Tulevikukool

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi 4., 5., 10., 11. ja 12. klassi õpilased lasksid fantaasial lennata ja panid kirja oma nägemuse sellest, kuidas tulevikus toimub õppimine ja milline on kool. Lühiesseed kirjutati 2016. aasta novembri teisel poolel. Allpool on õpilaste esseed esitatud klasside kaupa.

4. klass

Tulevikus võiks kool olla väga suur ja digitaalne. Koolitunnid algaksid kell 9.00 ja lõpeksid kell 13.00. Need lapsed, kes on haiged või ei saa kooli tulla, saavad teistega koos õppida Skype’i kaudu. Kodutööks 1.-6. klassini ei tohi olla rohkem kui üks asi ja 7.-12. klassini ei tohi olla rohkem kui kaks asja. Koolitunnid on keskmiselt 35 min ja vahetunnid on 25 min. Reedeti koolipäevi ei ole.

Garderoobitädi asemel oleks robot, mis viib riided ise garderoobi. Et kooli saada, pead olema silmskänneriga registreeritud. Söögitädi asemel oleks robotid, kes teeksid iga päev friikartuleid ja hamburgereid ja pakuksid karastusjooke. Kehalise kasvatuse tunnis võiks olla gravitatsioonivaba jalgpall. Kooli kõrval on garaaž, kus on kosmoserakett, millega saab lennata broneeritud tundidega teistele planeetidele, kus tuleb uurida maaväliseid olendeid ja nende pinda.

Tulevikukoolis on puutetundlikud seinad, mida saab kasutada nagu tahvelarvutit.

Tulevikukooli tundides saad kutsuda õpetaja siis, kui ainult sina seda tahad, terve teine aeg on õpetaja klassist ära.

Tundides võib kasutada lühendeid nagu „OMG! Ss, oke” jne.

Toolide asemel on arvutiga diivanid.

Tundide ajal võib arvutis mänge mängida.

Ja kõige lõpuks (trummipõrin, trummipõrin): kui sa ei taha, sa ei pea kooli tulema!!!!

Õpetajate asemel on robotid ja arvutid. Kõik käib arvutitega, isegi kehaline kasvatus käib võimsamate arvutitega mänge mängides. Lapsed võtavad kaasa oma arvutid ja kui keegi kedagi solvab arvutis, siis võetakse arvuti ära. Kool algab 18.00 ja kool lõppeb 00.00. Süüa saab ükskõik millal. Tund kestab 25 minutit. Iga päev on erinev õppepäev.

Koolis tunnid on arvutitega. Õpetajad on robotid ja tunnid on lühemad. Kodutööd on arvutitega. Kool algab kell 10.00 ja lõppeb 13.00. Süüa saab ükskõik kuna. Koolikotte ja õppimisasju enam pole vaja. Tunnid kestavad 30 minutit. Kehaline kasvatus on kogu aeg 3 tundi ja seal saab ükskõik mida teha, aga sportlikku. Iga neljapäev saab koolis ööbida ja lastel on oma toad.

Tuleviku kooli tunnid võiksid olla lühemad ja võiksid olla huvitavamad. Võiks olla vabad tunnid iga kolme tunni pärast ja kool võiks alata kell kümme, tunnid kesta kella üheni ja suurematel kella kaheni. Söögivahetundidel võiks olla söögiks rohkem magustoite, puuvilju ja gaasilisi jooke, näiteks coca-colat, limonaadi, pepsit ja kanesit. Mulle meeldiks, kui võiks olla tunni ajal telefonis, tahvlis.

Tuleviku koolis on kõik teistmoodi. Kui õpilane tuleb kooli, vajutab õpilane oma nutiseadmes ühte nuppu ja tuleb õpilase isiklik robot ja viib riided garderoobi. Peale kooli õpilane vajutab uuesti nuppu ja robot toob õpilase riided tagasi. Mitu õppeainet on kokku pandud üheks õppeaineks. Näiteks koos oleksid matemaatika, keemia ja keeled. Kuna õpilaste ülesanded on kokku pandud, on neil vähem tunde, mis aga on veidi pikemad. Õpilaste ülesanded oleksid kõik nende telefonides, tahvelarvutites ja läptoppides. Kooli võtaksid nad kaasa ainult nutiseadme, milles on nende ülesanded. Õpilaste tavaliste laudade asemel on lauad ja toolid, mis hõljuvad veidi õhus. Õpetajate asemel on robotid, mis aitavad alati õpilasi, kui õpilane oma laual nuppu vajutab.

Koolis võiks olla vähem tunde ja pikemad vahetunnid, näiteks 35 minutit. Koolis võiks olla tihedamini pannkoogid ja koolis võiks olla rootsi keel. Kool võiks olla natuke suurem.

Koolis võiks kõike arvutiga teha ja et õpetajad teeksid rohkem nalja.

Vahetunnid võiks olla pikemad. Siin võiks olla kino.

Muusikat ei võiks olla. Robotid võiks meil igal ühel kodus olla. Kõikidel võiks olla PS4 või XBOX.

Kehalises võiks olla rohkem jalkat.

Poisid võiks olla kõiges paremad kui kõik tüdrukud.

Kehalist võiks olla rohkem.

Koolis võiks olla vähem tunde ja see tund, mis on lihtsam võiks vähem kesta, näiteks 30 minutit ja mis raskem, 45 minutit. Koolis võiks olla kabering. Võiks teisel vahetunnil sööma minna. Võiks tulla tunniplaani hispaania keel ja läti keel. Koolis ei võiks olla tööõpetus pärast kaheksandat klassi. Hinded võiks olla 5-10 nagu Soomes.

5. klass

Kui me elaksime tulevikus, siis oleks kool üldse teistsugune. 13-aastastel lastel oleks omad autod. Koolis oleks popimad toidud: pannkoogid ja Fanta. Meile meeldiks rohkem sotsiaalmeedias olla. Ka õppimist ei vaadata siis päevikust, vaid telefonist. Meie lemmiktunniks oleks nutiseadme uurimine, sest sellega saavad enamasti kõik hästi hakkama. Loomulikult on ka muid tunde nagu näiteks ajalugu, füüsika, kehaline kasvatus, kosmos ja vabatund. Vabatunnis saame teha, mida tahame ehk siis see on nagu puhkeaeg: mõned lähvad koju, mõned jäävad kooli. Õpetajad on igat moodi lahked ja igasugune füüsiline kiusamine ja vaimne tülitsemine on keelatud. Direktorit pole, sest õpetajad hoiavad end ka kooli maksudega kursis.

See on kõige vingem ja lahedam kool!

Kui me elaks tulevikus, tahaks mina käia tulevikukoolis. Koolitunnid algavad kell 11:00.

Seal on lendavad autod ja bussid, mis sõidavad tasuta. Kõik tunnid on: ufoloogia, holograafiline kasvatus, inimajalugu, e-kunst, e-kirjandus ja valikaine ehk kosmokoor. Lastele meeldib seal koolis käia väga! Seal kestavad tunnid umbes 7-9 tundi, sõltub õpetajate tahtest, kuidas neil tuju on.

Seal koolis on kõik sõbrad ja kõik käivad kõigiga väljas. Seal on 9 nädalapäeva, mis on: esmaspäev, teisipäev, kolmapäev, neljapäev, reede, laupäev, pühapäev, rudipäev, holopäev. Õpilastele meeldib holopäev väga, sest sel päeval saab ufosööki süüa. Kokad teevad Tulevikukoolis väga hästi süüa.

Üks tund kestab umbes 40 minutit ja üks vahetund kestab 35 minutit ja söögivahetund 60 minutit.

Seal leidub tänavatel ka roboteid väga palju, sest see on ju meie tulevik, eksju.

Kui me elaksime tulevikus, tahaks ma käia tulevikukoolis. Koolis algavad tunnid kell 11:00.

Esimene tund on holograafiline kasvatus, teiseks on ufoloogia. Kolmandaks e-kunst ja neljandaks kosmokoor. Vahel on ka viies ja kuues tund, kuid tavaliselt mitte. Iga esmaspäev käiks ma sõpradega UfBurgerit söömas ja siis nende juures Lexus-overboardiga sõitmas. Ma ärkaksin kell üheksa ja sööksin hommikuks burgerit, õppida antaks hästi vähe ja tunnid oleks lõbusad. Poest saaks jooke väga soodsalt osta, umbes 20 sendi eest. Koolis kestavad vahetunnid 15 minutit ja söögivahetunnid 35 minutit. Muusikakoolis saab õppida süntesaatorit, ufviiulit, trompeesiumit ja muid pille. Seal on tulevikus ka puhvet.

Ma väga tahaksin tulevikus elada!

Tulevikus võiks koolis olla rohkem õppeaineid ja spordialasid (nt airsoft, autosõit ja eSports). Koolitundides on auhindadega võistlused, sest need motiveerivad meid paremini õppima. Päevikuid ei ole, sest stuudiumisse on kõik üles laetud.

Tulevikukoolis algavad tunnid kell 10.00 ja lõppevad 13.00. Kui sul on kõik tehtud, võid olla telefonis. Koju ei jää kunagi õppida, sest koolis pole ühtegi õpetajat, kuna nende asemel on robotid, kes teevad kõike. Mängivad lastega ja kui laps on magamata, siis lubatakse ta magama. Robotid annavad sulle tasuta arvuti, mille sa saad endale, sest sul on vaja ainult arvutis õppida ja kui hästi õpid, saad selle arvuti endale päriseks. Robotõpetajad on enamasti väga leebed. Koolis on lapsed kõik paksud, sest nad söövad iga päev hamburgereid ja friikartuleid. Kool näeb välja roheline ja pruunide akendega. Vahetundide ajal saab telekat vaadata. Söögiks on kõik, mida ise tahad. Seest näeb kool välja lahe, kuna seal sõidetakse rattaga. Ja selline võiks olla tuleviku kool.

Tulevikukoolis on väga lahe olla. Seal saab mängida hõljukgolfi, kaklusmalet. Seal algavad tunnid kell 13.00-14.00. Mina tahaksin minna tulevikukooli. Süüa saab nii palju, kui ise tahad ja jõuad. Lastele meeldib suusakarate- ja musta-augu-senditund, aga lastele ei meeldi metrapooljumis- ja koolikoristamistund. Seal saab mängida veepudelit. Minu maja oleks koolist 500 m kaugusel. Läheksin kooli hõljuv rulaga. Minu maja on suur ja seal on valvurid. Koolis on 10 õpetajat. Nimed on Maimuke, Sendra, Senda, Steven, Kiiruter. 5 õpetajat on ühe nimega: Juuestr. Õpilastel oleks 6 tundi ja vahetunnid 3 minutit. See linn on 200 km koolis eemal. Õpetajad tulevad koos bussiga. Reeglid on seal karmid: ära jookse, istu vaikselt, kuula ilusti õpetajaid. Lapsed jooksevad õues. Söögivahetunni ajal jooksevad õpilased. Igal lapsel on lemmikloom. Ka üks tund on lemmikloomatund. Lemmikloomatunnis õpitakse loomi tundma: kuidas loomi kammida, toita.

Tulevikukoolis on vaja kooli minna kell 12.00, et ikka lapsed puhata saaks, kuna muidu on nad liiga väsinud. Reegleid väga suuri pole, kuna siis poleks see tuleviku kool. Seal on iga päev kehaline kasvatus, matemaatika, tööõpetus ja igasuguseid muid aineid ka, aga mitte iga päev. Seal on näiteks lehmalüps ja looma kammimine. Söögivahetunnid on kell 15.00 ja enamus ajast on seal söögiks kartul, kaste ja punapeedisalat. Kui lapsed ära on söönud , siis hakkab kõigil tööõpetus. Ja igaüks võtab oma lemmiklooma kaasa, kui on looma kammimine. Aga kui enda lemmiklooma pole, siis saad kellegi teisega koos teise looma kammida.

Kui me elaksime tulevikus, siis me ei peaks seda kirja praegu kirjutama. Mulle meeldib tuleviku kool selle pärast, et seal saab võtta kõike lõdvalt. Seal hakkavad tunnid kell 14.00. See mulle meeldiks küll. Seal on kõik olemas, mis on tulevikus, ja see mulle meeldib. Seal on hõljuv jalgpall, vedruline võrkpall jne. Seal on lahedaid robotsõpru. Nendega on lahe mängida. Õpetajad on seal karmid, sest vahetunnid on seal normaalsed, kuid tundi ei taha keegi minna, sest seal on väga-väga karmid õpsid. Seal kui ühe piuksu teed, siis lähed juba õppelaroboti juurde käskkirja kirjutama. Seal on õnneks 13 käskkirja võimalik saada. Väga hea. Mulle meeldib see väga. Ma tahaks väga sellist kooli endale real éllu, sest siis oleks elu mõnus, ja kui me kirjutame kõik, mis vaja, siis õpetajad (karmid) annavad sulle pika-pika vabatunni. Klassijuhataja on jällegi leebe, sest talle meeldivad väga lapsed ja meile see meeldib, sest et õpetaja on tore. Mitte tore, vaid väga tore. Selle eest, et me hästi õpime, saame mu lemmik asja ka: sõita overboardiga, sest see on nagu hõljuk, aga hõljukiga saame ainult 2 korda nädalas sõita, nii et see on meie lemmikmänguasi.

Kui me elaksime tulevikus, siis me ei peaks seda teksti kirjutama. Tulevikuinimesed oleme isegi meie, sest praegune esemete olemasolu on imeline. Mõtle, kui sa elaksid umbes 50 aastat minevikus. Meie elu oleks hoopis teistsugune, nt koolid. Kindlasti on teie vanemad rääkinud, kuidas nende koolielu oli. Ma olen nendelt kuulnud, et see oli enamasti väga s**t. Aga enam me ei pea sellepärast muretsema, sest inimesed on arenenud ja inimesed on mitu korda targemad võrreldes sellega, mis oli 50 aastat tagasi. Kui me rändaksime umbes 50 aastat tulevikku, siis me saaksime teada juba ette, mis hakkab toimuma koolis nende lastega, kelle vanemad on reaalajas 10 aastat vanad. Minul juhuslikult pole ajamasinat, aga ma aiman ette, et kui me oleksime tuleviku koolis, siis me näeksime suurt arengut. Näiteks praeguste koolitahvlite vahel oleks hiiglaslik või hoopis tohutu vahe, sest see on ju tulevik. Kuigi ma pole veel tundideni jõudnud, siis hakkame kohe kirjutama sellest. Kui ma oleksin tulevikulaps ja saaksin valida kõiki tunde endale valikaineks, siis ma valiksin autokooli, arvutiõpetuse, tehnika (autode parandamine) ja orkestripillid. Need on täpselt mulle sobilikud, sest need pole mulle üldse vastukarva. Kui ma oleks praegu suur inimene ja ma näeksin tunde, mis on näiteks juturingid, kus peavad lapsed midagi tobedat välja mõtlema, siis esimese asjana, mida ma teeksin enda elus pärast seda, kui ma olen seda näinud, kandideeriksin eesti presidendiks, sest kui ma saaks olla president, saaks ma ju muuta kooli korda. Kui ma juhuslikult kandideeriksin eesti presidendiks, siis saaks mu vabanduseks olla tuleviku laste haridus. Kui tulevikus oleksid koolis palju paremad tunnid, siis ma hüppaksin rõõmust lakke, sest kui need tõesti oleks lihtsad, mis teevad lapsi mitu korda targemaks, ja see ka neile meeldib, siis see oleks ju täiuslik. Autokooli all ma mõtlen palju karmimat õpetust kui suurte inimeste autokooli eksamil. Seal õpetavad täiseas inimesed lapsi. Juba seitsme aastased lapsed sõidavad seal autodega. Seal kasutatakse väikeseid autosid, nt Smart ja Renault Twingo. Kui juba mõtlete, miks juba nii noori õpetatakse sõitma, siis neil on palju kergem liigelda tulevikus transpordivahenditega.

Mina arvan, et see on tulevikulastele piisav.

10. klass

20 aasta pärast ei eksisteeri enam sellist asja nagu meie mõttes praegune kool. Õpitakse koduõpetajatega ning enamus asju tehakse ära arvutites või nutiseadmetes. Õppeedukuseks loetakse seda, kui noor oskab teha internetis erinevad asju, mitte seda, kui hästi noor oskab lugeda või kas ta teab korrutustabelit peast.

Kuna praegust ajastut nimetatakse nutiajastuks, siis ega ka koolid ei saa ajast maha jääda. Tuleviku koolid on minu arvates seotud väga tihedalt erinevate elektroonika- ning nutiseadmetega. Võib olla juhtub nii, et praegused õpetajad asendatakse elektroonikaga. Võimalik, et hakatakse rohkem e-õppes õpetama. Mõne aasta pärast ilmselt on käsitsi paberil tähtede õppimine ning üldiselt paberile kirjutamine juba täiesti ajalugu, kuna arvutiga saab kiiremini ning lihtsamalt.

Tuleviku koolis on ilmselgelt väga palju nutiseadmeid ja vidinaid. Õpikuid, töövihikuid, pastakaid ja muid tänapäeva tavalisi õppevahendeid ei ole enam olemas. Kõik tunnis räägitu ja kuuldu pannakse kirja arvutisse. Koolis, näiteks sööklas, on mingid robotid, kes valmistavad söögi ning edastavad selle õpilastele. Võimalik, et tulevikus ei peagi enam koolis käima ja kõik õppimine käib läbi veebikaamerate, kuid see on suhtelist halb. Õpilased muutuvad laisaks ning istuvad kogu aeg arvuti ees. See on tegelikult halb, sest see hakkab tervist mõjutama.

Tuleviku kool saab olema minu arvates selline, et kahjuks ei ole enam õpetajaid, sest kõik õppetöö toimub läbi nutiseadmete ja arvutite. Võib juhtuda ka, et suuremad õpilased ei peagi enam õppimise jaoks koolis käima, vaid õpivad hoopis kodus arvuti taga. Selle tõttu kaovad ära arvatavasti väga paljud koolid ja töökohad, sest kui kõik läbi nutiseadmete käib, siis pole näiteks koolikokkasid ja õpetajaid vajagi.

Mina isiklikult olen üsnagi kindel, et paljud noored koolijütsid ei tea vee isegi täpsemalt, mida kool endast kujutab. Natuke vanemad klassid ei kujuta veel ettegi, kuhu edasi lähevad õppima. Gümnasistid pingutavad, et õppimine korras hoida, kuna teavad, et selleta ei saa. Eestis on nii mõneski põhikoolis õppimine toimuma hakanud tahvelarvutite abil ja aina tihemini lahendatakse ülesandeid arvutis. Jääb tõesti tunne, et aeg liigub tehnoloogia ajastu poole. Eks ikka on internetist info otsimine mugav ja kõik on ‘korraga ühes kohas’. Aga minu meelest kahjustab see tohutult õpilase tervist. Päevas on soovituslik olla max 2 h ereda teleka-, arvuti- või telefoniekraani taga. Niigi noored on muutunud mugavaks ja omavad kõik enamjaolt nutiseadmeid juba lasteaia east saadik. Peale kooli passitakse telefonis, ei viitsita enam õppida või kui õpitakse, siis interneti ja sõprade abiga. See oleks liiast, kui kool oleks ka sõltuv netist ja nutiseadmetest. Keegi ei vajaks enam õpikuid ja raamatuid. Vana hea traditsioon on lugeda raamatuid. Ja mina isiklikult loodan, et traditsioonid säilivad ka tulevikus.

Nagu öeldakse: ajaga peab kaasas käima. Seda teevad ka koolid. Arvan, et tuleviku koolid näevad üpriski samasugused välja nagu seda on tänapäeval. Muidugi ollakse innovatiivsed ja mõeldakse välja ka uusi ning huvitavama välimusega koole. Koolimajade väljanägemisega ei peaks üle pingutama, vaid selline asutus peaks olema hubane ja meeldiv koht, kuhu minna. Õppimine toimub järjest vähem raamatutega. Järjest rohkem võetakse kasutusele arvutid, tahvelarvutid. Arvan, et kaugel tulevikus enam raamatuid ei kasutatagi. Inimesed leiavad, et raskete raamatute kaasas tassimine on tülikas ning minnaksegi üle tehnikale.

Tehnika areneb pidevalt. Luuakse üha uusi programme ja elektroonikat. Tahetakse teha elu lihtsamaks. Võimalik, et kümne aasta pärast ei ole õpilastel enam õpikuid ja vihikuid. Õppetöös hakatakse kasutama hoopis erinevaid arvutilaadseid vidinaid. Koolis hakkab juhtima direktori asemel suur peaarvuti. Või ei pea üldse koolis käimagi, oleme kõik koduõppel ning kodus õpetajaks on meil robotid. Kõik on võimalik, kui me vaid unistame suurelt.

Tuleviku õppimine võiks välja näha selline, et õpitakse rohkem õues, tunnid hakkaksid kell üheksa ja koolipäev lõppeks hiljemalt kell üks. Tulevikus ei oleks üheski koolis õpikuid, vaid kõigil on tahvelarvuti, millega saab kõik töö ära teha. Koolis võiks olla rohkem puhkekohti. Kooli õuealal võiks olla rohkem vaba ruumi, kus vahetunnis rahulikult jalutada. Tulevikus ei oleks koolis kontrolltöid ega tunnikontrolle. Õpilastele ei panda hindeid. Õpilased teevad rohkem grupitöid, kus nad saavad omavahel üksteisega rohkem tunnis suhelda ja arutada.

11. klass

Tuhande aasta pärast ei pea inimesed enam mitmeid aastaid koolis käima. Koolis käimine kestab siis ainult aasta. Esimesel koolipäeval pannakse õpilastele pähe kuppel, millega analüüsitakse nende aju ehitust ning simuleeritakse aju võimalikke arenemistsükleid. Seejärel ühendatakse aju närvidega mikroprotsessoril põhinev draiver, mis tõlgib masinkoodi aju signaalideks. Pärast seda on võimalik õpilasele teadmisi otse ajju kirjutada. Uusi teadmisi ei kirjutata ajju korraga, vaid tsüklite kaupa, et anda ajule aega areneda ning uusi teadmisi analüüsida.

Tulevikus on arvatavasti õppimine veelgi raskem ja mahukam, kui praegu, sest inimkond areneb pidevalt edasi ja kogu aeg on vaja midagi uut juurde õppida. Usun ja loodan, et tulevikus läheb õppimine üle täielikult digitaalseks. Arvutis ja nutiseadmetes on kirjutamine palju kiirem ja lihtsam ning seda kõike on võimalik säilitada terveks eluks, mitte nagu praegu, kus kirjutatakse vihikutesse ja järgmine aasta on nad kadunud.

Minu arvates on 20 aasta pärast Põltsamaa Ühisgümnaasiumis palju uusi õppesuundasi juures ja äkki majandussuund on ära kadunud ja asemele on tulnud robootikasuund. Õppimine muutub digitaalseks igas aines. Paberkandjal materjal kaotatakse ära. Arvan, et suurem osa õpetajatest on ka mehed.

Tulevikus on õppimine hästi tore. Tulevikus ei vaadata minevikku, nagu praegusel momendil tehakse. Tulevikus õpitakse ainult tuleviku asju, ajalugu on samuti tulevikus tulevikus, kuna tulevik on tuleviku tuleviku minevik.

Tulevikus on koolis põhiliseks õppematerjaliks travian, see on strateegiamäng, mida kõik tulevikus mängivad. Koolis õpetatakse tulevikus ka seda, kuidas traviani serveritesse sisse häkkida.

Kool oleks 100 aasta pärast tulevikus Põltsamaal. Kool oleks ikka ühisgümnaasium. Koolis oleks järgmised muudatused. Koduseid töid ei oleks, peaaegu kõik tehtaks koolis. Kodus tehtaks ainult suuremaid kirjandeid ja kirjalikke töid. Enamus õpet toimub kahjuks arvutis, aga teatud ained oleks ikkagi paberil õpitavad. Kool on lõbus koht, kuhu õpilased tahavad hommikuti minna. Kool ei algaks nii vara. See algab umbes kell 9 või natuke hiljem. Õppeaineid saab ise valida, mõned on kohustuslikud ka.

Aastal 2030 võiks õppimine olla minu arvates lihtsam, sest praegu on väga palju tunde kogu aeg ja ei jõua huviringides käia. Võiks olla nii, et õpilased ei pea käima iga päev koolis, vaid saavad teha koolitöid kodus arvutiga. Kui õpilased teevad koolitöid läbi arvuti, siis neil läheb ka palju vähem aega kui teistel, kes käivad koolis.

Tulevik on arenev nagu ka tehnoloogia. Seepärast arvan, et tulevikus ei pruugi eksisteerida enam nii palju õpikuid kui on praegu. Suurem osa, kui mitte kõike tehakse arvutis või muus seadmes. Kool eksisteerib samamoodi edasi, ainult, et muutustega. Eksamid lähevad üle elektrooniliseks.

Tänu e-lahendustele muutuvad hariduse raha- ja muud ressursikulud väiksemaks.

Minu arvates õpitakse tulevikus kodus virtuaalreaalsustehnoloogia abil. Inimestel on kiivrid, mis pannakse kodus pähe ja millest saab vaadata, justkui oleksid õpilased koolis. Koolid on väikesed hooned, kuna seal on kõik asjad ühes klassis ja kuna ainult õpetaja käib kohal, ei ole vaja ka suurt sööklat.

Aastal 2023 võiks olla õppimine olla minu arvates arvutite põhiline, sest tehnoloogia kogu aeg areneb. Tulevikus võiks olla koolis vähem tunde, sest õpilased on peale kooli nii kurnatud ja väsinud. Koolipäevad võiksid olla natuke lõbusamad ja rohkem üritusi kooli poolt. Koolist võiks olla rohkem vabasid päevi, õpilased saaksid kodus õppida arvutite kaudu.

Tuleviku kool näeb minu silmis välja palju praktilisem, kui see praegu on, õpitakse rohkem asju ise läbi kogedes ja tehes, ning nii õpib ka palju rohkem elus vaja minevat. Ning kooli sisseastumiskatsed oleksid pigem praktilised ning õpilase enda oskuste peale, mitte kuskil mujal koolis saavutatud diplomi või heade hinnete eest, kuna head hinded ei tähenda, et õpilane on võimeline ka praktiliselt õpitud asju sooritama.

Aastal 2050 käib õppimine läbi arvutite ja selline õppeviis on väga lihtne, kuna kõik käib läbi arvutite. Kõiki ained õpetatakse arvutitest läbi arvutimängude. Õpilane valib ise arvutimängu ja mängu sees tekivad ülesanded vastavalt ainele, mida parasjagu õpetatakse. Õpilased peavad kooli ilmuma kella 10ks hommikul ning puudujad saavad ka kodust neid arvutimänge mängida, kellel on vastav varustus. Koolipäev kestab kauem, kuna kool algab hiljem, ning õpilased ei väsi ruttu arvutimängudest ära.

Mina arvan, et tulevikukoolis on võimalik inimese ajudesse laadida faile, kuna neuroloogia on arenenud nii kaugele, et on võimalik kasutada impulsiivseid laineid, mis loovad ajusse faili – seega ei pea enam õppima. Kuna õpilaste koolis oleku aeg on lühike, siis pole vaja ühtegi sööklat ega suuri klasse, seega on majad väiksed, aga kõrged. Kuna tähtis on kehaline haridus, on hoones tasuta kasutamiseks kõikide mugavustega ning lisadega spordisaal.

12. klass

Kool algab kell kümme. Kooli sisse astudes viiakse läbi ulatuslik test, mis hindab kõiki sinu füüsilisi ja vaimseid võimeid. Need tulemused edastatakse õpetajatele, lapsevanematele ja õpilasele endale ning sarnaste tunnustega õpilased pannakse õppima ühte rühma. Klassid ei ole suuremad kui 15 ning õpetajad arvestavad iga õpilase võimeid (testi alusel). Üks õpetaja õpetab ühte klassi. Õpitakse uute huvitavate teadmiste omandamise pärast, mitte hinnete pärast. Tunnid toimuvad nii õues kui ka toas. On palju praktikat. Koolisiseselt võiksid toimuda erinevad kindla teemaga võistlused (kehaline, inglise keel jne). Kooli eesmärgiks ei ole mitte tema enda hea maine ja enese upitamine, vaid õpilaste huvi kasvatamine õppimisse ja avastamisse ning neile vajaliku arengu kindlustamine ilma õpilaste rõhumiseta. Ja mitte mingi x-moega kaasa jooksmine.

Tuleviku õppimine ei tohiks väga palju erineda praegusest õppimisest. Tuleks kasutada uuemaid õppemeetodeid: nii traditsioonilisi kui ka „moodsaid“, sest õpilased on erinevad. Õpilased võiksid valida ise, kuidas nad õppida tahaksid. Gümnaasiumiastmes võiks olla rohkem ainete valiku võimalusi.

Minu arvates muutub tulevikus õppimine koolis väga palju. Võib-olla ei peagi varsti koolis üldse käima. Võib juhtuda, et teadlased leiutavad tehnika, millega saab inimese aju mälu muuta. Kui aga seda ei juhtu, on suur tõenäosus, et õppimine läheb aina mugavamaks ja huvitavamaks tänu uutele tehnikavidinatele ja muule tehnoloogiale. Näiteks bioloogia tunnis saavad õpilased avastada erinevaid looduskeskkondi läbi VR-tehnoloogia. Juba tänapäeval on loodud selle abil mänge, mis näevad väga reaalsed välja. Tulevikus toimiks kool ainult läbi arvuti ja õppimisvõimalused suureneksid.

Mõni nädal tagasi oli Postimehes uudis, et teadlased töötavad projekti kallal, mille eesmärk on inimese aju laadida täis kooli õpetatavaga. Soov on inimese õppimise aega vähendada ja ka tänu sellele elu mugavdada. Kui praegu õpitakse magistrikraadi saamiseks 17 aastat, siis hea oleks, kui inimesed peaksid läbima ainult 9 klassi ja siis kohe tänu uuele tehnoloogiale asuda tööle alal, millest on unistanud.

Umbes 10-20 aasta pärast on õppimine ja kool palju muutunud. Kindlasti kasutatakse õppetöös arvuteid, nutiseadmeid ning samuti uusi tehnoloogiaid, mis selle aja jooksul on leiutatud. Võibolla võetakse kasutusele robotid, mis hakkavad tunde andmaõpetajate asemel ning õpetaja amet kui selline võib üldse ära kaduda. Kindlasti muutub õppimine tulevikus palju tehnilisemaks.

Tuleviku koolis oskavad kõik õpetajad õpetada oma õppeainet. Osatakse kasutada IT-õpet ja kõik inimesed koolis on meeldivad. Kool ei alga hommikul kell 8, vaid 10 paiku.

Tuleviku kool ei erine väga palju praegusest koolist. On olemas maja (ja ruumid), kus õppida. Igavat õppimist ei ole. Õpikud on ainult õpetajatel. Kui õpilased neid soovivad, laenutavad nad raamatuid raamatukogust.

Õpe on mitmekesine ja põimitud, nagu praegu 1. ja 2. klassides. Õppeaineid samuti pole. Räägitakse korraga ära üks valdkond, näiteks I maailmasõda ja selle elu-olu.

Koolis õpitakse läbi erinevate rollimängude jms aktiivõppe meetodite.

Hindamist 5-palli skaalal ei toimu, vaid on kujundav hindamine, nagu praegu on algklassides.

Tuleviku koolis pole kontrolltöid ega eksameid. Arvestusel hinnatakse teadmisi kujundavalt.

Ei tuupimisele!

Ei koolistressile!

Tuleviku koolis oskavad kõik õpetajad õpetada oma õppeainet. Koolipäev algab kell 10 päeval. Õpetajad suudavad oma emotsioone kontrolli all hoida ja suhtuda asjadesse objektiivselt.

Hindeid ei pandaks. Oleks vaid arvestatud või mittearvestatud.

Tulevikus suudab kool tagada õpilastele igakuise toimetulekutoetuse. Koolil on ka saun, kus õpilased saavad vabalt käia ja koosviibimisi pidada.

Õppetöö fookus on asjadel, mida õpilasel reaalselt elus vaja läheb.

Tulevikus tuleks koolis õppimine ära kaotada. Juba sellepärast, et õpetatakse inimestele ebavajalikke asju., mida ei lähe elus väga vaja. Inimesed tuleks juba väiksena ära spetsialiseerida ning lasta tegeleda sellega, millega nad tahavad. Selle nimel olen ma valmis võitlema, et oleks parem.