Relee

Releed võib vaadelda kui elektriga juhitavat lülitit - kui hariliku lüliti puhul tuleb kontaktide sulgemiseks liigutada mehaanilist hooba siis relee puhul tuleb kontaktide sulgemiseks pingestada releemähis. Sõltuvalt kontaktide olekust võib releed jagada:

  1. Normaalolekus avatud (Normally-open (NO) releed. Nende releede puhul on pingestamata mähisega releel kontakt avatud, kontakti sulgemiseks tuleb releemähis pingestada.

  2. Normaalolekus suletud (Normally-closed (NC) releed. Nende releede puhul on pingestamata mähisega releel kontakt suletud, kontakti avamiseks tuleb releemähis pingestada.

  3. Ümberlülitatavad (Change-over (CO) releed. Sellisel releel on üks „ühine kontakt" ja kaks „väljund kontakti". Pingestamata mähise korral on ühine kontakt ühendatud esimese väljund kontaktiga., releemähise pingestamisel lahutatakse ühine kontakt esimesest väljund kontaktist ja ühendatakse teise väljundi kontaktiga.

Praktikas kasutatakse ka releesid, kus on rohkem kui üks kontakt, kusjuures erinevad kontaktid võivad olla erinevat tüüpi. Näiteks võib olla relee kus on kaks NO (normaalolekus avatud) kontakti ja üks CO (ümberlülitav) kontakt. Praktikas kasutatakse sageli releesid, kus on rohkem kontakte.

Kõrval oleval joonisel on kujutatud:

1. Ühe normaalolekus avatud (Normally-open (NO)) kontaktiga relee tingmärk.

2. Ühe ümberlülitatava (Change-over (CO)) kontaktiga relee tingmärk.

Järgneval joonisel on kujutatud ühe ümberlülitava kontaktiga relee ehitus;