Naisi tegutseb IT- ja küberturbesektoris umbes 20-25 protsenti. Eesti elanikkonnast moodustavad naised 51 protsenti. Kui mõnes valdkonnas naiste osakaal samasugune ei ole, siis peaksime endalt ühiskonnana küsima, millistel põhjustel osakaal ühele või teisele poole kaldub. Kas oleme loonud süsteemseid takistusi ja milliseid? Kas kõikidel on ühesugused võimalused õppimiseks ja sektoris töötamiseks?
Oleks igati loogiline, et naised on infotehnoloogia valdkonnas esindatud samaväärselt nagu ühiskonnas. Ei ole ainsatki põhjust, miks peaks naisi jätma kõrvale hetkel tööturul pakutavatest ja tulevikus loodavatest töökohtadest IT- ja küberturbe valdkonnas ning sellega kaasnevast heast ja konkurentsivõimelisest palgast. Eestis on palgalõhe väga suur probleem ja meeste ning naiste palgaerinevus on EL kõrgeim. Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2020. aastal 15,6 protsenti väiksem kui meestel.
Ühest küljest peaks sellel elualal töötamisel olema võrdsed võimalused kõigile sõltumata soost. Teisest küljest on aga oluline, et küberturbe raames tehtav töö võtaks võrdselt arvesse kõigi vajadused olenemata nende soost, teenuseid vajavad nii mehed kui naised. Kui mingit valdkonda juhib valdavas enamuses ainult teatud grupp inimesi, siis võib selle töö tulemus olla paratamatult eelkõige selle ühe grupi nägu.
Enamus uutest teenustest ja võimalustest luuakse e-kanalitesse ja äppidesse. Tehnoloogiasektor areneb jõuliselt. Naiste kaasamine sektorisse aitab üle saada tööjõu kriisist, muudab tehnoloogiad enam kasutatavaks, läbipaistvamaks ja ka ausamaks ning muudab naiste hääle ühiskonnas kuuldavaks. Näiteks kui tehnoloogiasektor kaasaks rohkem naisi tootearendusse, siis muutuksid telefonid pisemaks, kuna praeguseid suuremõõtmelisi telefone on väiksema käega inimestel ebamugavam käes hoida. Samamoodi oleks tehisreaalsuse (AI) rakendused kirjutatud arvestades sugude eripärasid, mitte suunatud ühe soo eelistusele. Näiteks avastasid teadlased Ameerikas Bostonis, et tööle värbamise robot pakkus välja 90 protsenti mehi ja 10 protsenti naisi. Kui asja lähemalt uuriti, siis selgus, et skript eemaldas koheselt inimesed, kes olid pool aastat olnud tööta, kellel puudusid viimastest aastatest koolitused. Seda, et naised olid pisiperega puhkusel ei arvestatud. See on suur probleem, et valdkonnas leidub mudeleid, mis on soovitanud ettevõtjatele palgata tööle enam mehi. Väljakutseks on saamas haridussektoris aga õppeinfosüsteemide kallutatus nais-andmete alusel, kuna naistest on enam süsteemis andmeid kogutud, mille alusel otsuseid tehakse. Kui õppetöö, keskkonna kujundamisel ja disainis arvestatakse ainult ühe sugupoole vajadustega, siis võib see luua olukorra, kus näiteks mehed programmeeritakse haridusvõimalustest välja ja nende erisuste ja väljakutsetega ei arvestata.
Üldiselt on arenenud maade organisatsioonid üheselt mõistnud, et soopõhiselt ei ole jätkusuutlik ega ka seaduslik töötegemisele läheneda. Tööle palgatakse ju inimene, kes teeb konkreetset tööd ja seda olenemata soost. Isegi arenenud maades näeme aga ikka veel olukordi, kus naised on küll tööle oodatud, kuid nad peavad tööd tegema keldrikorrusel või pole näiteks mõeldud läbi WCde jaotamine soopõhiselt, mistõttu baashügieeni vajaduste täitmata jätmisel on naistel keeruline töötada selles asutuses enam kui 3-4 tundi korraga.
Kuna naisi on IT-sektoris vähem, siis nad paistavad oma tegevusega enam välja ja neid kutsutakse enam ettevõtet esindama. See võib olla ühelt poolt hea võimalus oma oskuseid ja teadmisi näidata ja saada selle läbi tunnustust. Teisalt tuleb aru saada, et mitte iga naine ei ole avatud suhtleja ega oma motivatsiooni esineda. Tegelikkuses tahavad kõik töötajad, et neid kuulatakse ja otsustamisel nendega arvestatakse. See tähendab, et ettevõtte juhtimine muutub läbipaistvamaks ja otsuseid ei ole võimalik teha adekvaatselt.
Ilmselt ei tule meestest juhid selle peale, et naiste osakaalu tõstmiseks ei ole vaja tassida raskeid kaste ning tuua naistepäevaks lilli, vaid lihtsalt luua inimlikumad tingimused, väärtustada kõikide kaasamist olenemata nende soost ja olla läbipaistev oma otsustes.
Mõtteid naistelt endilt, miks naisi peaks IT-valdkonnas olema enam:
Iga valdkond on nii tugev, kui temas kogunenud talent ja kogemused. Rumal on, kui poole elanikkonna teadmised ja oskused on ühes valdkonnas alaesindatud. Seega sobib küberturbe valdkond igaühele, kel on soov anda omapoolne panus sellesse, et süsteemid, mida iga päev kasutame, oleksid kõigile turvalised. Selle jaoks, et lahendused, mis on mõeldud kõigile ka kõigi jaoks hästi toimiks, ongi otsustajate sekka vaja erinevaid inimesi.
Küberturbes peab olema rohkem erineva tausta ja kogemusega inimesi, mis annab valdkonnale mitmekihilisema vaate ning kokkuvõttes ka eelise. Näiteks selleks, et küberkaitse/-turbe eksperdid suudaksid kõnetada kõiki inimesi, peame meie, ekspertide kogukond, olema võrdlemisi kirju. Vaid nii suudame luua olulised inimesi kaitsevad sõnumid, mis tungivad läbi soost, rassist, kultuurilisest taustast jms ehitatud seintest.
Erinevus rikastab ja mida rohkem on erinevaid inimesi, seda rohkem suudame üksteist täiendada. Mehed ja naised näevad asju natukene teise nurga alt ja seda väärtust tuleks enam ära kasutada. Tasakaal võiks olla ja mitte ainult naiste-meeste hulgas, vaid ka vanuse gruppides jne. Erisused rikastavad. Näiteks kompleksete ülesannete lahendamisesse on mõistlik kaasata erinevate vaatenurkadega inimesi, et katta võimalikult suurem osa hüpoteese. Muidu võib juhtuda, et meie masinõppe algoritmid oskavad tuvastada vaid meeste vaatenurgast tulenevaid aspekte (soovitame vaadata Netflixist dokumentaalfilmi “Coded Bias”), tootedisainid ei arvesta kasutusmugavuse disainis naisterahva anatoomiaga või arendame toote-funktsionaalsused, mis põhinevad vaid meestele omastel käitumismustritel.
Naised sobivad küberturbe valdkonda, kuna neil on tänu kasvatusele ja kultuurile teised isikuomadused kui meestel, mida on vaja just selles valdkonnas. Näiteks ajalooliselt olid programmeerijad algselt just naised. Naised on empaatilisemad ning paremad n-ö rööprähklejad. Naised taluvad paremini stressi ning oskavad leida kompromisse, seega võidavad ka enim sõdu või ei lase neil üldse tekkida. Näiteks valdkonnas, mis seondub lähedaselt rahu ja julgeolekuga, on teaduslikult tõestatud, et naiste suurem osakaal rahuprotsessides (eriti otsustustasandil) viib jätkusuutlikumate tulemusteni.
Oluline on aga see, et kui sa ka kohe ei satu tööle IT-sektoris sulle meeldivale ametikohale, siis vaata alati suurt pilti, milles liigud mööda IT-ametite spetsialiseerumise rada edasi. Mõneti võib see olla kui redelil ülesminek, kuid see võib olla ka tsirkusemäng või miks mitte ka male või tetris või käid spiraali mööda ringiratast. See kõik on tänapäeval normaalne ja tavaline, sest kõiki huvitavaid ameteid ja võimalusi pole tänaseks ilmselt isegi veel välja mõeldud, millest sina võid oma elus osa saada. Google asutati 1998, Facebook loodi 2004 ja TikTok 2012. Eesti startup’e saad uurida siit andmebaasist. Enamus edukamatest küberturbe valdkonna ettevõtetest on loodud peale 2015. aastat.
Meenuta, millest kirjutasime kõige alguses - et olla edukas, on oluline luua endale karjäär, mis seisab neljal sambal ning teeb sind ihaldusväärseks töötajaks ja koostööpartneriks paljudele.