Toitumine diabeedi ennetamiseks

Eestis diagnoositakse igal aastal ligikaudu 5600 uut 2. tüüpi diabeedi juhtu ja diabeeti põeb iga kuueteistkümnes inimene. Tegu on elustiilihaigusega, millele on küll geneetiline eelsoodumus, aga mis on tervisliku toitumise ja regulaarse liikumisega suuresti ennetatav. Kui haigus on kord juba välja kujunenud, on selle kontrolli all hoidmine eluliselt oluline. 

Enamik 2. tüüpi diabeedi patsiente on ülekaalulised, mistõttu on oluline motiveerida neid kehakaalu langetama. Ülekaal ja rasvumine suurendavad diabeedi kulgemise riski ning võivad viia raskete tüsistusteni. Diabeet suurendab ka teiste krooniliste haiguste, nagu kõrgvererõhktõbi ja südame-veresoonkonnahaigused, tekkimise riski. 

Diabeedi erinevad alatüübid

• I tüübi diabeet - Haigus puhkeb sageli juba lapse- või noorukieas. I tüübi diabeeti ennetavat ravi ei tunta. I tüübi diabeedi puhul on kõhunäärme insuliini tootvad beetarakud hävinud või ei suuda enam insuliini toota. Seetõttu vajab I tüübi diabeet alati insuliinravi. Eestlastest diabeetikust põeb umbes 10 protsenti I tüübi diabeeti.

• II tüübi diabeet - Haigus algab enamasti täiskasvanueas. Haigestunud isik on enamasti ülekaalus ja tema vererõhk või vere rasvanäitajad on kõrgenenud. Teised riskitegurid on näiteks pärilikkus, kõrge vanus, vähene kehaline aktiivsus või pikemat aega jätkunud koormav stress. Haiguse põhjuseks võib olla ka mingi haigus või teatud haiguste ravis kasutatud ravimid. II diabeedi puhul on insuliini tootmine, kudede reaktsioon insuliinile (nn. Insuliiniresistentsus) või mõlemad häiritud. Ravi oluline osa on eluviisi muutused, lisaks sellele määratakse ka ravi. Diabeetikutest põeb umbes 80-85 protsenti seda diabeedivormi.

Toitumine

Toit peab sisaldama kõiki vajalikke toitaineid: süsivesikuid, kiudaineid, valke, rasvu, vitamiine ja mineraalaineid. 

Tänapäevaste toitumissoovituste kohaselt peab diabeediga patsiendi toitainete päevane jaotus olema järgmine: 

• süsivesikuid 50–60%; eelistada tuleks kiudainerikkaid aeglaselt imenduvaid süsivesikuid.

• valke 10–20%

• rasvu 25–35%. 

Oluline on arvestada süsivesikute hulka toidus, lähtudes päevasest energiavajadusest ja igapäevasest liikumisest. Soovitatav on päeva toit jagada kolmele põhitoidukorrale (hommiku-, lõuna- ja õhtusöök). Lisaks võib vajadusel süüa ühe tervisliku vahepala näiteks üks õun või klaas keefiri. Puuviljades sisalduv suhkur imendub kiiresti, kuid nende söömine koos seemnete ja pähklitega aitab suhkrut aeglasemalt verre vabastada.

I ja II tüübi diabeedi toitumine

I tüüpi diabeet

Normaalse kehakaaluga I tüüpi diabeediga patsiendi toitumine ei erine eriti samaealiste tervislikult toituvate inimeste toiduvalikust. Päevane toidust tulenev energiavajadus on inimestel erinev ja see sõltub ka füüsilisest koormusest. Seega, mida vabam soovite olla oma igapäevategemistes ja toitumises, seda osavam peate olema toiduvajaduse ja -koguse ning vajaliku insuliinidoosi määramisel. Veresuhkru normi piires hoidmisel on oluline tarbitavate süsivesikute koguse hindamine igal söögikorral, kuna sellest sõltub insuliinidoos. Kui toidus puuduvad süsivesikud, siis lühitoimelise insuliini süsti sellel toidukorral pole vaja teha. Normaalse kehakaalu puhul on 10 g süsivesikute toimetamiseks rakku vaja keskmiselt 1 ühik lühitoimelist insuliini. Oskuslik süsivesikute hulga hindamine on veresuhkru normis hoidmise aluseks.

Veresuhkru mõõtmine glükomeetri või glükoosisensoriga enne ja pärast sööki annab vajaliku info insuliini ja süsivesikute koguse omavahelise sobivuse, individuaalse insuliini vajaduse ja toiduvalikute mõju kohta veresuhkrule. Söögieelne veresuhkruväärtus annab teavet peamiselt pikatoimelise insuliini doosi sobivuse kohta. Söögijärgne ehk 2 t pärast sööki mõõdetud veresuhkruväärtus näitab toidu süsivesikute hulga ja söögikorra eel süstitud lühitoimelise insuliini koguse sobivust.

II tüüpi diabeet

Peamiseks  haigestumise põhjuseks  on  muutused elustiilis - vähene füüsiline liikumine, stress, ülekaal, kõrge kolesterool ning toitumise traditsioonide muutumine. 

Liigse kehakaalu korral tuleb vähendada toidu hulka ja energiasisaldust. Kehakaalu vähenedes suureneb kudede insuliinitundlikkus. Soovitatav on vähendada küllastunud, eriti loomsete rasvade tarbimist, näiteks:

• või

• punane/rasvane liha

• kõrge rasvasisaldusega piimatooted.

Igapäevaselt võiks eelistada väiksema rasvasisaldusega lihatooteid -või taimsetest allikatest saadavaid rasvu, näiteks:

• kala-, kana- või veiseliha

• avokaado

• seemned/pähklid 

• taimeõli.

Võimalusel eelistada kodus valmistatud toitu, mille puhul saab olla veendunud, et toidule pole lisatud suhkruid, liigselt soola ega rasva. Toidu töötlemisviisidest eelistada keetmist, hautamist või ilma lisatud rasvaineta toidu küpsetamist ahjus või kuumaõhufritüüris.

Tarvitada rohkelt kiudainerikkaid toiduaineid. Kiudained ei seedu soolestikus ja aeglustavad toidu imendumist, pidurdades sellega söögijärgse veresuhkru taseme kiiret tõusu ning parandades seedimist.

Kiudainerikkad toiduained on 

• köögiviljad, mis on eriti tervislikud on toorsalatina, keedetult, hautatult ja konserveeritult

• puuviljad

• marjad (päevas 200-300g, see kogus jaotada portsjoniteks)

• kaunviljad 

• täisteratooted.

Köögiviljades on peale kiudainete rohkelt mineraalaineid ja vitamiine. Kiudained tekitavad täiskõhutunde, andes samas vähe kaloreid.

Rohkelt süsivesikuid sisaldavaid juurvilju (kartul, bataat) ja teravilju tarvitada põhisöögikordadel.

Eelistada täisteratooteid 

• täisteraleiba

• kliisepikut

• putru

• müslit

• pruuni riisi

• tumedast jahust valmistatud makaronitooteid

• tatart. 

Diabeediga patsient ei pea täielikult loobuma magusast, kuid eelistama peaks pigem puuvilju ja marju.

Diabeediga patsient peab põhitoidukorras arvestama taldrikureeglit. Kõigepealt täita taldrik pooles ulatuses köögiviljades salatiga, siis tõsta neljandikule taldrikust kartul, pruun riis või tatar ja viimasele neljandikule väherasvane liha või kala.

Toidusoovitused diabeediga inimesele

• Toituge regulaarselt: kolm põhitoidukorda ning vajadusel üks vahepala, suurema füüsilise koormuse korral.

• Toidu valmispanekul lähtuge tervisliku taldrikureeglist (½ köögiviljad, ¼ süsivesikud ja ¼ valgud/rasvad).

• Tarvitage rohkesti köögivilju, sest need sisaldavad palju kasulikke kiudaineid ja vähe süsivesikuid.

• Teraviljatoodetest eelistage sepikut, täisteraleiba ja -putru, pruuni riisi, tatart, ilma lisatud suhkruta müslit jms.

• Lihatoodetest eelistage kana, veiseliha ja kala või taimseid rasvade allikaid, nagu avokaado, taimeõli ja pähklid/seemned.

• Piimatoodetest eelistage keskmise rasvasisaldusega ja magustamata tooteid (2,5% piim/keefir, maitsestamata jogurt, 5% kodujuust).

• Magustoiduks sobivad marjad või puuviljad (200–300 g päevas). Korraga sööge kõige rohkem 100–150 g puuvilju või peotäis marju.

• Eelistage kodus valmistatud toitu ning töötlemisviisidest keetmist, hautamist ja grillimist.

• Janu korral jooge vett ja pigem vältige magustatud jooke, mahlu.

• Vältige rohket soola tarbimist.

• Alkohol ei tohi kuuluda diabeediga patsiendi igapäevasesse toiduvalikusse. Liigne alkoholi tarbimine võib põhjustada veresuhkru taseme järsku tõusu või langust.

Päevasest toiduenergiast peaks pool või enam olema kaetud süsivesikutega. On oluline, et õpiksite valima selliseid toiduaineid, mis tõstavad veresuhkrut aeglaselt. 

10-12 g süsivesikuid sisaldub näiteks:

• 2spl kaerahelvestes või 1 spl tatras

• 1 apelsinis või pooles banaanis

• 200 ml piimas 

Õppige arvestama toidust saadavat energiahulka, et teie kehakaal püsiks normis ning veresuhkur oleks soovitud piirides. 

Õppeülesanne

Tööta mõttega läbi õppematerjal ja vasta küsimustele.