Alalisvool
Alalisvoolu puhul on elektrivoolu suund alati ühesugune. Kokkuleppeliselt + poolelt - poolele.
Reaalselt on aga laengu kandjad elektronid ehk negatiivse laenguga osakesed. Järelikult liigub vool hoopis - klemmilt + klemmile.
Alalisvoolu annavad välja kõik energia salvestus seadmed (akud, patareid, kondensaatorid).
Kuna elektrivoolu teke on alati akudes mingisuguse keemilise protsessi tagajärg, siis on ka vabade elektronide liikumine alati sama suunaline.
Laadimise ajal "surutakse" pluss poolel olevad elektronid tagasi miinus poolele. Seeläbi saab elektronide liikumise jälle protsess otsast alata.
Patareides on tavaliselt see protsess pöördumatu ning kui elektronid on kõik + poolele liikunud, on patarei tühi ning neid tagasi suunata ei õnnestu. Selle tingib patareides kasutatav keemia, mis reaktsiooni käigus muutub jäädavalt.
Akudes, näiteks pliiakudes kasutatav akuhape (väävelhape) saab elektronid uuesti eraldada ja seeläbi tekitada anoodi ja katoodi vahel elektronide erisuse ning aku täis laadida.
Muidugi iga korraga aku "väsib" ning lõpuks vananeb. Pliiaku keskmine laadimistsüklite arv on ca 500 (täiesti täis-täiesti tühi)
Liitium akudel (telefoni akudel) on ca 1000 laadimiskorda.
Alalisvoolu tähis on DC - direct current ingl.k
Alalisvoolu ei kasutata üldelektrivõrgus.
Esiteks on alalisvoolu raske muuta- ülekande liinides voolutugevuse ja pinge muutmine nõuab keerukamaid seadmeid. Teiseks tuleb alati ühendada tarbija alalisvoolu ühendustes korrektselt. + ja - oma koha peal.
Alalisvoolu tootmine
Alalisvoolu toodavad generaatorid. Generaator on magnetväljas liikuv voolu juht. Vahelduvvoolu peatükist on aga selge, et generaatoris tekkiv vool on alati muutuva pingega (sinusoidne laine kuju).
Kõrvaloleval pildil on kujutatud klassikaline kolme mähisega generaator. Tema väljundiks on kolm eraldiseisvat vahelduvvoolu signaali.
Et saada vahelduvvoolust vajalik alalisvool, kasutatakse alaldeid.
Alaldeid on mitmesuguseid, aga kõige levinum on autotehnikas diood tüüpi alaldi.
Generaatorist tulevad kolm väljundpinget suunatakse läbi dioodide ühte väljundisse.
Dioodid "siluvad" signaali ühtlaseks ning kasutavad ainult alalisvooluks vajaminevat "osa".
Kõrvaloleval pildil on näha, et seeläbi vahelduvvoolust muudetud alalisvool ei ole alati päris ühtlase pingega. Kuna tema suund on alati sama, on ta ikkagi alalisvool.
Tänapäeva tehnika, eriti sõiduautodes kasutatavad süsteemid, nõuavad aga väga puhast ja muutuste vaba voolu. Selleks kasutatakse juba 5 ja enama mähisega generaatoreid.
