3. Hüdrosfäär

3.2. Maailmamere osad




Põhja-Jäämeri


Suurimad maailmamere osad on ookeanid. Varem jagati maailmameri neljaks ookeaniks: Vaikne ookean, Atlandi ookean, India ookean ja Põhja-Jäämeri. Aastal 2000 lisati sellesse nimistusse viies – Lõuna-Jäämeri ehk Lõunaookean. Uus ookean ulatub Antarktise mandrist kuni 60. lõunalaiuse paralleelini.

Ookeanid maailmakaardil

Suuruselt järgmised maailmamere osad on mered ja lahed.

Meri on maailmamere osa, mida ookeanidest või teistest meredest suuremal või vähemal määral eraldavad mandrid, saared või põhjakõrgendikud ning mille hüdroloogiline režiim erineb ookeani omast.

Laht on maismaasse ulatuv ookeani, mere või järve osa. Tuleb meeles pidada, et maailmameri ei ole looduse poolest osadeks jagatud. Kõik piirid on välja mõelnud inimene ja ka nimed on pandud inimeste poolt. Kuna mõned nimed on pandud juba väga ammu, siis kui inimestel ei olnud veel maailmast täielikku ülevaadet, võivad mõned nimed tunduda ebaloogilised. Nt Kaspia meri ei ole üldse maailmamerega ühenduses.

Mered jagunevad omakorda:

  • Sisemeri – veevahetus ookeaniga toimub väinade kaudu, nt Läänemeri, Must meri.
  • Ääremeri – osaliselt ümbritsetud saarte või poolsaartega, nt Norra meri, Araabia meri, Jaapani meri, Kariibi meri.
  • Saartevaheline meri – maailmamere osa, mida ümbritsevad saarestikud, nt Jaava meri, Sulawesi meri.

Väin on merekitsus mis ühendab ookeane või meresid.

Mõnes kohas, kus looduslik ühendus kahe suure veekogu vahel puudub, on inimene selle ühenduse kunstlikult tekitanud, nt Suessi kanal Vahemere ja Punase mere vahel, mis sisuliselt ühendab Atlandi ookeani India ookeaniga.

Panama kanal ühendab Vaikset ookeani Atlandi ookeaniga. See on u 82 km pikkune kolme lüüsiga kanal, mis kulgeb osaliselt mööda looduslikke, osalt kunstlikke veekogusid. Laevatee kulgeb üle Gatuni paisjärve, mille pind on merepinnast 26 m kõrgemal, sellepärast siis lüüsid.