Kellele ei meeldiks kaunid ja hoolitsetud küüned!
Küünte peamine koostisosa on keratiin, mis kuulub vees lahustumatute valkude hulka. Keratiini tootmine kehas väheneb vananedes samamoodi nagu elastiini ja kollageeni tootmine, seetõttu on väga oluline, et menüü oleks võimalikult mitmekülgne. Lisaks toitumisele on oluline ka küünte hooldamine. See hõlmab küünte regulaarset lõikamist ja viilimist, samuti küünte niisutamist ja kaitset kahjustuste eest. Küünte hooldamine aitab säilitada nende tervist ja ilu.
Välistest faktoritest kahjustavad küüsi kõige sagedamini erinevad traumad, pidev kätepesu, kokkupuude kemikaalidega ja talvel muidugi ka külm ilm.
Nii, nagu kogu meie keha, vajavad ka küüned erinevaid toitaineid, vitamiine ja mineraale.
Ennekõike vajavad küüned kasvamiseks:
valku
tsinki- organismi peamisi mineraalaineid, mis osaleb organismi rakkude arengus, paljunemises ja kasvus. Peamised allikad: mereannid, eriti austrid, lihas, täisteratooted, muna, kaunviljad, maks, seemned, pähklid, ingver, idandid.
rauda- kättesaadava raua kestev defitsiit on levinuim aneemia põhjus. Maks, taine veise- ja sealiha, täisteratooted, tüümian jt maitsetaimed, vürtsköömned, metsmaasikas, muna, punane vein, spinat, oad, viinamarjad, aprikoosid, tomat, küüslauk, merekarbid ja austrid, kinoa, kikerherned, päevalille- ja seesamiseemned, datlid ja peet.
H-vitamiini (biotiini)- biotiin tuleb kreekakeelsest sõnast bios, mis tähendab elu. Biotiin on vesilahustuv ühend. Väga headeks biotiini allikateks on maks ja siseorganid, aga ka sojaoad, kaerahelbed, lillkapsas, seened, muna, piim, avokaado, idandid
A-vitamiini- maks, või, karotenoididena oranžides ja kollastes viljades (paprika, porgand, apelsin, papaia)
B-vitamiine- idandid, sea- ja veiseliha, pärm, kaerahelbed, täisteraviljatooted, pähklid, maks, mandlid, muna, juust, brokoli, kaunviljad, seemned, spinat, kala, linnuliha, seened, kartul, tomat, piim, banaan
E-vitamiini- taimsed õlid, seemned, pähklid, oliivid, täisterajahu, spargel, avokaado, tomat
kaltsiumit- selle imendumist soodustab ennekõike D-vitamiin, aga oma roll on ka rasvadel, magneesiumil jt toitainetel. Parimad allikad: piim ja piimatooted, tumerohelised taimeosad, vetikad, juust, rooskapsas, pähklid, seemned, tofu, aprikoos, sojauba, spinat, mädarõigas, till, petersell, ravimtaimedes, mineraalvesi.
seleeni- liha ja muna, seened ja täisteratooted, nisuidud, parapähklid, koduõlu ja mereannid
asendamatuid rasvhappeid- oomega-3 allikad on kalaõli, paljud seemned, eeskätt chia-, lina- ja kanepiseemned
väävlit sisaldavaid aminohappeid- teraviljatooted, pähklid, liha, kala, sojaoad
Olulised on ka antioksüdandid. Eelnimetatud toitainetest toimivad antioksüdantidena tsink, seleen, A- ja E-vitamiin. Antioksüdandid on ka taimsest toidust saadavad fütotoitained. Meie toidulaud peab olema mitmekesine ning tasakaalustatud.
Foto Canva
Kuna küünte peamine koostisosa on valk, tuleb menüüs pöörata palju tähelepanu täisväärtuslikule valgule.
Valgud koosnevad aminohapetest, mis jagatakse omakorda asendamatuteks, mida peab saama toiduga, ja asendatavateks, mida organism suudab ise sünteesida.
Valku leidub piimatoodetest eeskätt juustus, kohupiimas ja kodujuustus, aga ka kalas ja lihatoodetes, munas, seemnetes ja pähklites ning tera- ja kaunviljades.
Loomset päritolu valgud, munades, piimas ja piimatoodetes, kalades ja lihades leiduvad valgud, sisaldavad asendamatuid aminohappeid taimset päritolu valkudest rohkem ning ka nende omavaheline vahekord on inimorganismile soodsam. Kahjuks on paljud loomset päritolu valkude allikad liiga rasvarikkad. Üsna hea aminohappelise koostisega on ka sojas, riisis, rukkis, pähklites ja seemnetes leiduvad valgud.
Osades valkudes, näiteks teraviljavalkudes jääb vajaka mõnedest asendamatutest aminohapetest. Nende puuduse saab kompenseerida vähese koguse loomset päritolu valkudega, näiteks valmistada puder piimaga, pastaroale lisada juustu.
Tööta läbi eelnev materjal ja lahenda õppeülesanne.