Väljakutsed

Tulemused: 

81 protsenti arvab, et IT ja 70 protsenti arvab, et küberturbe sektorile on loodud ühest soost sõltuv stereotüüpne kuvand, mida ilmestavad eredalt laused: 

• Minu ametipositsiooni kuvand on "kallis ülikonnas meesterahvas".

• Meestelt on tulnud suhtumist, et naised õpivad "ümmargusemaid" erialasid ja alahinnatakse meie tehnilisi võimekusi.

• IT-valdkonnas töötavad patsiga poisid.

47,7 protsenti vastajatest arvab, et küberturbe valdkonnas on palgalõhe, 36,6 protsenti ei oska sellele küsimustele vastata. Selle kinnituseks mõned väljavõtted: 

• Olen pidanud võitlema enda ja oma naiskolleegide palkade eest. Kõik ootavad, et teeksin oma igapäevatööd hästi, seega nende "kõrvaliste" probleemide peale mõtlemine, nagu rahaline võrdsus meeste ja naiste vahel või ka naiste arvamuse kuulda võtmine projektide raames, on alati tulnud leida täiendavat energiat ja täiendavat aega.

• Mind on tabanud “ahaa!” moment, et olen olnud tiimijuhtide jaoks mugav valik tegema oma vanu ülesandeid ja nad ei olnud kuigi huvitatud sellest, kuidas konkreetselt minu oskuseid ettevõttes oskuslikumalt rakendada. 

• Olen kuulnud ettevõtte juhti ütlemas: "Meil ei otsusta naised siin midagi." Madalam palk naistel on olnud ka teada fakt ning seda on lausa naiseks olemisega põhjendatud.

• Olen saanud vähem palka sama töö eest (olin siis noorem ja arvasin, et see on normaalne). Aga ma tean, et väiksem palk on vahel tingitud ka sellest, et naised lihtsalt tihti küsivad (ja seega ka saavad) vähem palka kui samale positsioonile kandideerivad mehed.

• Jah, Eestis on üsna oluline meeste ja naiste palgalõhe. Paratamatult eeldatakse, et naisterahvas on sekretär, mitte ekspert, kuid ajas on see olukord paranenud. Tänaseks tunnustatakse naisterahvaid kui eksperte, kuid harva kui juhte. 

• Sageli näen kõrvalt, kuidas naised saavad kas madalamat palka või teevad sama palga eest mitu korda rohkem tööd. Ja kahjuks see on osa, mida mõõdikud ei mõõda. 

38 protsenti vastanutest on oma tegevuses tundnud soolist diskrimineerimist, selle kinnituseks on toodud välja järgmised näited: 

• Esimesel töövestlusel, kus kandideerisin IT spetsialisti kohale, oli esimene lause “Noo, mis toob sellise noore tüdruku IT valdkonda?”. Tihtipeale olen töötades  saanud kommentaare: “Sina pakud IT tuge? Oot, ma saan ikka ise hakkama või kas teil mingit targemat poissi pole siin?”

• Oma karjääri alguses pandi mind proovile seksistlike märkustega minu või teiste naiste kohta. 

• Oma idee “maha müümisele" võib kuluda rohkem aega ja energiat, sest sind ei võeta lihtsalt tõsiselt. On olnud olukord, kus mind pole oma ideed välja öeldes kuulatud. Kuid nädal hiljem, kui sama teeb mõni meesterahvas, minnakse kohe kaasa ning suhtumine on teine. 

• Tavapäraselt eeldatakse minu ruumi sisenedes, et olen assistent ning koosolekutel tahetakse tihti minu teadmiseid testida või räägitakse minust üle. Samuti kiputakse minu positsioonile vastavaid ülesandeid määrama põhjendusega, et "naised oskavad multitask’ida".

• 2000. aastal kandideerisin tööle kõrgetasemelisse Eesti riigi ettevõttesse, mis tegeleb rahaga. Viimasesse vooru olin jäänud mina ja üks noormees. Intervjuul esitati mulle küsimus, mis ei lähe iial meelest - kas ma planeerin endale last ja millal? Ametipost läks noormehele.

• Kõige markantsemad olukorrad on olnud ilmselt need, kus minul on palutud regulaarseid kohtumisi protokollida, sest "ma ju oskan seda nii hästi". 

• Eks on ikka ette tulnud, et naisterahvas midagi iseenesestmõistetavalt ära teeb ja veel mõne lisaülesande võtab ja pere arvelt toimetab, see tundub ka sageli normaalsus. Samal ajal mehed teatavad, et neil on trenn ja pere ja sõpradega kohtumine ja kohe on vaja lahkuda ja ei jõua. Ja seegi on normaalsus. 

• Kiputakse otsima piiri, kus meesterahvas on naisest kindlasti üle ja seda piiri hakatakse vajadusel meelde tuletama, kui on oht, et naine oskab midagi paremini. Siiski sellised juhtumid on pigem erandid.  

• Üks vanem meeskolleeg ütles mulle kunagi, et mis probleem on õppimise ajal lapsi saada, tema sai neid tol ajal suisa kaks. Mina sünnitasin vahetult pärast lõputöö kaitsmist ja see tegi keeruliseks välismaale mineku, mida meie karjääris poolkohustuslikuks peetakse.

• Olen tundnud eelmistel töökohtadel, et mulle on lisakohustusi ning -ülesandeid antud selle tõttu, et ma olen naine ning peaksin oskama üht teist paremini kui mehed - olgu selleks kirjatükkide ülevaatamine või kontori korrashoid.

• Olen leidnud, et naistelt eeldatakse esimesel korral õnnestumist ning meestele antakse vigu rohkem andeks. 

• Vahel küsitakse, kas naine on seal kvoodi pärast ja kas tal ikka on vastav kvalifikatsioon. Aga meeste puhul kõik eeldavad, et ju tal kindlasti on see kvalifikatsioon. 

Kõik kogemused ei ole negatiivsed, paljud vastajad ei tunneta soolist lõhet ja erinevust: 

• Ma küsin endalt alati, kui mul midagi ebaõnnestub (ja seda on tihti, sest ma teen palju asju!), et kas see on sellepärast, et ma olen naine, või sellepärast, et ma olen loll. Lihtsam on uskuda, et loll - rumal - sest seda ma saan muuta! Nii et ma alati püüan esmajoones muuta midagi oma lähenemises, õppida midagi juurde, avatult küsida, mis nüüd juhtus, ja nii edasi.

• Kübervaldkonnas tõesti väga naisi ei ole ja pigem olen saanud inimesi positiivselt üllatada, et ka naised saavad aru, mis on tumeveeb või kuidas vaadata EXIF andmeid või et naine tegeleb juhtimise, kindlustuse või millega iganes, mida on eeldatud, et seal võiks toimetada ainult mehed. Kui on tark ja tubli inimene, siis on ka huvitavaid võimalusi. 

• Oma kogemusest võin öelda, et kui jääd endaks, oled avatud ja meeskonnamängija, siis pigem tekib win-win olukord. Kooliajast mäletan, kuidas olid ained, milles mina olin tugevam kui poisid ja oli aineid, milles poisid tugevamad kui mina ning me arutasime ja lahendasime ülesandeid koos toetades nii üksteist. Ei pea arvama, et küsimusi esitades näitad, et pole meestega võrdväärne - kõigile on lubatud küsida,  kui aru ei saa või soovid midagi täpsustada. Kõigil on võimalus oma komistamistest õppida ja areneda. Oluline on positiivne suhtumine ja tahe õppida ning areneda.

• Mina usun, et tööalane karjäär on siiski väga palju igast naisest endast sõltuv. Ja alati ei pea lugu olema negatiivne - oma karjääri alustasin ühes ettevõttes ja assistentideks valiti välja viis tüdrukut. Kui ülemuse käest küsisime, et miks poisse ei valitud, siis ülemus ütles, et tüdrukud on palju kohusetundlikumad ja tublimad ning miks mitte?!

• Positiivselt poolelt tundub mulle, et IT valdkonnas on palgalõhe väiksem kui muudes valdkondades. 

• Tööandjana on mul väga hea meel, et täna ei räägita vähemalt kõva häälega ühiskonnas  poiste ja tüdrukute valdkondadest või erialadest – õppida võib ükskõik mida ja vähemalt Eestis on õppimiseks väga head võimalused. Meile ei ole absoluutselt tähtis, millisest soost sa oled – oskused on tähtsad. 

• Olen arvamusel, et naistel on potentsiaali olla juhtivatel kohtadel IT-s ja küberkaitses, kõik oleneb ikkagi konkreetsest isikust ja tema ambitsioonist. Kuid kindlasti julgustaksin tüdrukuid rohkem IT-alasid õppima ning oma ambitsioone täitma.

• Naisi hoopis hoitakse tehnilistel aladel. Väga paljud ettevõtted eelistavad naisi värvata. 

• Idufirmades ja moodsamates ettevõtetes on piirid kadunud ja ma ütleks, et määravaks saab inimene, mitte sugu. 

• Kui ma aastaid tagasi oma praeguse tiimiga liitusin, siis olin ma seal ainus naissoost liige. Mida aeg edasi, seda rohkem tekkis meile naisi juurde. Aja jooksul olen saanud naisena seista selle eest, et töökeskkond oleks meeldiv ja turvaline koht erineva taustaga inimeste jaoks. Olles soolise vähemuse esindaja, olen sageli avastanud enda eest võimaluse võtta julgus kokku ja aidata mõista, mida võiks võrdne kohtlemine või teistega arvestav eneseväljendus endast tegelikult kujutada. 

• Kasuta oma võimalust! Välismaale koolitustele olen ikkagi pääsenud oma õppimissoovi mitte soo tõttu, eriti, kui mõelda, et enamasti küberkoolitustel on olnud suhe 1:4-le, ehk siis seal on alati mehi rohkem olnud.