Embedded Files
Tulevase töö ja karjääri peale on oluline mõtlema hakata juba noores eas. Kuid sama oluline on karjääri planeerimine igas eluetapis, kui teeme tööelus inventuuri, mis tehtud ja kuidas edasi.
OSKA programmi raames teeb Kutsekoda üksikasjalikke praegust ja tuleviku tööjõu- ja oskuste vajadust käsitlevaid uuringuid. OSKA seob tööturu osaliste ekspertteadmised kokku hariduse struktuuri, mahu ja sisuga. Moodustuv tervik toetab tööandjate ja õppeasutuste koostööd õppekavade arendamisel ning asja- ja ajakohase tööturuinfo jõudmist karjääriteenuste osutajateni.
OSKA IKT-valdkonna uuring hõlmab kõiki IKT-spetsialiste kõikides sektorites (st nii IKT-sektoris kui ka teistes sektorites). OSKA 2016. aasta uuringus prognoositi 2020. aastaks 1,5-kordset IT-spetsialistide hõive kasvu, tegelik hõivatus ületas ootusi mõningal määral. OSKA 2021. aasta uuring, mis avaldatakse järgmise aasta alguses, analüüsib IKT valdkonna tööjõu ja oskuste vajadust aastani 2027. Seni kogutud ning analüüsitud infole tuginedes ja lähiaastail erinevaid tööturu olukorda mõjutavaid tegureid arvesse võttes saab öelda, et varasemaga sarnane hõive kasv jätkub. Tänase seisuga on Eestis kõikides sektorites kokku hõivatud ligi 31 000 IT-spetsialisti.
Tehnoloogiline innovatsioon loob tingimused uute tegevus- ja juhtimismudelite, aga ka uute ärimudelite tekkeks ja rakendamiseks. Tehnoloogia areng toob kaasa nii töökohtade kaotamise kui ka töökohtade loomise ja ametiülesannete muutumise, nii ei pruugi lähitulevikus kasvava vajadusega kutsealad olla seitsme aasta pärast enam ajakohased. Ulatuslikum tehnoloogia kasutamine võimaldab rutiinsemaid ülesandeid delegeerida, kuid see varieerub sõltuvalt ametikohast ja oskustest. Automatiseerimine ja digitaliseerimine vähendab tööjõuvajadust, aga ka tööjõust sõltuvust. Hinnanguliselt on automatiseerimise tõttu pooled töökohad löögi all, samal ajal loob see juurde uusi töörolle. Enamik uusi töökohti saavad olema tehnoloogiapõhised. McKinsey & Company analüüsis hinnatakse, et hõivekasv toimub teadmismahukamates sektorites, nagu haridus, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, tervishoid ja sotsiaaltöö.
OSKA uuringus märgitakse, et veel mõni aasta tagasi sai ideaalse tulevikutöötaja oskusi kirjeldada T-kompetentsiga, mis tähendab sügavaid teadmisi enda erialast ning oskust mõista ja omavahel siduda erinevaid teisi distsipliine ning nendega tegelevaid inimesi., Täna sellest ei piisa ja vaja on π-kompetentsi tasemega spetsialiste. See tähendab, et lisaks sügavatele erialastele teadmistele ja oskustele on vaja juurde teise sambana erialast digioskust.
Karjääri planeerimise teema on oluline kõikidele, sest on selge, et infoühiskonnas valmistutakse koolis õppides ametiteks ja tegevusteks, mida pole veel väljagi mõeldud. Samamoodi tuleb ilmselt paljudel vahetada sellel teekonnal ka karjääri. 2020. aastal arutles maailma majandusfoorum (World Economic Forum) teemal, kas aastaks 2025 on vaja olemasolevatel töötajatel 50 protsenti oma oskuseid ümber õppida ning loetles kümme tuleviku tööks vajalikku oskust:
analüütiline mõtlemine ja innovatsioon
aktiivne õppimine ja õpistrateegiate kasutamine
komplekssete probleemide lahendamine
kriitiline mõtlemine
loovus
juhtimisoskused ja sotsiaalne mõjusus
tehnoloogia oskuslik ja turvaline kasutamine
disain ja programmeerimine
paindlikkus ja stressitaluvus
probleemide lahendamise oskus koos argumenteerimisoskusega.
Dr Esin Akay selgitab oma artiklis “Millise tähe kujulised on tuleviku töötajad ja liidrid“, et psühholoogias kiputakse inimesi klassifitseerima töökeskkonnas karjääri ja tegevuse järgi spetsialistideks ja universaalideks, kuid võimalusi on veelgi. Näiteks püstises I-tähe kujulises mudelis on oluline olla ühes valdkonnas spetsialist (nt hambaarst), kui aga I-täht on pikali, siis on inimene universaal (nn “kuldsete kätega kondiiter”). T-tähe kujuline inimene on spetsialist ühes valdkonnas, kuid lisandub ka universaalsus (näiteks küberturbespetsialist, kellel on ka laialdased muude IT valdkondade oskused). Oluline on teada, et T-tähe kõrgus näitab eksperditeadmiste taset, laius aga teadmiste haaret ning nende kasutatavust erinevates valdkondades.
Meie vanavanematele sobis I-kujuline karjäär, kus õpipoisina võeti üle perefirma, näiteks õmbleja tütrest sai ikka õmbleja. Tänapäeval võib ainult ühe väga spetsiifilise oskuse omamine osutuda nõrkuseks, mis ei too pikemas perspektiivis õnne ega ka tulu. Võib juhtuda, et sellist ametit on praegu ka lihtne automatiseerida. Täht erineb ka sellest, kas soovitakse arendada ennast spetsialistiks või juhiks.
Karjääri-tähestik ja tema kirjeldused:
I - spetsialistid ühes ametis. Kui I on püsti, siis on võimalus saada oma valdkonnas väga edukaks, kuid puuduseks võib osutuda valdkonna jätkusuutlikkus. Kui valdkonnas enam raha ei liigu, siis pole ka tööd. Kui I on pikali, siis on tegemist laia profiiliga oskustöölistega, kes võivad teha erinevaid töid. Probleemiks on see, et need tööd jäävad kõik algtasemele, mida tulevikus võivad üle võtta robotid või mõne teise piirkonna töötajad maailmas, kes pakuvad teenust odavamalt.
T - pikaajalise kogemusega eksperdid, kellel on oma valdkonnas lai silmaring. Selle tähe kujuliseks arenevad I-spetsialistid, kui nad on valdkonnas kaua olnud ja oma oskustele juurde õppinud. Mureks on see, et kuigi inimene areneb oma valdkonna sees, siis tööd pakutakse ikkagi I-spetsialistidele, kes lahendavad ühte kindlat probleemi.
M - pikaajaline kogemus mitmes valdkonnas annab võimaluse olla oma tööandjale kasulik mitmes tegevuses. Sellised töötajad on hinnatud nende ekspertiisi ja oskuste sügavuse eest. Murekohaks M-karjääris on üldistamise võime puudumine, mis võib tekitada töökohas konflikte teiste töötajatega.
Pi - spetsialist kahes valdkonnas ja hea üldistamise oskus annavad head eeldused olla edukas. Enamasti on Pi-karjääri tegevatel isikutel nii vasaku kui parema ajupoolkera oskused (nii tehnilised/matemaatilised kui ka humanitaari oskused). Karjäär ja oskused sobivad hästi spetsialistile, kuid sellest jääb väheks, et olla juht ja liider.
Kamm - spetsialist kolmes või enamas valdkonnas, hea üldistamise oskusega inimesed on väärtus igas ettevõttes ning oma oskuste eest saavad nad ilmselt ka kõrget palka. Enamasti kutsutakse neid ka talentideks. Murekohaks sellises karjääris võib olla tegevuste killustatus ja kaasatus paljudesse tegevustesse eksperdina (vastutuse kandjana), mis võib tekitada stressi. Tuleks hoida silma peal oma tegevuste mahul ja sellele kuluval ajal.
E - ekspert ühes valdkonnas, kogemusi väga paljudest erinevatest tegevustest, oskused käivitada ja uurida erinevaid valdkondi. Need tegelased on nagu evangelistid, kes võivad päästa ettevõtte õigel ajal krahhist ja samal ajal ei pruugi neist pikka aega üldse kasu olla. Selline karjäär ja oskuste pakett sobib idu-ettevõtete käivitajatele ja juhtidele, kellel on kõrgem riskitaluvus ja julgus seada asju kahtluse alla ning tegutseda olukorras, kus pole teada, kas midagi üldse õnnestub. Traditsioonilises ettevõttes on sellised töötajate oskused pigem alakasutatud.
Küberkaitseõpetaja Triin Muulmann Kehtna Kutsehariduskeskusest tutvustab, kuidas saavad koolid ja noored teada, millises IT-valdkonnas edasi õppida, milliseid ameteid on olemas ja kuidas saada talendiks.
Video valmis Eesti Interneti SA projektis “Eesti küberkaitse talendid Euroopasse ja parimate praktikate jagamine”, raames mille elluviija on Tallinna Tehnikaülikool.
Page updated
Google Sites
Report abuse