Reaalse näitena pingest võib tuua töökoja suruõhu süsteemi.
Võtame võrdluseks väikese ehituspoe kompressori ning suure töökoja oma. Mõlemate andmed on justkui samad- töötavad nad ca. 8 bar juures (voolutugevus Amper), kuid suur kompressor suudab ratta pneumovõtit ringi ajada, kuid väike ei suuda. Väiksel kompressoril pole mahtuvust ehk meie mõistes "pinget"- potentsiaalide vahet.
Suur kompressor annab välja vajaliku vooluhulga (amper) ning tööriistale vajalikul määral õhu mahtu - pinge V.
Elektriseade, mis töötab väiksemal pingel kui ettenähtud, püüab kompenseerida seda voolutugevuse tõusuga (I), kuid siis tekib juhtmes/seadmes ülekoormus ning seade/juhe kuumenevad ja riknevad.
Ülepinge korral juhtub põhimõtteliselt sama olukord. Ülepinge tundlikud on "õrnad" ja täpsed elektriseadme osad- lülitusahelad trükkplaatidel, emaplaadid jne...
Mõnikord aga lubatakse osadel seadmetel väikest ülepinget. Mitte nii tundlikud elektriseadmed võivad seeläbi töötada teatud väikse aja jooksul kiiremini/efektiivsemalt. N: elektrimootorid (puulõhkumismasin). Siiski peab see olukord olema väga lühiajaline ning kontrollitud.