Embedded Files
Maalammas vajab igapäevast hoolt ja järelevaatamist nii talvel kui suvel. Kuigi maalammastel ei olnud vanasti ümber karjamaade karjaaedu, aiad olid hoopis inimeste põllumaal ja õuedel, valvasid karjamaal või metsas koduloomi alati karjased ja karjakoer.
Lambad peavad mäletsema ja seega tuleb neile tagada piisavalt kore sööt. Kui kiudaineid on liiga vähe või kui need on sobimatus vormis, näiteks liiga lühikeseks hakitud, võivad lammastel tekkida seedeprobleemid. Lambad proovivad uut sööta ettevaatlikult ja võivad keelduda mis tahes koguses söödast, mida nad ei tunne. Seetõttu tuleb muudatusi söödas teha järk-järgult. Traditsiooniliselt on Põhja-Euroopa lambad talvel saanud heina ja kuivatatud lehti. Maalambad on tänapäevastest lihalambatõugudest väiksemad ja nende talvine söödavajadus on umbes 500 kg heina looma kohta ehk ööpäevas 2 kg heina looma kohta. Hein peaks olema kvaliteetne. Tolmust heina võib õhku visata, et tolm heinast välja saada, enne kui selle loomadele annate. Öeldakse, et lambad raiskavad sööta, tirides selle enda alla ja jättes selle söömata. Mida mitmekesisem on lammaste sööt, seda vähem nad seda raiskavad. Lammastele peaks korraga andma vähe süüa, kuid see-eest mitu korda päevas, nagu seda tehti vanasti. Kui te annate neile lehmadele mõeldud jämedat kultuurheina, siis läheb rohkem heina raisku. Lambad eelistavad peenemaid heintaimi ja lehttaimi. Imetavad uted vajavad rohkem valku ja neile tuleks anda ristikut sisaldavat heina. Vaadake, et loomadel oleks korraga söömiseks piisavalt ruumi, nii et nad ei pea omavahel konkureerima.
Lammastele tuleks iga päev anda värsket vett. Kui lasete lambad talvel välja, siis näete neid lund söömas, kuid lumi ei asenda vett. Lambad joovad rohkem vett sel perioodil, kui neid hoitakse sisetingimustes. Suvel saavad nad palju vett värskest rohust. Sellele vaatama peaksid lambad iga päev saama värsket joogivett ka suvel. Kui annate vett ämbriga, siis asetage see veidi kõrgemale, sest talled võivad selles uppuda. Hoolitsege selle eest, et joogikoha juures oleks pind kuiv ja mitte libe. Jahu ja nõudepesuvett (vanasti ei kasutatud nõudepesuvahendit) võib segada ja lammastele joogiks anda. Maalambad, keda on traditsiooniliselt peetud merelähedastes elupaikades, söövad adrut ja joovad merevett.
Kõik lambad vajavad soola. Vanasti pandi jämedat soola kivile või lammaste künas oleva sööda sisse. Soola võidi hoida ka kasetohust karbis ja lasta igal lambal soola enda käe pealt lakkuda. Talvel pandi sool heina sisse. Soola müüakse mitmes eri vormis. Te võite anda lammastele jämesoola nagu vanasti, puhta soola kive, mis on üsna pehmed, või kõvemaid soolakive, kus sool on segatud mineraalainetega. Mineraalainetega soolakivist ei saa lambad piisavalt mineraalaineid. Vihmasel suvel vajavad lambad rohkem soola. Mineraalained on võimalik osta granuleerituna või melassiga segatuna. Melassiga segatud mineraalaineid kipuvad lambad väga ohtralt sööma, sest melass on magus. Granuleeritud mineraalaineid võib segada jahuga. Sool ja teised mineraalained peavad olema aastaringselt kättesaadavad. Seleen on tähtis mikroelement, mida lambad vajavad. Sageli sisaldub see soola-mineraalkivides. Seleeni võib manustada ka süstimisega.
Lammastele tuleb anda teravilja, eelistatavalt kaera. Seda võib anda teradena, purustatuna või jahuna. Mõned lambad eelistavad jahu, teised täisteri. Kui tahate harjumuspärases toitumises muudatusi teha, siis tehke seda järk-järgult. Söömine on väga individuaalne – see, mis sobib ühes karjas, ei pruugi sobida teises. Ärge pange imeks, kui teie lammastele meeldib tuhk. Nad vajavad seda, eriti kui karjamaa asub madalas kohas ja seal on vähe fosforit.
Maalammastele on omane veeta palju aega mitmekesises keskkonnas erisugust toitu otsides ja süües. Oluline on keskkonda rikastada, et nad saaksid seda loomulikku käitumist väljendada. Põhja-Euroopas veedavad lambad palju aega sisetingimustes ja seetõttu tuleks loomulikku toitumist toetada ka talvel. Võite peita põhu sisse juurvilju, mida lambad peavad otsima. Kui riputate kuivatatud vihad lakke (kasutage konkse), peavad lambad pead tahapoole painutama, nagu sööksid nad puult lehti. Talvel võite lauta tuua ka haavatüvesid ning männi- või kuuseoksi, mida lambad saavad näsida. Lambad söövad ka männikoort, sest see sisaldab vitamiine ja mineraalaineid. Inkovaara (1946) kirjutab, et okaspuud ja männikoor aitavad vältida usside teket.
Kliimamuutuse tõttu võivad suved muutuda soojemaks, mistõttu lambad tahavad pikemat aega laudas varjus olla. Lambad otsivad tihti tuulisemat kohta, et end jahutada ja pääseda putukate eest. Sooja ilmaga tuleb kaaluda võimalust karjatada lambaid hoopis öösel. Kui loomad eelistavad olla päeval sees, võite pakkuda neile päeval laudas lehti. Soojema kliimaga kaasneb ka suurem putukate ja nendest põhjustatud haiguste oht. Saarte lambaid ohustab nüüd uus nähtus, nimelt vetikate õitsemine madalates lahtedes, kus lambad on harjunud vett jooma. Karjatamisperioodil võib aeglaselt arenev mürgistus viia lammaste seas surmajuhtumiteni juuli lõpuks – augusti alguseks, mil vetikate õitsemine on jõudnud haripunkti. Tulevikus võib tekkida vajadus kaitsta lautu ja lambaid karjamaal karmimate ilmastikutingimuste eest.
Ministry of Agriculture, Foof and Rural Affairs. Ontario. Factsheet. Assisting the Eve at Lambing
Tali, Liilia: Lammaste poegimisabi ja poegimisjärgsed probleemid
Page updated
Google Sites
Report abuse