Milliseid lambaid?

Lambatõuge, mille seast valida, on palju. Lihalambad sobivad tööstuslikuks lambapidamiseks kultuurkarjamaadel, maalambad aga traditsiooniliseks lambapidamiseks poollooduslikel karjamaadel. Vanasti ei olnud lambapidamine tegevusala, mis andis ainult üht sorti tulu nagu tööstuslik lambapidamine tänapäeval. Traditsiooniline lambapidamine oli ja on praegugi täiendav tuluallikas, andes mitmesuguseid saadusi nagu vill, liha, karusnahk, sarved ja luud.

Traditsiooniline lambapidamine sobib siis, kui tahate lambaid karjatada poollooduslikel rohumaadel. Ärge lähtuge tõu valimisel lamba suurusest (s.t suurem lammas = rohkem liha = rohkem raha). Mõelge oma otsuse tegemisel sellele, millist tõugu lambaid saab teie karjamaadel pidada. Kui olete algaja lambapidaja, siis on keeruline alustada maalammastega, eriti sellistega, keda

on vähe aretatud. Vähem aretatud lambad on oma hinges vabamad ning nad mõtlevad ja otsustavad tihti iseseisvalt. Maalammaste pidamine võib väga raskeks osutuda, kui te paigutate nad sobimatusse keskkonda, kus on liikumiseks vähe ruumi. Neile meeldib mitmekesisel maastikul ringi kõndida ja sealt ise süüa otsida. Kui otsustate pidada ohustatud maalambaid, siis liituge ka vastavate kaitsekavadega ja aidake neid loomi kaitsta. Kui valite maalambad, siis saate neile lisaks ka kogu maalambaid ümbritseva kultuuripärandi.

Toredaid lambatõuge on palju, eriti Ühendkuningriigis, kuid ka teistes põhjamaades. Kui teil on kavas importida maalambaid teisest riigist, siis mõelge põhjalikult järele, eriti juhul, kui need lambad on oma kodumaal ohustatud.

Kas suudate neid oma riigis säilitada? Kas leiate neile oma maal sobiva jäära? Kas nad on oma geneetilise populatsiooni jaoks kadunud, kui te nad kodumaalt ära viite? Paljudel maalammastel on väga spetsiifilised omadused, mistõttu nad ei sobi alati võõral maal elama. Islandi lambad on harjunud toituma avatud mägedel, Norra maalambad (villsau) on kohandunud mereäärsete kiviste ja kaljuste mägedega, Ahvenamaa maalambad on harjunud toitu otsima saarestiku väikesaartel, Soome maalambad aga liiguvad meelsasti metsas. Isegi kui lambad jäävad uues ümbruses ellu, võib väikseimgi muutus keskkonnas ja kliimatingimustes põhjustada probleeme lammaste villakuga. Islandi lammastel on pikakarvaline libe pealisvill, mis sobib kliimasse, kus sajab palju ja puhub tugev tuul, samas on neil vähem peent alusvilla kui näiteks Soome maalammastel. Seega sobivad islandi lambad vähem kliimasse, millele on omased pikad külmad talved nagu Soomes ja Eestis.

Kuna oma kodumaal kuuluvad maalambad enamasti ohustatud liikide hulka, peaksite eelistama oma elukohariigi maalambaid. Nii aitate säilitada väärtuslikku kohalikku geneetilist populatsiooni. Suvelambad võivad olla sobilikud lastega peredele, kes veedavad kogu suve oma suvekodus. Kui teil on olemas karjatamiseks sobivad alad, sõlmige lähima lambapidajaga kokkulepe suveks mõne lamba ostmiseks või laenamiseks. Küsige sellest talust ka, kas saaksite neilt suve jooksul nõu lammaste pidamise kohta ja abi sügisesel lambatapul.