Normaalne söömine 

Meditsiinibiokeemik Mihkel Zilmer kinnitab, et toitumine saab alguse mõtlemisest ning maailma enda jaoks paika panemisest.

Toidust saadav energia peab katma individuaalsed energiakulutused, mis on kooskõlas inimese kehamassi, kehakoostise, kehalise aktiivsuse ja hea tervisega. 

Soovituslik päevase toiduenergia jaotumine toidukordade vahel peaks olema järgmine:

• hommikusöök 20–25%

• lõunasöök 25–35%

• õhtusöök 25–30%

• vahepalad kokku kuni 25%

Põhireegel nr. 1: Söö igast toidurühmast midagi. Mõõdukalt.

Põhireegel nr. 2: Söömine peaks lähtuma organismi ainevahetuse vajadusest iga päeva lõikes.

Hommikusöök

Suurim viga on jätta see söömata! 

Hommikusöök peaks varustama keha süsivesikute, valgu ning rasvaga. Süsivesikud on vajalikud, et hoida veresuhkrutaset normis, mis on vajalik nii füüsilises kui ka vaimses võimekuses. Ainevahetus on korraldatud nii, et hommikul söödud süsivesikute muundumist liigseks rasvaks pole vaja karta. Oluline on aru saada, et ei ole vaja liigseid süsivesikuid, vaid piisavalt liitsüsivesikuid. Liitsüsivesikud vabastavad glükoosimolekule vereringesse aeglasemalt, mistõttu vabaneb vähem insuliini ning veresuhkru tase püsib stabiilsena. Rafineeritud suhkur ja kõrge glükeemilise koormusega toiduained (näiteks valge sai, valge riis, kartul jm) tõstavad liigselt veresuhkru taset. Organism reageerib nendele suurtes kogustes insuliini vabastamisega, see aga viib veresuhkru taseme liiga alla, põhjustades hüpoglükeemiat. Hüpoglükeemiale aga reageerib organism adrenaliini ja kortisooli tootmisega kordades üle normaalse taseme. See on ärevuse, ärritatuse ja halva kontsentreerumisvõime sagedaseks põhjuseks.

Head süsivesikuteallikad hommikusöögiks on näiteks: pudrud, kartulitoidud, täisterahelvestest eined, leib, sepik, pastaroad, helbed, kaeraküpsised, pannkoogid ning isegi saiakesed. Täisteratooted sisaldavad kiudaineid, mis on vajalikud normaalseks seedimiseks ning aitavad tasakaalustada veresuhkrut.

• Valgud hoiavad kõhtu kauem täis ning takistavad veresuhkru kiiret imendumist.

• Rasvad on vajalikud, et pakkuda energiat, toetada aju tööd ning soodustada pikemaajalist täiskõhutunnet. 

• Kõrgeväärtuslikud valguallikad on näiteks: muna, linnuliha, kala, biojogurt, kohupiim, keefir, kodujuust, juust.

• Head rasvaallikad on näiteks: rafineerimata õlid, või, rasvasem, kuid vähem soolane kala, seemned, pähklid, avokaado. 

Lõunasöök

Naudi mitmekesist lõunasööki, mis sulle meeldib ning maitseb! 

Vesi

Vesi:

• puhastab organismi

• aitab omastada vitamiine ja mineraalaineid

• hoolitseb seedesüsteemi korrashoiu eest

• mõjutab rakkude toimimise efektiivsust

• takistab paljude terviseprobleemide teket 

• avaldab positiivset mõju vaimsele tervisele

• aitab hoida naha särava, terve ja noorena

Seedimisprobleemide nagu soole- ja maohaavandid, soolepõletik ja refluks üheks põhjuseks on muu hulgas ka liiga vähene vee ja aluseliste mineraalide tarbimine.

Lisaks on vee tarbimise suurendamine üks esimesi lahendusi pideva kõhukinnisuse puhul: kui kehas napib vett, siis suureneb selle tagasihaare soolestikus.

Ebapiisava veetarbimise puhul liigesekapsli taastumine aeglustub, liigesed jäävad nõrgemaks ning sellest võib tuleneda valu ja ebamugavus. 

Vee ja elektrolüütide puudusesse jäänud lihased hakkavad kergesti krampi minema. Sellel on väga reaalne põhjendus, miks kõik treenerid meenutavad, et pead pidevalt treeningu vältel veidi vett jooma.

Millist vett juua?

Kõige lihtsam ja säästlikum nii loodusele kui ka rahakotile on juua kraanivett.

Pudelivesi on paljudele mugav lahendus, kuid sellega kaasneb hulk probleeme, sest plasttaara kasutamine lisakoormus keskkonnale.

Maitsestatud veed võivad sisaldada suhkrut ning sünteetilisi maitse- ja värvaineid, neid ei soovita juua. 

Õppeülesanne

Loe mõttega läbi normaalset söömist käsitlev materjal ja täida ära õppeülesanne.