3. Hüdrosfäär

Hüdrosfäär on Maad ümbritsev veekiht, mis asub atmosfääri ja maakoore vahel ning osaliselt nende sees.

Pane tähele, et kogu Maa veevarust (1 386 miljonit km³) on üle 96% soolane. Üle 68% mageveest on kinni jääs ja liustikes ning 30% on maa sees. Magedat pinnavett on järvedes, jõgedes jm pinnaveekogudes vaid umbes 93 100 km³, s.o ainult 1/150 koguhulgast. Ometi on jõed ja järved inimeste peamised mageveeallikad.

Umbes 71% maakera pinnast on kaetud veega – maailmameri.

Maailmameri on tähtis, sest:

• seal elab palju liike, kes mujal ei ela,
• vetikad toodavad hapnikku,
• mõjutab kliimat,
• sealt saab toitu inimestele.

Veeringe

Veeringe on Maa vee järjepidev liikumine maapinnal, atmosfääris ja maa sees. Ringlemise käigus võivad muutuda vee agregaatolekud. Veeringe on üks osa Maa üldisest aineringest. Veeringel puudub kindel algus- ja lõppkoht. Veeringe käivitajaks on Päike, mis soojendab ookeanide vett, kuni see hakkab aurustuma (jää ja lumi võivad sublimeeruda vahetult veeauruks). Tõusvad õhuvoolud kannavad veeauru atmosfääri, kus see kõrguse kasvades jahtub kuni kondenseerumiseni, mille tagajärjel moodustuvad pilved. Õhuvoolud kannavad pilvi nende tekkekohast eemale. Kui pilved veeaurust küllastuvad, tekivad sademed. Osa Maale langevast sademeveest aurub juba õhus ja pöördub tagasi atmosfääri.

Osa sademeid langeb lumena ja teatud kohtades (enamasti pooluste aladel) võivad lume akumuleerudes moodustuda liustikud ja mandrijää, kus külmunud vesi võib püsida tuhandeid aastaid. Soojematel aladel kevade saabudes lumi sulab ja hakkab raskusjõu mõjul sulaveena liikuma. Enamik sademeid voolab tagasi ookeanidesse või moodustab maapinnal pindmise äravoolu. Osa äravoolavast veest jõuab jõgedesse, teine osa aga imendub maapinda, kust võib jõuda järvedesse või põhjavette.