Alalisvool
Alalisvoolu puhul on elektrivoolu suund alati ühesugune. Kokkuleppeliselt + poolelt - poolele.
Reaalselt on aga laengu kandjad elektronid ehk negatiivse laenguga osakesed. Järelikult liigub vool hoopis - klemmilt + klemmile.
Alalisvoolu annavad välja kõik energia salvestus seadmed (akud, patareid, kondensaatorid).
Kuna elektrivoolu teke on alati akudes mingisuguse keemilise protsessi tagajärg, siis on ka vabade elektronide liikumine alati sama suunaline.
Laadimise ajal "surutakse" pluss poolel olevad elektronid tagasi miinus poolele. Seeläbi saab elektronide liikumise jälle protsess otsast alata.
Patareides on tavaliselt see protsess pöördumatu ning kui elektronid on kõik + poolele liikunud, on patarei tühi ning neid tagasi suunata ei õnnestu. Selle tingib patareides kasutatav keemia, mis reaktsiooni käigus muutub jäädavalt.
Akudes, näiteks pliiakudes kasutatav akuhape (väävelhape) saab elektronid uuesti eraldada ja seeläbi tekitada anoodi ja katoodi vahel elektronide erisuse ning aku täis laadida.
Muidugi iga korraga aku "väsib" ning lõpuks vananeb. Pliiaku keskmine laadimistsüklite arv on ca 500 (täiesti täis-täiesti tühi)
Liitium akudel (telefoni akudel) on ca 1000 laadimiskorda.
Alalisvoolu tähis on DC - direct current ingl.k
Alalisvoolu ei kasutata üldelektrivõrgus.
Esiteks on alalisvoolu raske muuta- ülekande liinides voolutugevuse ja pinge muutmine nõuab keerukamaid seadmeid. Teiseks tuleb alati ühendada tarbija alalisvoolu ühendustes korrektselt. + ja - oma koha peal.
