Hierarhia karjas

Jäärad

Tänapäeval otsustavad inimesed, millisel jääral

on õigus tallesid sigitada. Nüüdsetes aretussüsteemides nõutakse ka jäära nime, ent see ei ole teada, kui karjas on mitu jäära. Aretusühingud arvutavad välja, millist jäära oleks kõige parem kasutada. Hindamisel lähtutakse mitmesugustest andmetest, nagu populatsiooni suurus ja sugulusaste. Lisaks paaritumisele on jäära ülesanne rünnata võõraid, kes sisenevad karjamaale või tulevad karjale liiga lähedale. Nad võivad sissetungijate vastu korraldada ka n-ö valerünnaku. Tavaliselt sööb jäär põhikarja servas või karjast veidi eemal. Ta annab selgelt märku, et vajab enda ümber rohkem ruumi.

Jäärtalled hakkavad varakult harjutama võitluseks oma koha pärast karja hierarhias. Ärge mängige talledega võitlusmänge, sest see võib soodustada tigedat käitumist täiskasvanuna. Talle tähelepanu mujale suunamiseks vehkige tema nina ees luua või kotiga. Kui tall tahab teiega võidelda, võite ka kiiresti painutada tema pead teises suunas. Jäärad muutuvad sageli tigedaks. Tihti juhtub see siis, kui jäär vahetab keskkonda (kolib ühest talust teise). Tige jäär

ei ole naljaasi ja praktikas võib olla parim variant hoida teda ainult niikaua, kuni ta on uttedega paaritunud, ning seejärel tappa. Mõned lambapidajad lasevad jääral uttedega koos olla 2–3 kuud, teised hoiavad jäära karjas varasuvest hilissügiseni (6 kuud). Mõned hoiavad jäära karjas aasta ringi ja mingeid probleeme ei esine.

Jäärad võivad muutuda agressiivseks ja kaitsvaks sügisel pärast uttedega paaritumist ning valvata uttesid äärmiselt ründevalmilt umbes nädala jooksul. Ärge olge jäära poole seljaga, eriti paaritusperioodil. Harvad pole ka juhud, kus jäär hakkab tallesid lööma ja isegi tapma. Seetõttu on sageli parem jäär tiinuse lõppjärgus võimaluse korral uttedest eraldada. Samas on jäärasid, kes on kõigi väikeste talledega väga sõbralikud. Jäärad võib paigutada eraldi koos noorte uttedega või niisuguste uttedega, kes niipea ei poegi. Kuna jäärad kipuvad vajama rohkem ruumi, siis liiga kitsad olud võivad talvel agressiivset käitumist põhjustada.

Utted

Te peate teadma, kes on teie karjas juhtutt. Tavaliselt on see vanim utt. Juhtpositsioon võidakse mööda sama uteliini edasi pärandada. Kiltsi niidul tehtud tähelepanekute kohaselt (2005–2012) täidab juhtutt järgmisi ülesandeid.

• Hommikul väljub ta laudast esimesena. Ta peatub laudauksel, et kontrollida, kas karjal on ohutu välja minna. Teist korda peatub ta karjamaa ees: ta pöörab pead, vaatab ja kuulatab kõigis suundades, et kontrollida ohutust.

• Tema otsustab, kus ja millal sööma ja puhkama hakatakse.

• Ta juhib karja karjamaal ühelt alalt teisele. Ta otsustab, millal on aeg edasi liikuda.

• Söömise ajal valvab ta karja. Ohu lähenedes võivad teised täiskasvanud uted teda abistada. Ta hoiab metsal ja teedel silma peal. Ta võib peatuda ja jääda kuulatama, samas kui ülejäänud kari edasi sööb. Kui läheduses liigub kiskja, siis ta hoiatab ülejäänud karja. Kui on vaja põgeneda, siis ta näitab, millises suunas joosta. (Kui teil on valvekoerad, siis nemad aitavad juhtutte karja valvamisel.)

• Ta võib seista laudauksel ja valvata, samal ajal kui ülejäänud kari sees sööb.

• Ta valvab ja annab ärevalt määgides märku, kui kuumal suvepäeval on väljas päikese käes liiga palav olla.

• Vananedes annab ta juhtrolli järk-järgult üle hierarhias järgmisele utele.