Eesti keel ja kirjandus

Eesti keele ja kirjanduse tundides on personaalsed nutiseadmed sageli abiks info otsimisel. Näiteks 12. klassis võtsid õpilased oma nutiseadme kaasa, otsisid infot ajastu 1940 – 2014 ülevaate tegemiseks ning koostasid oma seadmes ka esitluse. Näiteks 9. klassi õpilased otsisid lisainfot rahvaluuleteemaga seoses, 10. klasside õpilased leidsid tähendusi antiigist pärit mõistetele ning piibliütlustele.

Teine oluline võimalus nutiseadme kasutamiseks on sõnastikud. Õpilased otsivad sõnade tähendusi, kontrollivad õigekirja, leiavad sünonüüme jne.

Kolmas valdkond - töö tekstiga – pakub võimalusi digiseadme kasutamiseks. Noored loevad erinevaid tekstikatkeid, artikleid, saavad kohe otsida lisamaterjali kas teema või autori kohta, teha märkmeid, luua mõistekaarte, salvestada endale olulise info.

Nutiseadet kasutame fotode tegemiseks, näiteks 11. klassi meediatunnis kaadriplaanide õppimiseks ja ajakirjandusfoto tegemiseks, 10. klassi antiiginädala plakatite jäädvustamiseks, et salvestatud materjali kasutada õppimisel. Draamatunnis loodud „maalide” jäädvustamine ja analüüs tõid koolipäeva vaheldust. 12. klassi üks rühm katsetas fotoromaani loomist Kalevipoja kohta.

Filmimine on hea võimalus jäädvustamiseks ja tagasiside andmiseks. 9. klass filmis paaristööna luuletuste esitamist, koos vaadati, hinnati. Loovülesannete filmimine annab võimaluse minna klassiruumist välja, aga ikkagi saavad kaaslased tehtust osa. 9. klass lavastas ja filmis näidendeid, näiteks „Kolm õde ja kuri ametnik”, „Punamütsike”,”Pisuhänd”, „Kauka jumal” jt. 12. klassi loovtöö teema oli müütilised tegelased. Valmisid filmid krattidest, libahuntidest, näkkidest, luupainajatest, haldjatest.

Erinevad e-keskkonnad võimaldavad luua mõistekaarte, teost analüüsida, teha paaris- ja rühmatööd.

Teose vastamisele võib õpilane tulla telefoniga ja lugeda katkendeid digiraamatust.

Digivahendite kasutamine on võimalus, mis mitmekesistab tundi, arendab loovust ja on hea analüüsimisel ja tagasisidestamisel.