Embedded Files
Visualiseeri!
Oled pilvelõhkuja lifitis. Lift peatub pooltel korrustel, sest inimesed tahavad sinna peale ja maha saada. On teada, et vajutades teatud nupukombinatsiooni on võimalik saada 1 korruselt 100 korrusele nii, et lift ei peatu ühelgi vahekorrusel. Nuppe ei ole palju: ava uksed, hoia uksi kinni, kutsu abi ja korrused. Ilmselt tuleks all hoida kahte nuppu. Kas tahad teada saada teada, mis kombinatsioon see on? Kas oled valmis katsetama, et teada saada?
Pesumasin hakkab turtsuma. Kas uurid, miles võiks olla viga ehk on toru on umbes?
Arvuti on muutunud aeglaseks. Uurid internetis abi, kuidas kiirendada arvuti kiirust. Leiad õpetuse, kus õpetatakse arvutit digiprahist puhastama. Kas otsustad, et saad juhendi alusel ise sellega hakkama?
Kui vastasid “jah” ühele nendest mõtetest, siis on Sinus ilmselt veidi huvilist, kes tahab teada, mis on asjade sees ja kuidas asjad töötavad. Kui sinna juurde lisada veel huvi nutiseadmete, arvutite, programmide uurimise ja teiste abistamine IT-alastes muredes, siis on võimalik sul seda huvi ka praktiliselt ellu rakendada.
IT-huvilisi on mitmesuguseid. Mõned on lausa häkkerid või kräkkerid. Teeme selgeks, mis on häkkimine ning kräkkimine ning mis on nende vahe:
Häkker on termini järgi positiivne tegelane. Ta on IT-maailma huviline, kes soovib teada, kuidas asjad päriselt töötavad ja ta kasutab oma oskuseid valdkonna parendamiseks, uute lahenduste leidmiseks või ka ise targemaks saamiseks. Häkkerit huvitab, et IT-oleks turvaline, maailmas asjad paremini korras ning ta ei kasuta oma oskuseid selleks, et korda saata kurja.
Kräkker seevastu kasutab samu oskuseid enda isiklikul eesmärgil ja kasu saamisel. Vahel jagatakse IT-maailmas tegelasi ka värvi-mütside abiga: valge = hea häkker, must = kräkker ja hall = inimene, kes vastavalt oma eesmärgile otsustab, millisesse kasti ta kuulub. Samas tuleb mõista, et halli ja musta vahel on tihti keeruline vahet teha, kuna hallmüts-häkker ei ole alati usaldusväärne, sest kunagi ei tea, millal ta kräkkeriks võib muutuda. NB! valge ja must müts tulevad USA vanadest vesternidest, kus headel meestel olid valged ja pahadel mustad kaabud.
Tavakasutuses aetakse need kaks terminit tihti sassi. Seega loeme vahel meediast, et häkkerid tegid pahandust, kuigi see ei lähe üldse kokku nende positiivse profiiliga. Aga selles ei ole süü mitte häkeritel, vaid meedial, kes ei ole termineid selgeks teinud. Tegelikult tuleks kasutada pahandustest rääkimisel terminit kräkker.
Kes on hea ja kes paha ei sõltu mitte oskustest, vaid eetikast, kultuurist ja sellest, mida peetakse kindlas ühiskonnagrupis või kultuuriruumis heaks ja mida mitte. Seega alati ei ole ka nendel kahel terminil meeletult suurt erinevust.
Häkkerite eetika lühikokkuvõte:
Hari ennast! Mida enam “käed külge” võimalusi saad kasutada, seda parem. Ligipääs lahendustele aitab häkkeritel ellu viia eesmärki: leia vigu, abista teisi, mõista, kuidas on asjad loodud
Informatsioon on vaba! Kõiki materjale, millele on internetist vaba ligipääs, on lubatud kasutada, et ennast sel teemal harida.
Avatud lahendused on head! Need on head, sest tihti ei nõua nende kasutamine rahalist väljaminekut. Teiseks on need head, sest avatud lahendusi saab enda arvutis enda soovi järgi mõjutada. Sellisest omaette nokitsemisest võib ühel hetkel saada ka vaba tarkvara arendus, kui tekib soov tehtut jagada. Suured ja kesksed lahendused võivad olla kohmakad ja pole eriti paindlikud, kulutavad raha ja ressursse ning nende turvalisuse kohta teab tihti ainult tootja, sest teised kasutajad ei näe nende sisse.
Oskused loevad! Häkkerit tuleks hinnata tema oskuste alusel, mitte tema ülikoolikraadi, vanuse, soo, seksuaalse orientatsiooni, rahvuse, neurotüüpilisuse või positsiooni tõttu. Häkkerikogukondades on inimestel tihti hüüdnimed ning tegelik isik pole oluline.
Looming on ilu! Kood ja sisu, mida lood tehnoloogia abil, peaks olema puhas ja ilus.
Innovatsioon on inimkonna hüvanguks! Tehnoloogia muudab elu paremaks. Igaüks ühiskonnas peab saama ligipääsu tehnoloogiale, mis muudab elu “värvilisemaks”, hoiab ressursse ja viib elu edasi.
Kui palju inimesi üldse maailmast võiks olla häkkerid või kellel on eeldus häkkeriks saada, sõltub paljuski lihtsalt vaimsest võimekusest. Samamoodi on üheks erisuseks, et häkkeril on kõrgelt arenenud loovmõtlemine. Häkkerid on uudishimulikud, lahenduste leidmisel loovad ja suunavad suure osa oma energiat arengule. Nad taluvad ka üsna hästi stressi ning omavad püsivust (kasvõi ainult IT-teemadel) pikka aega järjest tegutseda ja on paindlikud teiste suhtes, kes võivad olla sama erilised kui nemad. Küll on neil aga palju muresid kohusetundlikkusega ja teistele meeldimisega.
Kas kõikidest IT-huvilistest saavad häkkerid? Kindlasti mitte, kuid on hea teada, millised on IT-maailma äärmused, sest nendest räägitakse tihti meedias ja seeläbi tõmmatakse paralleele ka IT-sektoriga.
Eesti parimad noored kübertalendid osalesid 2022. aasta augustis Eesti Interneti KüberLaagris.
Palusime noortel tutvustada, kuidas ja mida saavad noored ise teha, et nendest saaksid tublid ja andekad küberkaitsjad.
Tegevusi talentidega toetatakse Eesti Interneti SA projektist “Eesti küberkaitse talendid Euroopasse ja parimate praktikate jagamine”, mille elluviija on Tallinna Tehnikaülikool.
TEST - vasta küsimustele, et teada saada, kas sinu tegevuses on märgata IT-huvi?
Test aitab sul analüüsida oma tegevusi IT-valdkonnas võrreldes teistega.
Testi tulemused muutuvad ajas, kui hakkad teemadega enam ise edasi tegelema.
1. Mis on CaptureTheFlag (CTF)?
A - Ma tean, mis see on ja olen selles ka osalenud.
B - Ma tean, mida see tähendab.
C - Ma ei tea, mis see on, aga tahaksin teada enam.
D - Ma ei tea, mis see on ja mind see teema ei huvita.
2. Kas sinu arvutis on programme?
A - Jah, olen neid lihtsalt huvi pärast sinna ise juurde installeerinud.
B - Jah, oskan neid juurde installeerida, kui mul on vaja.
C - On, aga installeerimise töö teevad ära teised abilised.
D - On, aga ma ei kasuta eriti arvutit nii või naa.
3. Kas oled soetanud ja lisanud seadmesse uut riistvara?
A - Jah, olen ise ostnud juurde uusi tehnikavidinaid nt uue videokaardi või Raspberry Pi või midagi muud.
B - Jah, oskan valida endale uut arvut lisavahendi juppi, aga ma ei oska ise seda veel vahetada.
C - Ei ole ja ei oska lisada, aga tahaksin osata.
D - Ei ole, ei oska ja ei tunne selle vastu ka huvi.
4. Kas sa loed juhendeid, kui sa hakkad mõnda uut asja kasutama?
A - Loen alati, et teada saada, mida teha saab ja selle pealt katsetada asju, mida tegelikult teha ei saa.
B - Loen, aga ainult selleks, et programmi või vahendit kasutada eesmärgipäraselt.
C - Loen alles siis, kui mul tekib mure.
D - Küsin teistelt abi, teised on targemad.
5. Kui palju aega kulutad päevas arvutisüsteemi, programmide koodi või veebilehtede loomise uurimisele/loomisele?
A - Üle 3-5 tunni päevas.
B - Iga päev natuke, et teada saada, kuidas asjad töötavad.
C - Kulutan iga nädal natuke, aga ainult seepärast, et mul on vaja mingit ülesannet lahendada.
D - Pigem ei kuluta üldse.
6. Kas sa mängid arvutimänge?
A - Mängin ikka, eriti meeldib mulle mängu modifitseerida nii, et saaksin tulemuse kätte kergema vaevaga. Olen näiteks tasulist programmi muutunud nii, et see on mulle tasuta.
B - Mängin, tahaksin enam osata, kuidas mängu muuta nii, et ma oleks selles edukam. Olen proovinud kasutada koode ja scripte, millega endale punkte/raha vms mängus saada.
C - Mängin, aga vähe ning ainult lubatud mängureeglite raamides.
D - Ei mängi.
7. Kuidas on sinu suhted teistega ja kuidas sa ennast tunned võrreldes teistega?
A - Tunnen, et IT-osas saan hakkama paljude keeruliste asjadega, millega ei saa hakkama paljud teised.
B - Arvan, et saan oma asjadega hästi hakkama. Kuid mõistan, et maailmas on palju toredaid inimesi, kes on IT-alal minust targemad, kellelt on õppida hea uusi asju.
C - Arvan, et olen sama tark kui iga teine minuvanune inimene. Ei midagi erilist.
D - Arvan, et ma olen teistest rumalam.
8. Kas sa kasutad vaba tarkvara?
A - Jah, loomulikult, minu põhilahendus, mida kasutan õppimiseks ja tegevuseks on Linux.
B - Jah, oskan Linuxit. Kasutan seda, kui on vajadust. Samamoodi kasutan muud vaba tarkvara nagu Libreoffice või muu. Pigem eelistan valiku korral kasutada vaba tarkvara.
C - Olen kuulnud, võib olla ka proovinud, aga otseselt see minu igapäeva elu osa ei ole. Vahel kasutan vaba tarkvara, kui mul pole raha tasulise ostmiseks.
D - Ei kasuta, ei oma selle vastu huvi.
Iga A vastus annab 4 punkti, B = 3 punkti; C=1 punkt ja D = 0 punkti.
Kui said 27-32, siis oled ilmselt üsna IT-huviline. Tunned huvi erinevate tehnoloogiate vastu ja saad nendega iseseisvalt hakkama. Sa lahendad tekkivaid IT probleeme loovalt, saad aru valdkonna terminoloogiast ning kui sinu teele tekivad raskused, siis sa otsid neile lahendused.
Kui said tulemuseks 20-26, siis oled üsna teadlik tavakasutaja, kellel on eeldus saada IT-huviliseks. Sul on olemas vajalik huvi valdkonna vastu, kuid sa ei ole saanud ennast piisavalt proovile panna või sul ei ole veel kõik vajalikud oskused omandatud. Kindlasti püüa edasi, sest IT-teadlikkus kaasaja ühiskonnas on suur väärtus.
Kui sa said tulemuseks 4-19, siis sa tunned ennast pigem keskmise tavalise interneti ja seadmete kastajana. Saad piisavalt hästi hakkama oma vajaduste lahendamisega, kui on mure, oskad küsida ka abi. Kas sinust võiks saada enam IT-huviline oleneb sinust endast, selleks tuleks teha omale IT-asjad paremini selgeks ja tee on avatud ka sulle. Võib-olla võtab see lihtsalt natuke kauem aega.
Kui sa said tulemuseks 0-3, siis ilmselt ei ole IT-valdkonnas ja seadmetega tegelemine veel sinu lemmiktegevuseks. Võib olla ei lähe see küll alati nii lihtsalt kui teistel, kellel on teema vastu suurem huvi. Püüa edasi, sest infoühiskonnas on IT-teadlikkus vajalik oskus töös kui ka isiklikus elus.
Page updated
Google Sites
Report abuse