2. Atmosfäär
Ilmakaartidele kantakse andmed õhutemperatuuri, õhurõhu, sademete hulga, tuule suuna ja vahel ka tugevuse kohta.
Kui õhutemperatuuri andmed on kaardile kantud, ühendatakse samasuguse temperatuuriga punktid joonega. Need jooned on isotermid.
Mõnikord tähistatakse temperatuuri kaardil erinevate värvidega. Sellisel juhul värvitakse kahe isobaari vaheline ala ühte värvi. Näiteks allpool oleval joonisel on 60°-isotermi ja 70°-isotermi vaheline ala heleroheline.
Ka õhurõhku kujutatakse kaartidel samajoontega. Samarõhujooni nimetatakse isobaarideks. Kõrg- ja madalrõhualasid tähistatakse eestikeelsetel kaartidel tähtedega K ja M, ingliskeelsetel H (high – kõrge) ja L (low – madal). Fronte tähistatakse juba tuttavate siniste ja punaste sakiliste joontega.
Ilm Põhja-Atlandil 05.06.1944.
Ookeani kohal on näha kahte tsüklonit. Parempoolsel on frondid juba liitunud, vasakpoolsel alles hakkavad liituma
Tuuled märgitakse ilmakaardile vastavasuunaliste nooltega. Mõnikord tähistatakse sama tuulekiirusega alad sama värviga.
Samas võib tuulte kiiruse kohta oletusi teha ka ilma, et tuuled oleksid kaardile märgitud. Nimelt puhub tuul seda kiiremini, mida suurem on õhurõhkude vahe. Seega kehtib ilmakaardil seaduspära, et mida lähemal on isobaarid üksteisele, seda kiiremini seal tuul puhub.
Sademete hulka tähistatakse samuti erinevate värvide või samajoontega.
Kaardil on kujutatud sademete hulka, mis sadas maha 8 päeva jooksul Bangladeshis 2007. a juunis. Kohati ulatus sademete hulk 500 millimeetrini, mis on peaaegu võrdne Eesti aastase sademete hulgaga. Tavaline ei ole see ka Bangladeshi jaoks. Sadude tagajärjel tekkisid üleujutused ja maalihked, hukkus üle saja inimese.
Kliimakaarti esimest korda vaadates tuleb kõigepealt endale selgeks teha kaardi legend, ehk mida ja kuidas on kaardil kujutatud. Seejärel saab asuda sisulise analüüsi juurde. Internetis on erinevaid kohti, kus saab ilmakaarte reaalajas vaadata. Näiteks siin.
Antud ilmakaardil on näha, et Lõuna-Euroopas on soojakraadid, Skandi-naavias miinuskraadid. Kaardi ülemises vasakus nurgas on näha madalrõhuala ehk tsüklon. Tsükloni keskme lähedal paiknevad isobaarid tihedalt, seega puhuvad seal tugevad tuuled. Eesti kohal on isobaarid märgatavalt hõredamalt, järelikult siin nii tuuline ei ole. Tsükloni lõunaosas saab temperatuurivärvi erinevuste järgi aimata, kus asuvad soe ja külm front (võrdle tsükloni joonisega).
Vt edasi 2.7. Kliimadiagrammid