TÖÖOHUTUS ELEKTRIAUTO HOOLDAMISEL

Elektrivool on igati tänuväärne asi. Tema saamiseks on vaja küll spetsiaalset tehnoloogiat, aga inimkond on teadlikult sellega tegelenud juba 150 aastat.

Kõik mis meie ümber toimub liigub ja töötab elektri jõul. Ta on võrdlemisi puhas energia liik, ta ei tee häält, tolmu jne..

Kogu tema kasulikkuse juures on aga alati oht, et ta teeb tööd ka seal kus ta ei tohiks teha - lühised ja elektrilöögid inimesele!

Allolevas õppematerjalis selgitame elektrivoolu olemust ning tema mõju inimesele. See teema ei seostu sisult ainult elektrisõidukitega- elektrivool on ohtlik igal pool ja temaga töötamiseks kehtivad ohutusreeglid suhteliselt universaalsed.

Materjali läbitöötamiseks kulub hinnanguliselt 10 akadeemilist tundi.

Õpiobjekt sisaldab teooria osa ning õpiobjekti lõpus kahte sorti enesekontrolli küsimusi.

• Kordamisküsimused on rohkem avatud küsimused ning nendele vastates suudad mõtestada elektrisõiduki üldisemat olemust.

• Rohelisel taustal enesekontrolli testid on rohkem konkreetse õppeteema kohta ning faktipõhised.

Teema võib lugeda omandatuks kui oskad vastata kordamisküsimustele ning enesekontrolli testi õigeid vastuseid on üle 80%.

• „Akuelement” – eraldi korpuses paiknev elektrokeemiline üksus, mis sisaldab üht plusselektroodi ja üht miinuselektroodi ning mille klemmide pinge on erinev.

• „Elektrit juhtiv ühendus” – pistikühendus välise toiteallikaga laetava energiasalvestussüsteemi laadimise ajal.

• „Ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks” – vooluahel, sh sõiduki sisendkonnektor, mida kasutatakse laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks välisest elektritoiteallikast.

• „Otsene kontakt” – inimeste kokkupuude pingestatud osadega.

• „Elektrienergia muundamissüsteem” – elektrilise käitamise eesmärgil elektrienergiat genereeriv ja edastav süsteem.

• „Elektriline jõuülekanne” – vooluahel, mis hõlmab veomootorit/- mootoreid ja võib hõlmata laetavat energiasalvestussüsteemi, elektrienergia muundamissüsteemi, elektroonilisi muundureid, nendega seotud elektrijuhtmestikku ja pistmikke ning ühendussüsteemi laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks.

• „Elektrooniline muundur” – elektrilise käitamise eesmärgil elektrienergia reguleerimist ja/või muundamist võimaldav seade.

• „Kaitsekest” – siseosi ümbritsev ja neid mis tahes suunast otsese kontakti eest kaitsev osa.

• „Elektrit juhtiv katmata osa” – elektrit juhtiv osa, mida võib vastavalt kaitseastme IPXXB nõuetele puudutada ja mis võib isolatsiooni rikke korral elektriliselt pingestuda. See hõlmab ka kaetud osi, mille katet saab eemaldada tööriistu kasutamata.

• „Väline elektritoiteallikas” – väljaspool sõidukit asuv vahelduvvooluga või alalisvooluga toiteallikas.

• „Kõrgepinge” – sellise elektrilise komponendi või ahela klassifikaator, mille tööpinge ruutkeskmine (rms) on alalisvoolu korral > 60 V ja ≤ 1 500 V ning vahelduvvoolu korral > 30 V ja ≤ 1 000 V.

• „Kõrgepingesiin” – kõrgepingel töötav vooluahel, sealhulgas ühendussüsteem laetava energiasalvestussüsteemi laadimiseks.

• „Hoolduseks lahtiühendamise seade” – seade vooluahela inaktiveerimiseks laetava energiasalvestussüsteemi, kütuseelementide patarei jms kontrolli ja hoolduse ajaks.

• „Laetuse aste” – katseseadise olemasolev elektrilaeng väljendatuna protsendina seadise nimivõimsusest.

• „Tahke isolaator” – elektrijuhtmestikku kattev isolatsioon, mis katab ja kaitseb pingestatud osasid mis tahes suunast otsese kontakti eest. Pistmike pingestatud osasid isoleeriv kate ning isoleerimise eesmärgil kasutatav lakk või värv.

• „Allsüsteem” – laetava energiasalvestussüsteemi komponentide mis tahes funktsionaalne rühm.

Elektritrauma tekib elektrivoolu läbimisel organismist. Inimese keha on väga hea elektrit juhtiv süsteem. Otsene kontakt elektrivooluga võib olla surmav. Elektritraumade põhjustajateks võivad olla nii tööstuslikud elektrisüsteemid kui ka looduslik välk. Viimane jätab nahale hargneva puu joonise.

Trauma raskus oleneb:

• elektrivoolu iseloomust (alalis- või vahelduvvool)

• voolutugevusest

• keha takistusest vooluga kokkupuute kohal

• inimese tervislikust seisundist

• elektriga kokkupuutumise ajast

Tunnused:

• sõltuvad elektrivoolu kehasse sisenemise ning sealt väljumise kohast ehk vooluteest läbi keha võivad tekkida põletushaavad.

• tavaliselt mustunud-punetavad haavad, mis ei veritse.

• südame rütmihäired, hingamispuudulikkus, hingamise ja südametegevuse seiskumine.

• elekter võib põletada veresooni ja mõne tunni pärast võib alata eluohtlik sisemine verejooks NB! Eriti lastel kõrvetab ära veresoonte seinad.

• sügavamal kudede hüübimine, veetustumine, kärbumine.

• lihase- ja kõõluserebendid ning luumurrud.

• lisaks võib põhjustada ka silmade kahjustuse, siseorganite ja kudede tugevaid kahjustusi.

• lihaste kramplikud kokkutõmbed tekivad kesknärvisüsteemi ärrituse tagajärjel.

• peavalu, kuulmislangus.

Esmaabi:

• Katkesta vool lüliti või kaitsekorgi väljalülitamise abil!

• Väldi enda sattumist vooluahelasse! (vabasta puust kepiga, oksaga, teibaga, endale jalga kummikud, kätte kummikindad jne)!

• Pea meeles, et niisked riided, niiske maapind ja niiske keskkond juhivad hästi elektrit!

• Eemaldada kannatanu ohuallikast ja pane lamama!

• Kontrolli kannatanu hingamist ja pulssi. Kui need puuduvad või on väga harvad, siis peab alustama elustamisega (südamemassaaži ning kunstliku hingamisega)!

• Elekter mõjub südamele ja kannatanu maha kukkumisel võib tal just taastuda südame normaalne rütm . Esmaabiks on ka esimese 10 sekundi jooksul tugeva löögi andmine rinnaku keskele või südame piirkonda!

• Kui kannatanu on teadvusel, vabastada rõivastest, mis pigistavad, tagada rahu, värske õhk, anda hingata nuuskpiiritust, piserdada veega, hõõruda keha ja katta sooja tekiga!

• Kutsu kiirabi!

Elektrilöögi saanud inimene vajab ALATI haiglas üle vaatamist, sest mõne tunni möödudes võib seisund järsult halveneda. Võivad tekkida eluohtlikud südamerütmihäired!

Kõrgepingejuhtmest löögi saanud inimesele EI TOHI väga lähedale minna- kui juhe on katkenud ja maha langenud, tekib selle ümber ohtlik maa-ala.

• kuiva ilmaga18-25 meetri raadiuses

• niiske ilmaga kuni 300 meetri raadiuses.

• joostes tekib sammupinge ja abistaja võib saada ise elektrilöögi.

• kui leiate kõrgepingevoolu alla sattunud inimese, helistage hädaabinumbril 112.

• voolu on võimalik välja lülitada vaid alajaamas, kus seda teevad elektrivõrgutöötajad.

• kui appi minna, siis väikeste sammudega, kummitallaga jalatsitega ja muude elektrit edasi mittejuhtivate materjalidega!

Põlemisega lõppenud elektritrauma:

• too kannatanu kiiresti koldest välja!

• kustuta põlevad riided. Eemalda riided, mis pole haava külge kleepunud.

• alandada põlenud kehapinna temperatuuri.

• söövitavate ainete korral loputa põhjalikult veega.

• I ja II astme põletuse korral jahuta umbes 15-kraadise veega, kui põlenud pind on väiksem kui 20% kehapinnast. Suurema põletuse korral ainult mõni minut. Ettevaatust laste ja imikutega – alajahtumise oht!

• haavale peale panna Burnshield-geel ja puhas side!

• anna rohkelt juua ja võib anda ka valuvaigistit.

• ei tohi avada ville või kasutada kreeme!

• kõik põlenud kehaosad tuleb siduda nii, et nad omavahel kokku ei puutuks!

Elektrisõidukid on suhteliselt uus nähtus ning Eesti, Euroopa ja maailma seadused ja nõuded pole veel kõik ühtselt paigas.

Soomes näiteks peab olema igal elektrisõiduki tehnikul läbitud SFS6002 koolitus.

Ennekõike on see koolitus elektriohutuse teemal. Rohkem käsitletakse teemasid elektrisõiduki vaatest.

Kuna elektrisõidukid on veel uued, käivad nad margi esindustes remondis ja hoolduses. Margiesindusel on väga kindel reeglistik kes ja mil määral tohib elektrisõidukitega tegeleda. Enamus juhtudel peab olema elektrisõidukiga tegelev tehnik läbinud mitte margi, vaid mudelipõhise koolituse.

Olukord muutub natuke keerulisemaks lähiaastatel, kui elektrisõidukid muutuvad "tavalisemaks" ning ka vanemaks ning varsti enam esindustes remondis ei käi. Teadmatu inimene võib remondi käigus endale või kasutajale sõiduki väga ohtlikuks teha.