1. Litosfäär

1.3. Kivimite ringe




Mineraal


Mineraal on looduslik lihtaine või keemiline ühend, mida iseloomustavad kindlad keemilised ja füüsikalised omadused. Nt grafiit, teemant, kvarts.

Kivim on mineraalide tugevalt kokku tsementeerunud kogum. Näiteks tardkivim graniit koosneb kolmest mineraalist - kvartsist, päevakivist ja vilgukivist.

Tardkivimid tekivad magma aeglasel jahtumisel ja tardumisel maakoores (süvakivimid) või laava kiirel tardumisel maapinnal (purskekivimid). Nt graniit ja basalt.

Settekivimid – tekivad setete kivistumisel. Voolav vesi, tuul ja liustikud kannavad setteid nende tekkekohast eemale, nõgudesse ja orgudesse ning veekogude põhja. Seal need kuhjuvad, ikka uus kiht eelmise peale. Algul on ladestunud setted pehmed ja pudedad, aja jooksul tihenevad alumised kihid pealmiste raskuse all. Vesi aitab setteosakesi veelgi tugevamini liita ja selle tulemusel tekivad sadade miljonite aastate jooksul suhteliselt kõvad settekivimid.

Nii saab madalatesse merelahtedesse kantud liivast liivakivi, mudast ja savist savikilt. Surnud mereloomade lubjarikkad kojad ja skeletid, mis kuhjusid sügaval mere põhjas, tekitasid ajapikku lubjakivi. Peamiselt mikroskoopiliste vetikate jäänuste settimisel merepõhja tekkis põlevkivi.

Kivimite ringe

Moondekivimid – sügaval maakoores kõrgel temperatuuril ja suure rõhu mõjul sette- ja tardkivimid moonduvad (kristalliseeruvad ümber). Näiteks lubjakivist võib saada marmor ja graniidist gneiss. Moondekivimites esinevaid mineraale iseloomustab sageli väljavenitatud või lehtjas kuju ning orienteeritud asend, mis annab kivimile vöödilise, kihilise või kildalise ehituse.

Kivimid satuvad sügavale maakoorde kas lihtsalt aja jooksul allapoole vajudes, kui nende peale tekivad uued kivimikihid või ühe laamaserva sukeldumisel teise alla (vt. laamtektoonika). Suurem osa moondekivimeid tekivad maakoores 10-30 km sügavusel. Süsinik kristalliseerub teemandiks umbes 150 km sügavusel ülemises vahevöös valitseva rõhu all. Eestis saab moondekivimeid näha ainult rändrahnudes, sest meie jalge all asuvad moondekivimid on kaetud üle 100 m paksuse settekivimite kihiga.

Vt edasi Ülesanne 2 (ainult registreeritud õppijatele)

Vt edasi 1.4. Laamtektoonika