Kiskjad

Rünnakud lambakarjale on lammaste omanikele nii emotsionaalselt kui ka rahaliselt laastavad. Tavaliselt ei anna ellujäänud loomad enam head toodangut ja uttedel võib tekkida nurisünnitus. Vigastatud loomad tunnevad valu ja neid tuleb ravida.

Kõige suurem oht on lammaste jaoks koera rünnak. Koeraomanikud kalduvad oma koertest vaid parimat uskuma ega saa aru, milline oht võib kaasneda sellega, kui koer koduloomade läheduses vabalt jookseb. Kui lambale läheneb karjamaal mõni võõras või koer, pistab ta väga tõenäoliselt jooksu. Koer aga peab lammast saakloomaks, kusjuures eriti tugev jahiinstinkt on tavaliselt põlistel koeratõugudel.

Lambaid võivad rünnata ka rebased, varesed, rongad, kotkad, ilvesed, karud ja hundid. Tavaliselt ründavad nad noori, vanu või nõrku loomi. Kui teil on ainult samaealised lambad, siis karja hierarhia ei toimi ja see võib saata kiskjatele vale signaali.

Viimasel ajal on lambaomanike konflikt huntidega, aga ka teiste kiskjatega Põhja-Euroopas kasvanud. Loomi pole lihtne kaitsta ei koerte ega huntide eest. Parima tulemuse saate mitut meetodit kombineerides. Üks tõhus kaitsmise viis on valvamine. Traditsiooniliselt valvasid loomi karjased, tänapäeval teevad seda karjakaitsekoerad. Teie loomad on paremini kaitstud, kui kaitsekoeri on mitu. Ent karjakaitsekoeraks sobib vaid koer, kelle vanemad on koos lammastega töötanud ja elanud. Karjakaitsekoer vajab väljaõpet ja harjutamine võtab aega. Küsige nõuandeid karjakaitsekoera kasvatamiseks kutsika müüjalt. Teine levinud traditsiooniline meetod on hoida lambaid öösiti laudas ka suvel. Paljud väikelambakasvatajad teevad nii tänapäevalgi.

Alljärgnevalt on toodud nimekiri meetoditest, mida on kasutatud, et kaitsta lambaid huntide eest. Meetodid on jagatud kolme rühma: esmajärgulistena soovitatavad meetodid, teisejärgulistena soovitatavad meetodid ja ebakindlad meetodid, mille mõju kohta pole andmeid. Mida rohkem meetodeid te kombineerite, seda paremini on teie lambad kaitstud.

Esmajärgulistena soovitatavad meetodid

  • Karjane ja karjakaitsekoerad

  • Karjakaitsekoerad

  • Karjane ja karjakoer

  • Karjane

  • Lambad on öösiti laudas ka suvel

  • Lisavesi ja -toit laudas

  • Lisavesi ja -toit on väljas, kuid paigutatud nii, et joomise või söömise

  • ajal ei saa loomad rünnaku ohvriks langeda

  • Karjamaal eri vanuses loomad

  • Lambaid karjatatakse koos lehmade, pullide või hobustega

  • Karjamaal ei ole väga noori, haigeid ning väga vanu ja väeteid loomi

  • Sügisel tuuakse loomad metsakarjamaadelt ja metsalähedastelt karjamaadelt

  • ära

  • Sügisel karjatatakse lambaid inimeste, majade või elava liiklusega tee

  • lähedal

  • Lambaid karjatatakse saartel

  • Nn hundiilmaga (udune, vihmane) hoitakse lambaid sees

  • Huntide küttimine (eeldab luba)

Teisejärgulistena soovitatavad meetodid

  • Karjamaaks valitakse maastik, kus hundil ei ole lihtne rünnata

  • Muusika karjamaal (NB! Hunt võib muusikaga ära harjuda)

  • Sarvedega lambad

  • Alaliste lineaarsete objektide (tarade) ehitamine ja hundi rünnaku suunamine

  • kindlasse teadaolevasse punkti

  • Kõik loomad on vabapidamisel, nii et nad saavad vajaduse korral põgeneda

  • Kõiki loomi pügatakse kaks korda aastas, et nad saaksid kiiresti joosta

  • Hunt ründab vastutuult, loomad paigutatakse nii, et ta ei saa seda teha

  • Põliste või kohalike tõugude kasutamine

  • Lõke karjamaal

  • Kinnised talualad, loomad tuuakse ööseks taluhoonete juurde

  • Süsteem loomaomnike teavitamiseks mobiiltelefoni teel, kui piirkonnas

  • nähakse hunti

  • Karjamaa-äärse metsa puhastamine põõsastest, et hunt ei saaks väga

  • lähedale hiilida

  • Karjakoerad

Ebakindlad meetodid

  • Karjumine, vali müra

  • Kätega vehkimine

  • Toekas kepp, millega lüüa

  • Nn hundiaiad (elektritara huntide vastu)

  • Tihe puittara või kombineeritud kivi- ja puitaed

  • Võrkaed lammastele

  • Punaste riidetükkidega nöör taral või karjamaa lähedal metsas

  • Ainult mustade lammaste pidamine (vana ütlus, et hunt võtab ainult

  • valgeid lambaid)

  • Öösel korrapäratute intervallide järel süttivad helgiheitjad karjamaal

  • Kellad lammaste kaelas

  • Mitmesuguste tööriistade ja instrumentidega müra tegemine karjamaal

  • Lammaste jalgadele püssirohu või tõrva hõõrumine (traditsiooniline)

  • Lammaste kaela lõhnavate taimedega kotikese sidumine (traditsiooniline)

  • Loitsud ja rituaalid (traditsiooniline, vanal ajal väga levinud)