Voolutugevus
Elektrivoolu tugevus ehk voolutugevus (tähis I) on füüsikaline suurus, mis kirjeldab ühes ajaühikus elektrijuhi ristlõiget läbinud elektrilaengu hulka.
Voolutugevuse mõõtühikuks on amper (A).
Amper on nime saanud elektromagnetismi avastaja André-Marie Ampère'i (1775–1836) järgi.
Veega kõrvutades on amper A vee hulk mis antud aja jooksul veetoru läbib (juhet) Keskmine pilt.
1 amper = 6.24 x 1018 elektroni möödub teatud punktist juhtmes ühe sekundi jooksul.
Alloleval pildil on nähtav ka pinge V, voolutugevuse I ja takistuse R omavaheline suhe. (Ohmi seadus)
Kõrvalolevalt pildilt on lihtne aru saada, et seadmele vajaliku voolutugevuse jaoks on vaja sobivat juhet. Liiga peenikeses juhtmes tekib juhtmes endas suur sisetakistus, mis piirab voolutugevuse liikumist. Juhe kuumeneb ja süttib.
Kõrvaloleval pildil on küll kasutusel takisti, aga protsess on sama.
Juhtme valimisel võiks valida alati vajalikust natukene suurema ristlõike pindalaga juhtme.
Kui juhe on "jämedam" ei juhtu midagi ohtlikku, kui peenem, siis on ta voolutugevusele väga tundlik.
Igakord ei saa valida jämedamaid juhtmeid, siis peab valima juhtmeid nende voolujuhi materjali järgi.
Juhtmete sobivustabel. mm2/amper
Kas oskad öelda, mis on juhtunud kõrvaloleval pildil?
VASTUS:
Ilmselt on kontakt kehv olnud. On tekkinud sädelahendus ja suur takistus. Antud takistus omakorda on muutunud voolu tarbijaks ning muundanud üleliigse voolu soojuseks.
Kasutatud on valet juhet. Kontakti all olev juhe on olnud liiga peenike ning juhe on hakanud kuumenema.
Halva ühenduse kontrollimine võib teine kord olla päris keeruline. Voltmeeter vajab oma näidu saamiseks väga väikest voolutugevust ning ka mõne kiuga koos olev juhe võib näidata juba oodatud näitu.
Sellisel kahtlusel peaks kasutama ampertange või multimeetri voolutugevuse mõõtmise funktsiooni.
Sellisel juhul ei mõõda te ainult pinget, vaid reaalselt juhet läbivat voolutugevuse hulka. Kui juhe on katki, siis elektronid ei pääse läbi ja ampermeetri näit on oodatust madalam.
AMPER JA INIMENE!
Amper ehk voolutugevus on inimesele kõige ohtlikum. Ohtlikuks piirmääraks inimesele loetakse 30mA ehk 0,03A.
Eluohtlik on vool siis, kui see kulgeb läbi inimese südame ja kutsub esile südamevatsakeste lihaste koordineerimatu virvenduse ehk fibrillatsiooni. Sel juhul lakkab süda töötamast ning seeläbi kaob vereringe ja kogu inimkeha, sealhulgas aju, ei saa enam verega edasikantavast hapnikku ega veresuhkrut. Aju võib verevarustuse katkemist taluda kõige rohkem 5 minutit, misjärel saabub surm.
Elektri mõju inimkehale on väga individuaalne, olenedes sellest, milliseid kehaosi elektrivool läbib. Mõju sõltub ka inimese südame seisukorrast, naha takistusest ja mitmesugustest välistingimustest.