Toidutalumatus on mitteallergiline ülitundlikkus mõne toidu või joogi suhtes, mille tulemusel võivad esineda terviseprobleemid. Kõige sagedamini võivad kaasneda toidutalumatusega liigesepõletikud, seedeprobleemid, nahamured, migreenid ja kroonilised peavalud, depressioon ning ülekaalulisus.
Haigusnähud võivad ilmneda peaaegu vahetult pärast söömist kuni kahe ööpäeva jooksul. Toidutalumatuse tunnuseks on tavaliselt seedetrakti- ja hingamishäired ning nahakahjustused. Toidutalumatuse põhjuseks on sageli kas mõne toidu seedimiseks vajaliku ensüümi puudumine või toidus sisalduvad saasteained, toksiinid või muud keemilised ühendid.
Foto Canva
Laktoositalumatuse ehk hüpolaktaasia põhjuseks on inimorganismi võimetus toota piisavalt laktaasi ehk ensüümi, mis lõhustab laktoosi. Laktoos ehk piimasuhkur on disahhariid, mis ei ole võimeline imenduma läbi peensoole seina, mistõttu peab enne lagunema kaheks lihtsuhkruks – glükoosiks ja galaktoosiks.
Pärast piimasuhkrut sisaldavate toitude söömist satub laktoos laktaasi puudumisel jämesoolde, kus jämesoole mikrobioota ta lagundab, tekitades gaase ning happeid.
Haigusnähud võivad olla erinevad, alates kergest kõhuvalust kuni krampide ja kõhulahtisuseni. Madala laktaasiaktiivsusega inimesed taluvad laktoosi erinevalt.
Arvatakse, et umbes veerand Eesti elanikkonnast kannatab vähesel määral laktoositalumatuse all. Kuid paljud ei ole sellest teadlikud ja see ei ole neile ka probleemiks, sest nad ei joo nii palju piima, et see vaevusi esile kutsuks.
Primaarne laktoositalumatus - geneetiliselt päritav, sõltub vanusest ja avaldub tavaliselt 5. ja 20. eluaasta vahel. Haigus ei ole ravitav.
Sekundaarne laktoositalumatus - tingitud peensoole ajutistest kahjustustest, mis võib omakorda olla tekkinud alatoitumise, tsöliaakia, peensoolepõletiku või teiste haiguste tagajärjel. Haigusnähud kaovad tavaliselt 2–4 nädala jooksul.
Laktoositalumatust võib aimata juba haigusnähtude põhjal. Kuna laktoositalumatuse puhul peaks vähendama laktoosi sisaldavaid piimatooteid, millel aga on küllalt oluline koht inimese toidusedelis, siis on tuleks enne kindlalt veenduda, et tegemist on just selle haigusega.
Laktoositalumatuse diagnoosimiseks kasutatakse näiteks laktoosi tolerantsustesti, milleks söödetakse patsiendile 50 g laktoosi ja määratakse vere glükoosisisaldus enne lahuse joomist, 20 minutit ja 40 minutit pärast lahuse joomist. Kui vere glükoosisisaldus ei tõuse, on tegemist laktoositalumatusega.
Teine võimalus on analüüsida väljahingatavat õhku. Kui vesinikusisaldus õhus tõuseb, viitab see asjaolule, et laktoos kääritakse jämesoole mikrobioota poolt ja tegemist on laktoositalumatusega.
Eelistada tuleks hapupiimatooteid, milles osa laktoosist on käärinud piimhappeks ja eriti probiootilisi baktereid sisaldavaid toiduaineid, kuna osa baktereid eritab laktaasi.
Laktoositalumatuse korral, kui tarbitakse piimatooteid vähe, võib tekkida kaltsiumidefitsiit. Heaks kaltsiumi allikaks on kõvad juustud, mis laktoosi ei sisalda. Olemas on ka laktaasi sisaldavad kapslid, mida võib tarbida koos laktoosi sisaldava toiduga. Tõsise laktoositalumatuse korral peaks olema ettevaatlik ka toidulisandite või ravimite tarbimisel, sest laktoosi kasutatakse nendes sageli täiteainena.
Lõpliku otsuse, milliseid täpseid toitumisjuhiseid valida, teeb perearst või gastroenteroloog, kuna see sõltub konkreetse patsiendi haigusseisundist.
Gluteen on teraviljavalk, mida leidub:
nisus
rukkis
odras
kaeras
Kuna tegemist on valguga, mida kehal võib olla keeruline seedida, on oluline gluteeni sisaldavaid teravilju tarbida mõistlikes kogustes ning mõndade inimeste organism ei suuda gluteeni üldse seedida. Mitte-tsöliaakia gluteenitundlikkus ja allergia nisu või teiste teraviljade suhtes ei võrdu tsöliaakiaga. Osadele haigetele sobib nn. puhas kaer, mida on kasvatatud ja töödeldud teistest gluteeni sisaldavatest teraviljadest eraldi.
... on gluteenist põhjustatud eluaegne autoimmuunne geneetilise eelsoodumusega haigus nimega gluteenenteropaatia. Sümptomiteks on puhitus, kõhulahtisus, iiveldus, kõhukinnisus, väsimus, äkiline või ootamatu kehakaalu langus (kuid mitte kõigil juhtudel), juuste väljalangemine, aneemia jne.
Kui tsöliaakiahaige sööb gluteeni, reageerib nende immuunsüsteem ning peensoolelimaskesta hatud kahjustuvad, mille kaudu aga imenduvad organismi olulised toitained. Seega võib esineda diagnoosimata ja ravimata tsöliaakiahaige organismis toitainetepuudus. Diagnoosi saades on ainsaks raviks range gluteenivaba dieet.
Haiguse kohta on kõige usaldusväärsem info Eesti Tsöliaakia Seltsi kodulehel, kus avaneb ka lubatud ja keelatud toiduainete tabel.
Herpetiformne dermatiit on tsöliaakia nahavorm. See väljendub löövetena, mis esinevad tavaliselt küünarnukkidel, põlvedel, õlgadel, tuharatel ja näol punaste kõrgendatud laikudena, mis on tihti ka villilised.
Foto nahatsöliaakia
Foto Eesti Tsöliaakia Selts
Loe mõttega läbi eelnev tekst ja lahenda ülesanded.