puuduse süvenemisel võib välja kujuneda dermatiit.

• Asendamatud rasvhapped oomega-3 ja oomega-6.

• Hüaluroonhape- loodusliku ja kehaomase aine põhiliseks ülesandeks on naha niiskustasakaalu säilitamine. Peaaegu pool kogu meie keha hüaluroonhappe varudest paikneb nahas. Ülejäänu jaguneb suures osas luude ja liigeste vahel.

• Antioksüdantsete omadustega karotenoid astaksantiin (lõhes, krevettides, vähis).

• Taimedes sisalduvad pigmendid, flavonoidid, mis annavad neile värvi, lõhna ja maitse, neid ühendab kaitsevõime oksüdatiivse stressi eest.

• Q10-vitamiini vähesuse korral kiirenevad organismi eri tasanditel avalduvad vananemisprotsessid. Q10 vitamiini sisalduse ja omastatavuse seisukohalt on eriti head merekalad makrell ja sardiin, aga ka muna, liha, teraviljatooted, pähklid, spinat.

• Vesi tagab naha niisutatuse ning aitab siluda peeneid kortsukesi. Vesi aitab nahal omastada toitaineid ning vabaneda rakkudes toimunud ainevahetuse lõpp-produktidest ja ka toksiinidest. Vesi annnab nahale sära.

• Naha tervist toetavad ka teised mineraalained: räni, vask, raud, väävel.

Mida süüa, et nahk oleks terve?

Lisaks allpool olevatele toiduainetele tuleks suurendada prebiootikumide tarbimist – prebiootikumid on kiudainete tüübid, mis toetavad heade bakterite kasvu. Neid leidub sellistes toiduainetes nagu banaanid, sigur, linaseemned, küüslauk, porrulauk ja sibul.

Seosed naha tervise ja soolestiku vahel 

Inimese mikrofloora paikneb peamiselt soolestikus, aga ka nahas ning hingamis- ja kuse-suguteedes.

• Leitud on, et bakterite ülekasvu peensooles esineb 10 korda rohkem neil, kes kannatavad rosaatsia all, ning bakterite ülekasvu likvideerimine leevendab oluliselt ka nahaprobleemi. 

• Tsöliaakiahaigetel esineb teistest rohkem nahaprobleeme – neil on suurem tõenäosus alopeetsia ehk juuste kadumise ja vitiliigo ehk laikpigmendituse tekkeks, ning umbes veerandil neist esineb villidena väljenduvat nahahaigust dermatitis herpetiformis

• Nahaprobleeme seostatakse ka sooleseina läbilaskvusega - tagajärjel võib tekkida nii lokaalne kui ka süsteemne põletik.

Sellele viitab näiteks uuring, kus leiti aknega inimeste veres teistega võrreldes rohkem halbadest bakteritest pärit endotoksiine ehk kehasiseselt tekkivaid toksiine, ning nad olid selle suhtes ka suurema reaktiivsusega. Kontrollgrupis ei reageerinud keegi nendele toksiinidele, küll aga reageerisid 65% aknega uuritavatest.

• Seborroiline dermatiit - soolestiku mikrofloora seisund mõjutab lipiidide ainevahetust kudedes ning võib mõjutada ka rasu eritamist ja selle rasvhappelist koostist. 

• Aknet ja atoopilist dermatiiti parandab  pobiootikumide manustamine toidulisandina või fermenteeritud piimatoodetena. Toiduained, mille tarbimisel esineb rohkem aknet: rafineeritud teraviljad, suhkur - avaldavad mõju veresuhkrule ja insuliinitasemele; piim ja piimatooted. Aknevastane dieet peaks koosnema suurel määral köögi- ja puuviljadest, mis on kiudainerikkad ja madala glükeemilise koormusega ning rohkelt vitamiine ja mineraale sisaldavad toiduained.

On arvukalt uuringud, mis on kinnitanud seoseid probiootikumide manustamise ja naha tervise paranemise vahel. Näiteks juba aastal 1961 märkas arst Robert Siver, et 300 aknega patsiendi seast, kes said probiootikume, paranes seisund 80 protsendil. 

• Psoriaasil  on seos soolestiku mikrofloora tasakaalutusega. 

Toitumine peaks põhinema peamiselt taimsetel toiduainetel, loomsetest sobivad eeskätt rasvased külmaveeka-

lad. Kasulikud on värsked ja mahedalt kasvatatud puuviljad ja köögiviljad (eriti just kõrge C- ja A-vitamiini sisaldusega,

    nagu näiteks paprika, porgandid, tomatid ja roheline lehtvili), oad, läätsed, E-vitamiinirikkad õlid, seemned ja pähklid

    ning täisteraviljatooted.

• Kuiv nahk tekib naha veesisalduse langemisel, kui vett siduvate ainete (aminohapped, uurea, kaltsium, magneesium, kaalium, glükosamiin jt) hulk nahas väheneb.

Õppeülesanne

Tööta allpool olev tekst mõttega läbi ja täida lüngad.