Embedded Files
Maalambal võiks olla vabalt valida, kas ta eelistab olla õues või minna lauta varju, hoone peaks olema siiski seinte ja lukustatavate ustega. Arvestades kohalikke olusid ja fakti, et maalambaid on tõesti liiga vähe järgi, võiks omanik lambad ööseks lauta panna nii talvel kui suvel. Eriti tähtis on lambad varakult õhtul lauta tuua juulist-septembrini kuna just siis õpetavad hundid oma kutsikaid saaki püüdma.
Maalambad armastavad tegelikult väga valgel suveööl või varasel hommikul rohtu süüa, kas Teie karjamaa selleks piisavalt turvaline on, jäägu igaühe enda otsustada. Külmakartlikud ei ole maalambad põrmugi, külmlaut on neile sobilik peavari. Nii on nad terved ja ergud (nagu saartel öeldakse) ning kasvatavad kauni kasuka ja annavad kvaliteetset villa. Kirjandusmuuseumi vanades lauludes ja pärimuse kogudes leiame erinevaist Eesti paigust ülestähendusi, et ”lumi on lamba tervis”. Ka ruumi suuruse suhtes on nad väga leplikud, aga kindlasti peaks jääma võimalus vahepeal õue jalutama ja võsa ning kulu näksima minna. Sooja ja niisket ruumi need lambad ei talu.
Traditsiooniline puitlaut on väikesele traditsiooniliselt peetavale lambakarjale sobiv. Põhja-Euroopas on mitu piirkonda, kus loomad on traditsiooniliselt asunud inimestega samas majas, näiteks Eestis ja Karjalas. See oli väga praktiline, eriti talvel, võimaldades inimestel loomade eest hoolitseda põhihoonest väljumata. Maalambad ei vaja sooja lauta, küll aga peab selle
ventilatsioon hästi toimima. Neil pole külma vastu midagi, peaasi, et nende elukoht on talvel kuiv ja seal pole tõmbetuult. Külma eest kaitsevad neid vill ja nahaalune rasvakiht. Terved ja hästi toidetud loomad taluvad väga krõbedaid külmakraade. Niiskust on liiga palju, kui seintel tekib kondensatsioon, st talvel on seinte sisekülgedel härmatis, või kui vill tundub katsudes märg.
Suvel võib musta- või tumedavärvilistel lammastel hakata liiga palav. Neid saab jahutada veega, kuid tegelikkuses ei ole seda lihtne korraldada ja loomad ei taha duši all püsida. Lihtsam on lasta neil olla varjul siseruumides, millel on jahe muldpõrand. Kuumal suvepäeval naudivad lambad seda väga. Laudauste avamise ja sulgemisega saab temperatuuri laudas reguleerida. Tehke soojal suvepäeval kindlaks, kui kaua püsib temperatuur laudas jahedam kui väljas. Tehke uksed lahti siis, kui temperatuur on laudas sama, mis õues. Eesti traditsioonilised taluhooned on väga praktilised – hoone kummalgi küljel on uks. See võimaldab valida, milline uks avada või sulgeda, et loomadel oleks laudas mõnus olla. Seespool olevaid puitosi võib töödelda tõrvaga: see võib aidata vähendada putukate hulka laudas. Ka laudas elutsevad pääsukesed söövad palju putukaid.
Lammastel peaks olema kuiv allapanu. Poegivad uted vajavad lisaallapanu, et teha poegimiseks pesa ja kaitsta tallesid vajaduse korral külma eest. Andke utele poegimiseks piisavalt ruumi – ta vajab veidi eraldatust teistest uttedest. Lammastel peaks olema võimalik teisi lambaid näha, kuulda ja haista ka siis, kui nad on karjast eraldatud. Jäärade pidamine võib talvel olla keeruline. Kui te paigutate jäära eraldi alale, siis andke talle seltsiks kasvõi üks utt, jäär on siis õnnelikum.
Kadakas ja kuusk on tugevad materjalid, mida saab kasutada mitmesuguste künade valmistamiseks. Haab on pehme ja selle tüvest saab teha kena traditsioonilise küna. Puidust küna on kõige lihtsam puhastada kuuma veega. Kui lisate kadakamarju või -oksi, on veel ka desinfitseeriv toime.
Praeguste eeskirjade kohaselt tuleb ööpäevas tagada tavapärased valge ja pimeda aja perioodid, mis vastavad loomulikule valgusrütmile. Põhja-Euroopa maalambad on aga harjunud pikkade pimedate perioodidega talvel. Lambad pelgavad teravaid valguskontraste ega taha minna eredast valgusest pimedasse ja vastupidi. Seega tuleb eelistada valgusallikat, mis annab ühtlast valgust, tekitamata teravaid varje.
Ökoloogiline lambapidamine eeldab, et lambad saavad talvel õues jalutada, kui ilm on hea. Peamiselt kiskjaohu tõttu ei ole kaugel põhjas lambaid talviti traditsiooniliselt õues peetud. Laudad olid tavaliselt väikesed, madalate uste ja akendega – kui aknaid üldse oli. Akende asemel oli enamasti auk sõnniku eemaldamiseks. Seda võidi kasutada ka aknana. Loomad vajavad karjamaal suvist varjualust, kui nad ei saa suvel kasutada talvelauta. Lammastel on vaja varju ja kohta, kuhu põgeneda, kui väljas on liiga palju putukaid. Ka allapanu võib suvel vaja minna. Regulaarne igapäevane puhastamine aitab putukate hulka vähendada. Niidul olev suur puu võib kuumal suvepäeval pakkuda vajalikku varju. Jäme puutüvi võib pakkuda lammastele tuulevarju, isegi kui see päikese eest ei kaitse.
Euroopa Liidus on kehtestatud lammastele ette nähtud ruumi miinimumnõuded, mis sõltuvad loomade vanusest, soost ja kasvust. Sellele vaatamata on hea anda lammastele palju lisaruumi, sest nad on harjunud vabalt liikuma. Lisaks on neil vaja panna paika siseruumides kehtiv hierarhia. Selleks on sageli vaja rohkem ruumi, sest mõned isendid on teistest domineerivamad. Jäär võtab rohkem ruumi kui utt. Nooremad uted võtavad vähem ruumi kui vana juhtutt. Samuti on rohkem ruumi vaja siis, kui poegimas on mitu lammast.
Lauda sisseseadeks on hea kasutada puitu. Traditsiooniliselt sõid lambad puidust sõimedest ja künadest, sest puit on Põhja-Euroopas vastupidav ja odav materjal. Küna oli umbkaudu 120 cm pikk ning 30 cm lai. Peaksite tegema nii palju sõimi ja künasid, et lambad mahuksid korraga sööma. Küna võiks olla põrandast veidi kõrgemal, et sellesse ei satuks sõnnikut.
Sõimedel ja künadel ei tohiks olla teravaid servi ega nurki. Sõim peaks olema piisavalt madal, et loomadel säiliks söömise ajal omavaheline silmside. Lammastele, eriti talledele, meeldib ronida. Tehke neile ka siseruumides selleks koht. Ronimiseks sobiks hästi tugev puidust kast, puupakud või põhupallid. Talledele meeldib magada kaitstud ja eraldatud kohas – tehke neile selline koht. Te võite ehitada eraldi ala väikese sissepääsuga, kust ainult talled läbi mahuvad. Sissepääs võiks olla reguleeritav, nii et tallede kasvades saate seda suurendada.
Page updated
Google Sites
Report abuse